Paha olla, kõht valutab, palavik 38,1 – kogu see kupatus tuli nagu välk selgest taevast, ette hoiatamata paar tundi tagasi. Ei taha haigeks jääda ega haige olla, tahan homme ühe ammuse tuttava sünnipäevale minna. Nuuks! Varesele valu, harakale haigus, saagu minu Evu ruttu terveks!
Sõnad
Kuukulgur ja armaskarm – sõnad, mis mu peasse kinni jäänud ega välja saa sealt. Ilusad, tähenduslikud, maagilised sõnad.
Kuukulgur – sõidab kusagil kaugel ja kõrgel, sõidab Kuu mägede ja merede vahel, täiesti üksi. Kulgeb oma teed mööda tolmust ja külma Kuu pinda. Tundub olevat unustatud, kuid siiski on ta väga tähtis.
Armaskarm – nii ütles Tema mu pilgu kohta ja see läks mulle hinge. Võib olla olengi ma armaskarm. Kui vaja, siis lahke, sõbralik, armas. Kui vaja, siis tõsine, külm, vahest veidi karmgi. Jah, mulle öeldakse üsna palju, et olen tõsine. Küllap see tõsine ilme näibki kuri, eemaletõukav või ebasõbralik. Aga ma ei jaksa, lihtsalt ei jaksa, 24h olla sõbralik naeratus näol. Ma pole kuldsärav päike, pigem hõbedane kuu. Vaikiv, omaette, vahel täies hiilguses nähtav, vahel kadunud. Kui naeratn, siis on selleks ka põhjust. Ameerikalik keep smiling pole minu jaoks. Milleks teeselda, valetada oma tujude kohta? Muidugi, mõnikord võib oma tujudega teistele haiget teha, kuid negatiivsed emotsioonid on sama inimlikud kui positiivsed. Me ei pea koosnema vaid headest mõtetest ega tunnetest, natuke nukrust, tigedust ja jäisust on lubatud. Kuidas muidu teaksime, mis on hea ja mis halb? Pole head ilma halvata ega halba ilma heata.
NB! Minuga on kõik korras, midagi halba pole juhtunud ja tuju on hea. Lihtsalt mõtisklesin veidi. :-)
Ai-ai, valus on!
Eile õhtul tegin õnnetu kehapöörde, mille tagajärjel miskit mu seljas justkui paigalt või viltu läks. Tundsin ebamugavat valu, paremat kätt ei saanud hästi liigutada ega pead paremale pöörata. Venitasin ja sikutasin end igas suunas, kuid paremaks ei läinud. Öösel magasin halvasti, külge keerates lõi jälle valu selga. Hommikul askeldades olukord veidi paranes, ent siiani annab tunda. Kiropraktikust sõber või naaber oleks hädavajalik olnud, aga mis sa teed, kui sellist inimest kusagilt võtta pole. Ettevaatust järskude või ebaloogiliste liigutustega!
Armaskarm Evu, triibulised põlvikud ja lumi
Täna, eile ja üleeile olen usin olnud ja mingi hulga samblaid ära määranud. Homme ja ülehomme jälle. Et see juba ükskord läbi saaks. Edasine töö on vist raskem, aga mitte nii tüütu. Tubli mina!
Saatsin dakile täna oma essee “Mina ja 21”. Mõtlesin, kas panna see ka siia üles või mitte, ei tulnud nagu kõige paremini välja. Võib olla mõne aja pärast saate lugeda. Kui hoog peale tuleb, kirjutan uue või midagi juurde sinna. Sest teema on huvitav ja pani mõtisklema. Ja jään uut kirjanditeemat ootama! (Kooliajal meeldis mulle kirjandeid kirjutada, eks hinded olid ka head või väga head tavaliselt. Aastatega on aga see oskus rooste läinud, oleks hea meelde tuletada.) dakile head lugemist igal juhul, ja et neid teemasid ja kirjandeid veel ja veel tuleks.
Panin täna triibulised põlvikud jalga. (Mulle meeldivad need Suva triibulised põlvikud, varvassokid ka, tahaks hunnikute viisi neid omale osta.) Istun jalad tooli ja laua vahel ning klõbistan klahve. Mõnus on, keegi ei sega. Poole tunni pärast jalutan Emajõe äärde ja vaatan ilutulestikku (kui tahad, siis sinu eest ka, daki :-). Lumi on endiselt maas, see rõõmustab mind. Kelgutama pole veel jõudnud, selleks seltskonda ja sõiduvahendit vaja. Peaks vaatama, kas mõni kelk lapsepõlvest on piisavalt terev, et liugu lasta. Snow – 12 points!
Eurolaule ei ole kuulnud, ei huvita ka, kuna kõik seal naishääled. Ja selle uudisega tänaseks lõpetangi.
Kas tead, mis ma tegin eelmisel nädalal? Siit saad teada
Eelmine nädal oli hea nädal, kohati lonkas, aga siiski. Teisipäeval läksin lõpuks Liikale külla. Olime kahekesi, mõnus tüdrukute olemine oli. Sain ajutiselt oma pea ka tumedamaks. Ja Itimees võttis ka meie õhtust virtuaalselt osa. Ma pole enam kurb ega pahane Ta peale. Kuigi Ta ütles, et mul on kurjami pilk, kui ma Talle kirjutan (veebikaamerast nägi, mis me tegime). Armaskarm pilk. See jäi mulle hinge. Miks ta nii ütles, kui Ta..? Aga pärast ütlesin ma Talle, et Ta endiselt mu lemmikinimene (sest on ka). Tema kostis, et sellist asja ei või enne magamaminekut öelda, muidu hakkab mõtlema ega saa und. Natuke paras Talle….
Kolmapäeval oli äratus kell 7 ja tund hiljem jõudsin koju. Siis asjad kokku ja Tallinna bussi peale. Kontsertist juba kribasin. Mina jäin igati rahule. Aga Tallinn mulle ei meeldinud. Samas – Mustamägi, kus mu onu elab, polegi nii jube. Täitsa elatav kant. Aknast paistis männitukakene ja Starmani maja. :-P Aga muidu on pealinn liiga kitsas, liiga täis ehitatud linn. Silmapiiri ega avarust ei ole seal. Mul hakkas pea ringi käima, ma ei tundnud end seal hästi. Tartu on ikka kõige minulikum linn. Reedel tulin tagasi ja tundsin kergendust oma linnas kõndides. Siin on kõik oma.
Laupäeval käisin kahe kursaõega Club Tallinnas. Nad käisid nii peale, et mul muud üle ei jäänud. Muusika oli minu jaoks tavaline klubimuusika, ei midagi erilist. Tantsisime paar-kolm tundi ja tulime tulema. Ei juhtunud midagi märkimisväärset. Pühapäev möödus tuba kraamides ja õhtu Kristeli seltsis. Täna olin nii tubli, et käisin sambalaid määramas. Homme jälle ja nii iga päev sel nädalal. Ja järgmisel nädalal loengutesse… Kool algab jälle.
Tagasi tuurilt
Jõudsin reedel Tallinnast tagasi. Ei ole jõudnud teie vahepealsetest tegemisteski lugeda ega enda omadest kirjutada, aga küll saab. :-D
Kontsert oli lahe ja tasemel. Less is more. REMi mehed on väga muhedad kujud, täitsa tavalised inimesed, mitte mingid üleolevad staarid ja see mulle meeldis. Olin lava ees, just täpselt esireas ja Mike Millsi nina all. Mõnus oli vaadata, kuidas tema ja ka teised oma esinemist nautisid. Stipe vallatud puusanõksud ja väänlemised olid omal kohal. Kõik tuli loomulikult, ei mingit näitlemist ega poosetamist.
Jätkan oma juttu, kui rohkem aega arvuti taga istumiseks leian. Toimunud on nii mõndagi (minu jaoks ee… huvitavat). :-)
Ma nii nõutud täna ;-)
Ma täna nii abivalmis. Aitan Mari-Liisil taimi jälle õppida; seletasin Mariannile, kuidas viidet kirjutada; uurisin Kristeli palvel, kus tal homme eksam toimub. Muidugi tegin seda kõike oma kohustuste arvel, mida mõnuga juba nädala jagu olen edasi lükanud. Ausõna, järgmisel nädalal lähen samblaid määrama! Sel nädalal lihtsalt pole aega (kontsert, sünna ja mis kõik veel). Päris terveks kah pole veel saanud. Liika kutsus homseks maale külla, lähen käin lõpuks ära. Mõne tunnikese tema jaoks ikka leian. Tänaseks over and out. :-)
Once there was a girl…
MSN vigurdab täna. Minu tervis ka: kord on parem, kord kehvem olla. Nina ikka kinni ja kurk valus, kuigi punane ei ole. Palavikku ka pole. Soe vesi, tee ja sidrun on mu parimad sõbrad.
Muusika on samuti täna üle prahi kaaslane. Kuulasin eile õhtul ja täna päeval jälle oma Collectionit. Mitu korda, edasi ja tagasi, mõnda lugu rohkem, mõnda vähem. Lemmikumad on Crash Test Dummies “Mmm mmm mmm”, Keane “Somewhere only we know” ja “Everybody`s changing”.
Olen märganud, et mu sõnavara kipub kokku kuivama. Pidevalt ühed ja samad sõnad, sarnased laused. Ehk tuleneb see sellest, et kirjutan tihti samadest asjadest? Ma ei mõtlegi, et peaksin keerulisi võõrsõnu või mingit erilist stiili kasutama. Tahaks kuidagi teistmoodi kirjutada. Heh, peaks uudis- ja unarsõnade kogumiku üles otsima, kas või ÕSi lehitsema, et uusi väljendeid ja sünonüüme leida. Näed sa, hetk tagasi kasutasin slängi: pabistama asemel ütlesin pablama. :-P
No nii, Marika soovib teada, millal ma temaga mehi õngitsema lähen. Irw. Vabad ja vallalised neiud ju, mis siis ikka, lähme ja paneme pidu. Ei saa salata, et esmaspäevane vestlus on mu meelestatust vastassoo suhtes mõjutanud. Päeva jooksul jõuan ma kümme kuni sada korda ümber mõelda ja oma meelt muuta, kuid domineerivad pigem negatiivsed mõtted. Et ei taha enam samasse pange astuda ja selle vältimiseks olen veidi tõrjuvas olekus noormeeste suhtes. Samas pole usk, lootus ja armastus kuhugi kadunud. Lootusetu romantik või kes iganes ma olen…
Põdegem koos tervist ja masendust! Me saame sellest üle ju, eks ole!? :-)
Mandariinid ruulivad!
Everyday horoskoop Kaladele on täna kuidagi prohvetlik: Oled heas tujus ning kui vaatad tagasi, näed, et oled teinud suuri edusamme isiklikus arengus. Teed varsti ühe reisi ja pead selleks varakult plaane hakkama tegema.
Hea tuju koha pealt ei oska kommenteerida, kuid edusammud isiklikus elus…. Jaa, ise ma tean jah, mis ja kuidas on muutunud või teisiti läinud võrreldes mõne aasta taguse olukorraga. Kolmapäeval reisin pealinna, kuid pikemas perspektiivis on samuti reisimõtted peas. Üha enam mõtlen, mis minust pärast ülikooli lõpetamist saab. Otsustasin siiski magistrisse proovida. Kui saan sisse, on hea, eks üritan teadust teha. Kui ei saa, pole hullu, siis otsin tööd või proovin hoopis õpetajakoolitusse astuda. Kui nendest plaanidest miskit välja ei tule, siis… ei tea. Suve võiks asjalikult sisustada. Mõlgutan mõtteid Iirimaale või Hispaaniasse raha teenima minna, teine võimalus on veeta suvi lastelaagri(te)s kasvatajana. Paar aastat tagasi käisin kursustel ja mul on 2008. aastani kehtiv laagrikasvataja paber taskus. Seni pole kordagi käiku lasnud, nüüd oleks hea võimalus.
Miks mind sel nädalal nii palju kurvastatakse? Nüüd ajab Liika kah äramineku juttu. Ta loobus oma mõttest riigieksamid uuesti teha ja õppima minna. Nüüd kaalub Inglismaale minekut. Üks pere tahab teda lapsehoidjaks ning ootab kiiret vastust. Häda ongi selles (minu jaoks), et Liika tahabki Eestist mõneks ajaks lahkuda, kuna siinne süsteem ning pealiskaudsed ja õelad inimesed (kust see nii järsku nüüd tuli?!?!) on talle vastumeelseks muutunud. Tunnistan, et olen hämmeldunud. Nagu ma eespool mainisin, tahaks isegi välismaale tööle minna, kuid ainult paariks kuuks, mitte kauemaks. Kas pärast otsustab Liika kah, et jääb veel mõneks ajaks nagu Lilian tegi? Aga pere ja sõbrad? Su elu on ju kõik siin, Eestis… Palun ärge kurvastage mind oma minekutega, mul ei jää niimoodi enam kedagi.
Ma taas logard, tšillin kursaõdedega instas. Ja ravin ennast, võtan nohutablette, söön mandarini ja joon teed (öäk, kui kange tee oli). Tervis, tule kohe mühinal tagasi. On ju? Mandariinid ruulivad! Päikest ja tervist teile! :-)
Logard :-P
Täna pole ma midagi asjalikku ega töist teinud. Pea jälle valutab, seega samblaid määrama ei läinud (ei viitsinud ka). Ajasin hoopis kursaõdedega juttu, aitasin neil taimi õppida ja surfasin netis. Muu hulgas kiusasin Itimeest arvutialaste küsimustega, mida tuli nagu rahe (nii minult kui kursaõdedelt, millegipärast on neil ka arvutitega jamad). Mingil hetkel kobisime Mari-Liisi juurde ühikasse, sõime tatraputru, aitasin tal ladinakeelseid taimenimesi õppida ning vahtisime netist sõps-õppejõu tehtud pilte. Ja oligi päev õhtusse veerenud.