Category Archives: :)

Mõnikord on kõik hästi.

Tagasi tänavail

Posted on by

Olen tagasi tänavail. Käin endiselt vanu radu mööda. Ringi asemel otse. Kuigi võiks vahelduse mõttes otsetee asemel ringiga minna. Teist teed mööda. Mitte alati pikemat teed, vaid lihtsalt muid tänavaid mööda. Sest kohale jõuab ikka ja teepikkus väga ei erine. Väike puust linn ju. Ainus vahe on, kas lähen üle mäe või ala mäe. Praegu liigun linna üle mäe ja koju ala mäe.

Külm on ikka veel. Õues. Maika, kilpkonnaga soe pluus, kampsun. Otsteta sõrmikud ja labakud. Sall ja too soojem müts. Paksud sukkpüksid, teksapüksid, soojad sokid ja saapad. Jope ja seljakott. Toas on soe, aga seinad ja põrandad õhkavad külma. Saab hakkama. Kui sa veel ei tea – mina ju see külmavares.

Uues kodus (blogikodus) olen end kenasti sisse seadnud. Teie juures olen ka juba käinud ja mõnel pool jälgigi jätnud. Kui ma kellegi ära olen unustanud, siis teata mulle. Viit sinu juurde saab lisatud :)  Päris mõnus on siin. Värvilised seinad ja kena vaade. Palju ruumi ja nurgataguseid soppe. Avastamist veel jagub ja koha enda käe järgi sättimist ka. Tunne on juba päris oma. Hea on.

Kangesti tahaks istuda mõnusas soojas kohvitoas, kus kamin köeb ja vaikne muusika mängib. Jooks kakaod ja rummiga teed või kohvi iiri moodi. Suussulavat šokolaadikooki sööks, kohe kaks. Räägiks sinuga nunnudest asjadest ja inimestest. Naerataks ja õhakaks “Idüll!”. Vaataks aknast lumist Tartut, pakase kiuste tõttavaid inimesi, pekitüki küljes kõõluvat tihast. Ja käredast ilmast hoolimata tõdeks, et maailm on üks soe paik olemiseks.

Postitus

Posted on by

Eile olin enam-vähem 10 tundi järjest jalgel. Proovipäeva tegin ühes kohas. Täitsa huvitav oli. Loodetavasti jäid rahule kõik tüdrukud ja naised, kellel eile aitasin sobivat aksessuaari valida. Minul oli küll hea meel aidata :)  Ning “palun” ja “aitäh” tulevad iseenesest üle huulte, seda pole sugugi vaja meeles pidada. Ju. Oh, ootan nüüd taas vastuseid paarist kohast.

Kummaline on see, et kui natuke üle 24 tunni siit eemal olla, siis tundub see aeg mitme päeva pikkusena. Einstein ja tema relatiivsusteooria vist tulevad mängu. Mul hea meel, et Daki on tagasi. Ja et ei ole me sugugi kadumas veel. Mõnikord teeb pisikene paus head, värskendab mõtteid ja meelt, muudab naasmise paremaks.

Ma mõtlen juba rõõmuga nädal ette. Tean, et lootusi ei tohi liialt kõrgele kruvida, aga süda tantsib sees. On palju armsaid sõnu, mida öelda. Kohati tundub, et vara veel, las aeg natuke möödub ja näitab. Ent kui ise midagi ei tee, ei tee ka keegi teine sinu eest. Soojad, kõik-on-hästi- ja naeratusi täis hetked, ma loodan. Katkiminek välistatud, kategooriliselt lubamatu.

Oi, mis meenus! Ostsin ju endale märgi. Väikese märgi, mille saab millegi külge haaknõelaga kinnitada. See on naerusuise tüdrukunäoga, oranzhikas ja puha. Oli teistsuguseid oranzhe märke veel, aga võtsin selle. Orange girl. Varsti panen ta kuhugi, seljakoti külge, usutavasti. Või kui olen seljakotita, siis püksisäärele passib ka kenasti. See variant juba proovitud kah. Et oleks rõõmsam ja värvilisem. :)

Väike väänik, anna asu…

Posted on by

Eelmise posti jätkuks…

Otsisin täna tennised kapist välja. Olin juba unustanud, et mul need kapis konutavad. Panin jalga ja tulin linna. Hea kerge kõndida, ja väga hipi- ja lapsemeelne samuti. Tuju läks kohe rõõmsamaks ja vabamaks. Tuju on täna parasjagu ja natukenegi rohkem rõõmus ja särav olnud. Nagu ma Maiale eile ütlesin: /…/ ja paar hetke hiljem juhtub pisiasi, mis kõik heaks teeb. Nii läkski. Olen nüüd täiesti korras ja jõuan särada, Maia, ära muretse. Naeratus. Naeratus ka selle peale, et meil olemised ja istumised ees.

Oeh, oma jutuga tahtsin jõuda selleni, et tennised ja kirjavahetus toovad lapsepõlve meelde. Mängud, igasuguste siltide ja paberite kogumine ja sõpradega vahetamine, kirjasõbrad, noortelehed, palju raamatuid, multikad, lastesaated, pühapäevased külaskäigud vanaema juurde, “Ruttu tuttu”-kirjaga öösärk, nukud, kollase glasuuriga jäätis, kroonised saiakesed nurgapealsest poest… Oh, seda on palju-palju, ja võiks olla veel rohkem. Lapsepõlve mängumaa. Lisaaega palun….

Nüüd on hästi

Posted on by

Väikesed asjad tegid suurt rõõmu. Jutuajamine, mis ajas naerma. Arvamused, mis langesid kokku. Salaolulised asjad, millest ei räägita. Sinised tähed valgel paberil, mida veel ja veel loetud sai. Suur tass kohvi. Vihmasabin akna taga. Naeratus. Naeratus. Naeratus. Sära silmades. Secret smile.

Homme sõidan ma Pärnusse. Tipsid Fox ja Mannu ootavad mind. Tuleb palju lõbusaid hetki, lobisemist, pidutsemist, naermist. Kui vaid vihma ei sajaks… läheks uuesti muulile, istuks ja oleks seal. Aga eks leian ka mõne muu koha, kus mõnusasti merd vaadata. Jah, mul on hea, armas, mõnus ja nunnu olla. Rõõmroosa pilveke suuret hallide pilvede taga. 

Väike vaikne päev

Posted on by

Ärkasin täna pool seitse. Uni läks lihtsalt ära. Mõnulesin niisama teki all mõnda aega. Suikusin uuesti unele ning ärkasin kell 10. Eilne hea tunne on veel tugevalt sees. Hea on. Vaid liigne mõttetegevus võib kõik ära rikkuda, seepärast üritan igasugused mõttekäigud eemale peletada.

 

Askeldan natuke oma toas. Brainstorm laulab arvutis ilusaid lihtsaid lugusid. Taevas on varahommikust saati hall, kuid see ei heiduta mind sugugi. Pigem võimendab see mu sisemist sära. Ma täitsa arvan ;) Täna tundub olevat hea päev, et igasuguseid pisitoimetusi teha.

Eile hüppasime Kristeliga oma vana kooli staadionil kaugust. Enam-vähem võrdselt. Ja mitte rohkem kui kooliajal :P

Üks hetk ja …?

Posted on by

Vahel juhtub kummalisi asju. Isegi mitte niivõrd kummalisi, vaid ootamatuid. Kas on mängus pime juhus? Õigel ajal õiges kohas olemine? Ettemääratus? Saatus? Üks väike otsus, mis tundub ei midagi, võib tuua kaasa midagi palju suuremat. Otsustava pöörde sinu elus? Vähemalt praegusel perioodil küll. Antud hetkel veel pole teada, mis edasi saab. Eks aeg näitab. Läheb, nagu läheb. Siiani on igal juhul hästi läinud. Ootamatult hästi. Ptüi-ptüi-ptüi üle vasaku õla. Igaks juhuks. Mõned painavad mõtted kipuvad ikka pähe. Ent tunne, et nii on hea ja rõõm olla, et nii ehk peakski olema, on olemas. Kõik oleks kui paika loksunud, kuigi küsimusi, lahtisi otsi ja sadat tontteabmida tekkis ka juurde. Vaatame, mis saab… :)

Hansapäevad vol 3

Posted on by

Ma veel ei tea, mis tänasest päevast üleüldsegi saab. Aga võin öelda nii palju, et toredatest hansapäevadest on veel paremad imelised hansaööd ;)  Jah, sul võib taas tugevasti mu üle hea meel olla. Minul on sinu ja sinu ja sinu ja enda ja kõigi kallite pärast hea meel. :)

Kesköine rüütliturniir oli meeletult hea vaatemäng. Nii ilusasti, kui need vaprad rüütlid, ei ole vist keegi veel kapsasalatid lõikunud (loe: kapsapäid mõõgaga purustanud). Ja kui kenad ratsud. Ja kostüümid. Kui rongkäik pärast turniiri toome varemetest tagasi raeplatsile liikus, oli see liiga hea, et tõsi olla. Tõesti-tõesti, nagu oleks ajas tagasi läinud. Ajarännud. Muide, mungad on parimad, keda üldse võis valida! (Mõned bio-geo tegelased on nende hulgas. Nad kui loodud sellesse rolli.) Ah, minge ja vaadake ise kõike oma silmaga, kuulake oma kõrvaga, tundke oma meeltega. Hansa! 

 

Summertime

Posted on by

Kohe näha, et suveaeg on käes: uusi sissekandeid on vähemaks jäänud, kommentaare samuti. Rahvas tegeleb oma suurte ja pisikeste asjadega, viibivad pigem offline kui online, kondavad linnas või müttavad maal. Endalgi igasugust sebimist ja tegemist, nii et vahel satun koju vaid sööma-magama-riideid vahetama. Seltsielu keeb, sel nädalal eriti. Aga see on hea, et saab inimestega kokku, saab suhelda, käia, olla, näha, teha, tutvuda, tunda… Millal siis veel, kui mitte nüüd? Jah, hea on. Praegu kõik hästi ja ma naudin seda. Ei taha mõelda, mis saab varsti (st juulis, kui peaks koolitööle takka andma, et mitte jälle viimasel minutil end pooleks rabada). Katsun nautida ja elada hetkes, mis on ja rõõmustab. See võib olla viimane suvi, mil aeg on päris enda suva järgi kasutada. On ju?!  ;)

 

Mul on nüüd koht, mis otsast otsani ilusaid hetki ja mälestusi täis. Ja naeratusi :)