Reedel algab uus elu

Posted on by

Pärast eilset eee… asja ja Underis läbustamist ei saanud ma öösel üldse eriti magada. Ei olnud und, kõht korises, mõtted segasid jne. Pool kuus hommikul otsisin kotist raamatu välja ja lugesin ühe peatüki, seejärel jäin uuesti magama. Ärkasin, keerutasin küljelt küljele korduvalt. Lõuna paiku mõtlesin, et aitab kah, tuleb uuesti inimeseks saada.

Täna on suurepärane ilm, et õues olla. Olengi seda teinud ja kavatsen terve õhtu ka õues olla, hansapäevadel siis. Loodan ka tuult, et saaks mõtteid õhku visata.

Niisiis, ma olen linnas. Helistage. :)

Argine filosoofia

Posted on by

Küpsetasin viis pannkooki. Ühe sõin dipikastme ja õllepadrunitega, teise sõin juustu ja õllepadrunitega, kolmanda sõin pannkoogimoosiga, neljanda sõin maasikajäätisega.

Viies kook, mis valmis esimesena, jäi järele. Nagu viies ratas vankri all, millega tegeletakse siis, kui nelja esimesega on kõik ühel pool. Ma söön ta ära. Näiteks vahetult enne teki alla pugemist, sest päris tühja kõhuga mina magama ei jää.

Kui metafoorne…

Koristamine on salapärasel moel hea peletaja torkivate mõtete puhul. Ainult et rohkem ei viitsi, põrandapesu jääb seega homseks.

Igal õhtul lendlevad akna taga väikesed heledad putukad, mu jaoks hetkel tundmatud. Kord on neid rohkem, kord vähem. Täna vaid üksikud. Isegi, kui ma õhtul akent lahti ei tee, on hommikul mõned aknalaual, tiivad siruli ja kõht taeva poole.

Kursor vilgub tühja. Ju siis pole enamat kirjutada. Ööd!

Väljamõeldud lugu

Posted on by

Oli sigahea suveilm, parasajagu õhtune aeg. Tüdruku mobiil helises, talle tuldi järele. Vaevu veerand tundi hiljem pargiti hall auto murumaale, kus ristik magusasti lõhnates õitses. Kolmekesi seati sammud suure laulukaare poole, mille all oli üles seatud black-box’i meenutav lava.

Paar minutit pärast kella 21 astusid lavale Muusikud, keda olid kuulama tulnud igas vanuses daamid ja härrad, poisid ja tüdrukud. Muusikute koondnimi Dagö plinkis säravate tuledena lava kohal helide rütmis. Laulja-muusik laulis, pillimehed-muusikud mängisid pilli. Emotsionaalselt, end igati hästi tundes ja publikut oma võngetega nakatades. Kaamerad viskasid kahele ekraanile lava kõrval pilti kord lauljast, kord pillimeestest, kord hoopis iseäraseid video- ja muidu pilte.

Järjest kutsuti lavale ka teisi Muusikuid – kaks noort heledahäälset neiut ja vigurvänt noormees, kellega kordamööda või korraga (tartulikke) laule üles võeti. Lusti jätkus nii lavale, lava ette kui taamale publikku sekka, kes oli naudisklemiseks valinud pikad pingiread. Pingiridade täitmine õigustas end samamoodi kui lava ees hüplemine, sest nii mõnedki lood olid hoopis mõtteid tekitavad ja siis oli hea end vaikselt kaasa kõigutada ning end hetkesse unustada.

Pärast viimaseid lugusid ja kummardusi ja aplodeerimist lahkusid kolm sõpra naeratades ja kiidusõnu pildudes laululavalt, kõndisid üle murumaa auto juurde ja sõitsid Dagö saatel algavasse öhe.

Hommiklõuna paiku

Posted on by

Ilmselt oli see eilsest veinist ja poolunes olemisest, et ma nägin, kuidas putukad laste kehadel ringi sibasid. Mõned üksikud lühikesed jupid unenägusid oli veel. Natukene nukker, et ei ole kaissu, kuhu pärast selliseid vastikuid unenägusid end peita ja koos ärgata.

Vähemalt on topeltlai voodi, kus end igas suunas saab ringutada ja sirutada. Ja lagi on nii kõrgel! See on oluline vahe. Eriti kui sa oled pool elu nari alumisel korrusel maganud.

Miinus nr. 1. Mõnel hommikul on nina nii kinni, et ma ei saa aru, kas hakkan haigeks jääma või on see keskküttega maja kuivast õhust. Siiani on osutunud teiseks variandiks. Jällegi uus asi mu jaoks, keskküte siis, sest olen seni elanud ahiküttega majas.

Pluss – nr. 1

Posted on by

Küll on hea, kui pärast külaskäimist ei pea kuhugi minema, vaid saab kohe voodisse patjade ja teki vahele vajuda. :)

Peamiselt muidugi seepärast, et olen omas kodus ja seekord käisid külalised minu juures.

Mõni aeg tagasi

Posted on by

Nagu sa eelmisest postitusest aru said, olen ma vahepeal kolinud. Lisaks sellele on juuni lõpust siiani veel üht-teist toimunud, millest tahaks kirjutada (et endal oleks pärast hea meenutada :).

28. juunil sain positiivse laengu Seal’i kontserdil, mis toimus Tallinnas Saku Suurhallis. Ootasin kokku kaks tundi pooleteise tunnist kontserdi, kuid see oli seda väärt. Seal ongi nii ilus mees, nagu piltidelt näha. Lisaks on ta hääl täiesti midagi erilist. Olin jälle lava ees, nii et nägin Seal’i kuldsete tenniste taldu ja kuidas tal higipiisad siia-sinna lendasid. :D Jah, heli ei olnud minu asukohas suurem asi, kuid saadud elamus kaalus selle üle. Suveniiriks sain seekord esitatud laulude nimekirja, mis oli lavale musta teibiga kinnitatud, ning värvi muutva tassi. M.Normet kirjutas kontserdist Äripäevas..

Järgmisel päeval (29. juuni) oli Tallinnas suvele kohane ilm ning see möödus koos Pilleriiniga piknikku pidades. Nii nagu üks korralik piknik olema peab. Pärast mekkisin Eat’is kohupiimapelmeene, vahetasin raamatu uue vastu ning jalutasin vanalinnas. Õhtune rong tõi mu tadahh-tadahh saatel Tartusse tagasi. Üritasin sõidu ajal meenutada laulu “Rong see sõitis tsuhh-tsuhh-tsuhh…” sõnu, kuid ei õnnestunud.

Siis oli “suur” kolimisnädal, mil ma end ühikas sisse seadsin, kodus asju kokku pakkisin, ühikasse vedasin, siin uuesti lahti pakkisin ning ringi asjatasin.

Sel nädalal olin kolm päeva metsas. Mina, Arabella ja kaks minu õpilast käisime Elva puhkepiirkonnas jalgsimatkal. Matkasime ja ekslesime Vellevere, Vitipalu ja Vapramäe matkaradadel. Arabella on matkast teinud nii suurepärase ja humoorika ülevaate, et paugupealt ei oskagi muud lisada. Võimalik, et hiljem tuleb minupoolseid täiendusi.

Nüüd olen tagasi Tartus ja vaatan, mis mu puhkusest edasi saab. :)

10 päeva tähelepanekud

Posted on by

Nüüdseks olen poolteist nädalat ühika kööktoas omaette elu elanud (esialgu tahtsin kirjutada harjutanud, kuid see pole harjutamine, vaid ikkagi päris). Mõned tähelepanekud iseseisvalt elamise ja majandamise kohta.

Pidevalt tuleb mõelda, mida süüa teha ja mida selle jaoks on vaja poest tuua. Kodus oli midagi ikka kapis olemas. Nüüd tuleb toiduvarude eest täiesti ise vastutada.

Söögi tegemine on märksa lihtsam ja kiirem, kui vajalikud komponendid on käe-jala juures. Pidevalt avastan, et mõni toidunõu või köögiriist võiks veel olla, nii et käin aeg-ajalt kodus kööki revideerimas.

Tegelikult polegi kõiki riideid, mis kapis niisama seisid, vaja. Õnnestus vist tõesti ainult need asjad kaasa võtta, mida kannan ka.

Uinumisega on ikka see pisuke mure, et kohe ei jää magama. Hommikuti saan üles kuidas kunagi, üldiselt hästi. Saab end suures-laias voodis mõnusasti ringutada ja sirutada. Magan endiselt kerra tõmbunult teki sees ja seina ääres.

Iga päev koristan või korrastan veidi tuba. Kodus lasin märksa tihedamini tolmul kasvada. Siin tahaks kogu aeg tuba korras hoida. :D

Istun rohkem arvuti taga ja internetis. See on see, kui on pidev ühendus olemas. Kuna arvuti kipub aeglaselt mõtlema internetti kasutades ja ma midagi väga erilist siin (veel) ei tee, siis katsun rohkem näiteks õues olla. Suvi ka ju!

Ajalehti käin endiselt kodus lugemas, paberi pealt. No ei meeldi netist lugeda.

Televiisorit käin ka kodus vaatamas. Ikka ainult mõnda kindlat sarja või saadet, niisama enam ei jää vahtima.

Ilus on vaadata, kuidas mu raamatud riiulisse ära mahuvad!

Plaadid (nii filmid kui muusika jm) jäidki kommikasti, millega neid ühest kohast teise transportisin. Kasti formaat sobib suurepäraselt plaatide omadega.

Muutusi, positiivseid ja ka veidi negatiivseid külgi omaette elamisel on veel, kuid ei hakka kõike välja tooma praegu.

Üks veel – lõpuks ometi saan ma külalisi kutsuda! :D

Lisatud kell 0:34. Karlova tundub nüüd nostalgilisem ja armsam. Endiselt arvan, et see on hea linnaosa, kus elada. Kesklinn (no Karlova algab siit samast…) on lihtsalt vahelduseks mugav.

Võimalik, et lõpueelne meeleolu

Posted on by

Hästi natukene on kurb. Et on reede õhtu ja ma olen üksi. Et ei ole hoopis peol või õues suve otsimas või kuskil.

Samas on hea meel, et nooremal õel sai ka ülikool lõpetatud. Ja et tal tuleb suurepärane suvereis.

Homme olen Seal’i kontserdil, jaa. See on kindlasti ilus ja hea. Muusika on alati hea ravim.

Paar päeva eemalolekut Tartust ka jälle. Ehk leevendab kuskilt otsast igatsust. Kuigi – otsisin kaks võõramaks jäänud sõbrannat üles ning unustades oma vahepealsed tundlemised, on taas tore.

Aga. Ikka see aga. Tuleb uuesti peale. Kurb on. Ja ei saa öelda kah.

Uuel nädalal algab uus elu(etapp). Omaette elu.

Nüüd ju läheb paremaks?