Minu tagavaraplaan eluks alates 55. eluaastast (või umbes nii) on järgmine:

selleks ajaks kasvatan juuksed hästi pikaks,
õpin iseendale tegema perfektset krunni,
kannan ilusat musta sametkleiti,
hakkan Villa Margaretha kohvikuperenaiseks.

Ehk siis ärkan igal hommikul linnulauluga, keeran pikad juuksed perfektsesse krunni, panen selga kena sametkleidi ja lähen alla kohvikusse esimestele unistele ja varajastele külastajatele kohvi kallama ja hommikueinet serveerima.
Uurin, kuidas eelmisel õhtul noormehel peol läks, et kas ta ikka julges paluda selle eile silma jäänud kena neiu tantsule. Uurin väärika härra käest, mida lehes ka kirjutatakse. Annan vargsi silma pilgutades mürgeldavale poisikesele ühe küpsise rohkem, kui ta vanemad lubavad.

– – –

Ma kõnnin päevas korra-kaks Villast mööda ja uudistan, mis on muutunud võrreldes eelmise korraga. Pea iga päev on miskit uut või rohkem askeldamist maja sees ja ees.

Kui koht üks päev päris valmis ja avatud on, panen kleidi selga, kingad jalga, haaran punase käetkoti kaasa ning lähen sinna koogile-kohvile. Ja pühapäeva hommikuteks on mul aknaalune laud ka mõttes juba kinni pandud. Kui veel kellegagi koos saaks neid hommikuid nautida… küll oleks ilus. Aga on ilus niisamagi (:

Duubelplaadi lood said selleks korraks läbi. Plaadimängijasse sisestati taas singel, mis pärast mõningast pausi kõlas nagu varemgi, kuid mõnigi noot tundus uus. Vana asja uute võlude avastamine.

—

Ta tõmmati kohaliku tähtsusega poolkomöödia-pooldraamaseebikasse. Juhuslikult ja poolkogemata sai ta teise naispeategelase rolli. Ta mängis paha – meesteõgijast suhetepurustajat. Oojaa, seekord oli tema see õel ja julm naine, kes teiste inimeste õnne rikub. See kogemus oli täiesti uus, üllatav ja hämmingut tekitav. Salamisi sattus ta isegi hoogu ja nautis ohtliku naise rolli.

—

Toomingas on peaaegu ära õitsenud. Kohe ja juba on käes hobukastanite ja sirelite aeg. Vanast harjumusest peatub ta alati puhkenud sirelipõõsa all ja otsib silmadega mõnd viie või enama kroonlehega õit. Olgugi et ta enam nii väga sellise soovi ja õnne täitumisse ei usu, on väike lootus ikka hinges. Sest kui midagi väga tahta ja heade mõtetega asja alateadlikult mõjutada, võib see ühel päeval ikkagi täide minna.