Palavus

Poleks uskunud, et ma seda ütlen: mul on palav. Nii soe (24-25 kraadi) pole siin korteris kütteperioodil kunagi olnud. Palavus on tingitud küttesüsteemi vahetusest ja maja soojustamisest, aga ka sellest, et ikka veel pole toodud radiaatorite termopeasid ning aknad on kiledega kaetud. Termopeasid pole ma saanud, sest mind pole eriti palju kodus ja töömehed on juba uuel objektil toimetamas. Aknad on kiledega kaetud väljastpoolt, seega puudub võimalus tube tuulutada. Nii et kogu aeg on lämbe, värsket õhku saangi ainult õues olles nautida.

Nautimisest rääkides, siis… ma sain täna aru, et ma ei naudi oma elus suurt midagi. Ma pole õnnelik ega õnnetu, ma pole rõõmus ega kurb. Ma kuidagi… olen või torman läbi päevade ja ööde. Jah, on toredaid hetki, mil saan end argipäevast välja lülitada, kuid ma ei oska neid hetki nautida. Tuleb see ärksa meele raamat kastidest üles otsida ja elama õppida…

Mõte sügisest

Sügis on talve lähenemine.

Eelmisel teisipäeval rongiga Tallinnasse sõites tundus loodus märksa värskem. Tõsi, maapind, põõsad ja puud olid varahommikul härmas, ent õhk tundus värskem, värvid tundusid ilusamad ja vaated fotograafilised. Täna olid põõsad-puud peaaegu paljaks kistud, taevas plass ning meeleolu tühjavõitu. Tallinnas oli tuul, mis mantlist läbi puhus ja sääred kiirest kõnnist hoolimata külmetama pani.

Sel sügisel kaissu pole saanud ega vist saagi. Õnneks on toad soojad…

Arengukava

Asutuse arengukava kirjutades tekkis mõte, et ehk peaks uueks aastaks iseendale arengukava kirjutama. Sõnastaks eesmärgid ja tegevused, mida on vaja nende elluviimiseks ette võtta. Samuti põhimõtted, millest oma otsustes lähtuda. Kas see võiks aidata mul värskelt alustada?

Lähim eesmärk on hommikul mõistlikul ajal ärgata ja tööle jõuda. Selle saavutamiseks pean kohe magama minema.

Teisipäev möödus ootamatult töö asjus Tallinnas. Päeva esimene pool oli meeldivaid üllatusi täis. Viisakus pisidetailideni välja, mõnus seltskond ja need teravsinised silmad… Mõni kohe on selline… tore :)

Päeva teine pool möödus taas sahmides ja puusalt tulistades. Sel aastal muud polegi kui puusalt tulistamine ja tulekahjude kustutamine. Nagu snaiper-tuletõrjuja. Ainult et tunne on nagu saakloomal keset lagedat välja.

Tehniline puudujääk

Uuel kujundusel, mis mulle väga meeldib, on üks tehniline puudujääk. Lehe alaosas ei ole näha lingi “Older posts” ja “Next posts” teksti. Näha on imepisike kriipsuke, millele hiirega peale minnes on näha, et tegu on lingiga. Uurin, kas ja kuidas saan seda puudujääki parandada. Seni tuleb otsimis- ja täpsusmängu mängida.

Sügis

Kuldne-kirju sügis on käes. Hommikuti ja õhtuti on piisavalt külm, et sõrmeotstest näpistada, kui kindaid käes ei ole, ja teha jäädraakonit. Tead küll — puhud taeva poole hingeauru nii, nagu draakonid tuld purskavad. Pimedatel õhtutel hoovis seisatades lükkan pea kuklasse ja loen tähti. Suure Vankri ja Orioni vöö leian tavaliselt üles. Vahel ka Väikese Vankri. Muid tähtkujusid ma otsida ei oska.

Iseenda otsimisega tegelen jätkuvalt. Kadusin niimoodi ära, et otsimine võtab aega. Võib olla endist mina polegi mõtet otsida? Tuleks ennast uuesti luua? Sebimist ja sahmimist on palju, nii et rahulikuks ja süvenenud endasse vaatamiseks pole mahti. Või ongi see segane periood üks osa uue mina kujunemisest? Läbi segaduste tähtede poole?

Millal?

Millal saabub ometi rutiin?

Millal tolm otsa saab?

Millal ma saan rahulikult hetke nautida, mitte ei pea tormama ja pidevalt sahmima?

Millal on mul ülevaade sellest, mis toimub?

Millal ma ometi neid teravsiniseid silmi näen?

2015 on täiesti segane aasta. Ma ei jõua ära oodata, et see läbi saaks.

ma olen väheke … noh purjakil. ma vedelesin täna pool päeva voodis ega tahtnud üldse tõusta. sest on külm ja rõske ja maailmal pole viimasel ajal mulle midagi head pakkuda. siis ma mõtlesin, et teen tööd ja koristan ja pärast veel mitmetunnist mittemidagi tegemist ma mõtlesin, et olgu, ma ainult koristan. käisin ehituspoes tolmuvastaseid vahendeid ostmas ja Prismas, et osta miskit kohe söödavat sööki. ja mõtlesin, et kui olen hullult tubli olen, võiks end koogi ja näiteks siidriga premeerida ja “Downton Abbey’it” vaadata. isuäratavat kooki ei leidnud ja siider, mille võtsin, on liiga kange. aga selle avastasin alles juues. ja köök ei ole ikka veel tolmust puhas. tolmu, imepeenikest tolmu on palju, sest maja renoveerimisega seoses toimuvad tööd ka toas ja see tähendab bardakis elamist. põhimõtteliselt on 2/3 sisseehitatud mööblist lahti monteeritud ja seda on vaja kuskil hoiustada. pluss kõik neis riiulites olnud asjad. ja tolm, seda on palju.

ja ma igatsen vanu blogiaegasid, sest siis oli maailm palju paremini paigas. #nostalgia #melanhoor