Augusti lõpp on olnud nii hull, et ma ei oska end sellest läbi närida. Vist tuleb mõtlemine ära lõpetada ja natuke ükskõikseks hakata.
September ei tule kergem. Igasuguseid kohustusi ja asju sajab kui paduvihma.
Hetk #76
Kõik läheb veel rohkem sassi.
Kurat küll, see üheöövärk oleks pidanud ikka olemata olema! Mõtled küll, et kellelegi ei räägi ja et tema ka mitte, aga ikka ilmub mingi publik välja. Raisk! Hetkel olen väsinud ja see häirib mind, kuigi katsun pohhuilt suhtuda. Just nimelt pohhuilt, sest ma ei tohi lasta end kellelgi maha tõmmata. Nad ei või mu vähest enesekindlust ja põhimõtteid mööda minnes ära solkida.
Ja siis veel üks mees, kellega kolmandat päeva suhtlen. Ma meeldivat talle hullupööra, niisama lihtsalt.
Mis mõttes? Kust kõik need mehed järsku välja ilmusid? Miks nad korraga mind näevad ja tahavad?
Ma tahan uuesti kõige üle naerda ja lasta asjadel minna nii, et ma ei lase end sellest segada.
Pusa tulemata jätmisest sai kõik alguse…
10 min 51 sek
Täiesti tavaline on rääkida telefoniga töö juures sisehoovil ja vaadata, kuidas kolmanda korruse aknast pappkaste välja loobitakse.
Tema ütleb küsimuste kohta
Mina: Küsimusi saab palju välja mõelda.
Tema: Neid pole vaja välja mõelda.
Tema: Küsimused on alati olemas.
Tema: Välja tuleb mõelda, millal nendega välja tulla.
Hetk #75
Eile õhtul läks kõik sassi.
Pusa ei tulnud filmi vaatama ja mina ka ei jõudnud sinna.
Sattusin poolkogemata ühele teisele üritusele, kus ligi astus kena noormees ja soovis tuttavaks saada. Saimegi. Ta ütles, et jäin talle kohe silma ja hakkasin meeldima ja nii. Tema oli ka täitsa kena. Lõpuks jõudsime tema juurde. Ta sõnad ajasid minu sõnad veel segasemaks ja lõpuks ma ei teadnud enam ise ka, mis ma mõtlen ja ütlen. Tegin, mida ma arvasin end mitte tegevat. Oli üheöövärk. Ta pakkus võimalust teiseöövärgiks ka, aga ma ei usu.
Ma lihtsalt unustan selle.
Kultuuri täis nädalavahetus
Möödunud nädalavahetus kulges kultuurselt Põhja-Eestis.
Reede õhtul käisin vaatamas Jimi kirjutatud näidendit “Portselansuits”. See oligi eksistentsist, armastusest ja armastusest. Rohkem kui korra muutus pilk kergelt uduseks ja tuli peaaegu pisar silma. Isegi ei tea, miks. Midagi oli, mis puudutas kuskil tunnete- või mälestustetagakambrisse lukustatuid hetki.
Pärast esimest vaatust ostsin ka näidendiraamatu. Ent selle asemel, et paluda Jimil sinna kunagi pühendus kirjutada, tundsin, et hoopis mina peaksin temale kirjutama pühenduse või tänusõnad. Üks sõnum läkski teele.
Jätkuvalt imestan, kust võtab Jim need mõtted ja sõnad ja ütlused. Ja tegelaste nimed.
Laupäeval saime kokku Liisiga, et natukene vanalinnas ringi uidata, pannkooki süüa ja aega parajaks teha. Pärastlõunaks olid Arni ja Kati kutsunud kokku hulga külalisi, et tähistada ühiselt oma sünnipäevi. Seltskonna moodustasid nii juba nähtud kui ka päris uued isikud. Umbes 1/3 ajakirjanikke, umbes 1/3 filolooge ja umbes 1/4 pedagooge. Mõnusa õhtu lõpetas lustakas ühislaulmine. Muide, Arni on täitsa tugev laulumees. Arni meenutab. Pilte tegid MarkusDaaniel, Nele ja Märtsijänes. Oli ka päris meri vahuste lainetega ja päris meretuul.
Pühapäeval tutvusin pealiskaudselt kaubandusvõrguga, kuid see ei pakkunud mulle suuremat huvi ja seega suundusin hoopis Tammsaare parki, kus toimus ühe lukufirma sünnipäevapidu ning linnarahva meeleheaks olid igasugused etteasted. Pärast veetsin paar tundi Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumis, kus näha mitmesuguseid klassikalisi pille ning hubases tornis kassinurru saatel saab uudistada erinevad kassikostüüme.
Ahjaa, mis sa arvad, kas kaubamaja muusikaosakonna müüjapoiss muigas ja naeratas palju, kui ma läksin kassase, näpus Pet Shop Boysi plaat “Disco 2” ja endal seljas PSB T-särk? Usun, et suutsin ta päeva kirkamaks muuta.
Lõpuks ootas mind rahvast täis rong ja kergelt vihmane, aga siiski täiesti armas Tartu. Sest kus mujal sa näed väikest ajalehetüdrukut sõbralikult vestlemas rolleripolitseinikega. :)
Hetk #74
See on nunnu, kuidas Pusa kirjutab vilm ja kleee aga hellab sis, eks.
Äkki ma saan natuke kalli või nii homme. :)
Teadaanne
Reedel sõidan Tallinnasse ja pühapäeval tagasi Tartusse. Kes soovib minuga suures linnas kokku saada, andku teada. Telefoninumber ikka sama, mis alati. :)
Hetk #73
Rahutu, kergelt. Et kas ja mida kirjutada. Kes võib siia satttuda ja kes mitte.
Mis edasi? Kas see ootamatus läheb edasi kuidagi? Kas ma peaksin ütlema “jah” või “ei”? Mida ma ise tahan? Keda tahan? Kas tahan?
Nädalavahetusel suures linnas.
Oli ja tuleb
Igasuguseid sündmusi on olnud. Terve eelmise nädala olin põhimõtteliselt kusagil maal: Lätimaal ja Võrumaal. Korraks jõudsin isegi Emajõefestivalile ning kaks korda Maia sünnipäevale.
Suhtlemist on olnud mitmes keeles ja erisuguste inimestega. Üllatavaid suhtlemisi on ka olnud. Nii natuke segadust tekkis koguni.
Läti kohta teen pildilise sissekande, kui saan aega fotod üle vaadata ja sobilikud välja sorteerida.
Töö ju ka käib. Mul vaja plaan koostada ning end korralikult ette valmistada. Veel ei oska karta, mis saab.
Reedel lähen teatrisse ja muuseumi ja laupäeval sünnipäevale.
Ja varsti on tartuff.
Ja siis ongi september ja saab otsa aeg, mil poole ööni jõe ääres kiikudes raamatut lugeda.