Ma ei suuda ju otsustada!

Apppiii! Palun ärge tehke mulle praegu, lõpetamise eel igasuguseid pakkumisi kuhugi minna. Eile õhtul pommitas Janno mind sõnumitega, et ma täna õhtul Rakverre läheksin. Isand Käbi korraldab peatse sünnipäeva puhul olemise ning mina oleksin seal Lõuna-eesti regiooni esindaja, kuna teised nii kui nii ei lähe. Mul oli veel eile õilis plaan nädalavahetus kirjutamisele pühendada, aga kus sa sellega. Ei saanud normaalselt magamagi jääda, ikka tiksus peas minna? – mitte minna?, minna? – mitte minna?. Olen selle aastanumbri sees juba mitu küllakutset tagasi lükanud. Ega ma hetkelgi pole kindel, mis see kord teen. Ma arvan, et ma lähen. Ilm on nii kena ja Käbi pole ammu näinud. Rakveregi meelitab. Ei, jah, ma lähen. Kell 17 istun bussi peale ja sõidan Rakverre. Homme toob Janno mu arvatavasti autoga Tartusse ja viib ehk kinnogi. Vähemalt ta tahab seda teha. Nii et minek.

Tead, sa, keku, rõõmustad mind üha enam. :-) Ma ka pidevalt leian ja mõtlen, et me selle ja teise koha pealt sarnased. Teeme klubi jah! Või mis oleks, kui kokku saaksime? ;-)

Rahvas, minge õue jalutama

Jälle möödus/möödub reede mul asjalikkuse tähe all. Loeng, kursaõele materjalide ja infi jagamine, eksamiks kordamine, eksam (10 minutit ja valma), andmetega tegelemine, netis tuhnimine. Õhtul vist väike väljaminek ka Kristeli ja Kristiga, eks näis. Jalutama tahan küll minna, ilm on super. Jalutan kas või tund aega koju, et ilma nautida.

Kus krt mu flopi on, mille pealt ma hommikul faili saatsin? Kas jätsin arvutisse? Vist küll. Ei mäletagi, millise arvuti taga hommikul olin. Tavaliselt ma ei unusta flopisid arvutisse, aga viimasel ajal nii kui nii (kas see kirjutatakse lahku või kokku?) mul mälulüngad. Hm, kas kõrvallaual olev flopi on minu oma? Üks neiu istub seal ja teeb ka tööd arvutis, kirjutab midagi. Võib olla on see tema oma? Ta võiks lahkuda minutiks, et ma saaks järele tsekata, mis failid seal peal on… No olen ikka, võiks ju küsida ka. Mind küll. :-P

Ja mida need inimesed üldse reede pärastlõunal arvuti taga passivad? Minge välja ilma nautima ja puhake. Nädalavahetus algab ju. Aga: tundub, et kõik tegelevad lõputöö kirjutamisega. Välja arvatud mina, kes ma mõnuga bloogi kirjutan. Ja flopit luurab.

Eile sain teada, et praegu on pop haige või tõbine olla. Mul endal vist ikka väike palavik, pole kraadinud eile-täna. Rivist väljas on veel kaks kursaõde, üks grupitöö kaaslane, Bobik (nii ta mulle eile ütles), keegi oli veel… (Andke andeks, aga jälle mälukas.) Kas kevad ongi nii võimas, et murrab kõiki? Murrab rohkem kui talv? Kõikvõimas päike ja soojus :-P

Aprill-aprill! Keegi pole mulle täna tünga eriti teinud. Vanamees ütles, et mul jalg verine; vaatasin küll, et misasja, aga ei olnud naljakas. Ma ise ka ei ole sigadusi korraldanud ega valesid tõe pähe rääkinud tänasel päeval. Ma ei oska selliseid asju väljagi mõelda. Ma ei oska valetada. No väikeste valgete hädavaledega saan hakkama, aga mitte suurte valedega. Tavaliselt hakkan ma valetades naerma. Nii et, kui kuulete mind midagi uskumatut rääkivat ja ma samal ajal naeru tagasi hoian, siis ma võin vabalt valetada. Olen lihtsalt nii heausklik; eeldan, et teised inimesed mulle ei valeta, ja ei valeta ise ka. Seega on mind kerge lohku tõmmata ;-)


 

Lugesin Rohelise Värava uudiseid ja otsisin libauudiseid, tulemust vaata kommidest (kommentaaridest, kommid on mul kõhus ja paberihunnik laua peal ;-). Muide, Sadamalinna Seikleja, sul mõned minule vajalikud lingid (need rohelisemad) blogis olemas. Tänks, kuluvad ära!

Nii, see flopi seal lauanurgal oligi minu oma. Vähemalt sain ma selle tagasi, kuigi töö jäi tegemata, mis plaanis oli. Tahtsin kodutöö ümber teha, aga kõik failid olid kadunud flopil (tegelt on nad alles). Eks siis teen kodus homme ära :-P

Kõik kuus inimest, kes enne agaralt klahve klõbistasid on kadunud, st minema lännud. Ise teen ka kohe varsti vehkat. Jalutan koju ja õhtul siis ikka ka välja. Päike veel paistab, nii et jõuan päeva nautida. Mõnusat reedet! :-D

Kui joome veini põhjataeva all…

Kuna nauteainete eksami õppimiseks läks, siis ka sissekanne narko-teemal. :-P (Pealkiri on taas Onu Mihkli MSNi nimede reperutaarist.)

 “See, et mu valu oli haihtunud, näis mulle nüüd tühiasjana. Ühtäkki olin ma leidnud õnne saladuse, mille üle filosoofid ometi nii kaua on vaielnud. Õnne võib nüüd osta penni eest ja vestitaskus kanda, kaasaskantavat ekstaasi saab korkida pindisesse pudelisse, ja meelerahu postiga sõbrale saata.”  Thomas de Quincey (Inglise oopiumisööja pihtimused)

“Võetagu teadmiseks: kanepist valmistatud tooted kuuluvad kõige esimesse keelukirja. See tähendab, et kui kellegi suitsul on iseäralik lõhn- nagu viiruk või põlev hein- siis kituge tema peale vihjetelefonil, mille numbri leiate telefoniraamatust. Mis see eestlane suitsetab nagu moslem. Võtku parem haljast!”  Enn Vetemaa

Temperatuur tõuseb?

Nägin täna esimesi kevadekuulutajaid: kaks motikat vurises Lossi tänavast üles Toomele. Ja päike paistab. Ja mul on kevadväsimus (diagnoosi panin ise; muud seletust mu unisusele pole). Ja mul on 37.2 C eilsest õhtust saati. Ja reedel on nauteainete eksam, aga ma pole suurt midagi (loe: mitte midagi) õpitud. Ja homme lähen juhendaja juurde (et ma üht tööd koju ei unustaks, mida ta palus). Ja sada mustmiljon asja veel. :-D

you’re out of my list, honey!

Siin on lõik seksuaalkäitumise grupitööst. Töö ise seisneb selles, et iga grupp tõlgib ühe inglisekeelse testi eesti keelde ja siis need eestikeelsed väited uuesti inglise keelde. Tähelepanu köitis viimane kommentaar, mis käib eestikeelse lause 3.b. kohta.

3. a. I like a man who has some sexual experience.

b. Sexual experience is not a relevant factor in my choice of a male partner.

3. a. Mulle meeldib mees, kes on seksuaalselt (mõningal määral) kogenud.

b. Mehe seksuaalsed kogemused ei ole minu jaoks partneri valikul (määravaks) oluliseks faktoriks.

3. a. I like men who are sexually experienced (in some degree) (to a degree).

b. For me a man’s sexual experience is not a decive factor in choosing a partner.

S: Võib-olla hoopis nii, sest, kuigi määrav on sarnane, tundus mulle nii mõttega originaalile lähedasem. Oluliseks, sest määrav tähendab ju seda, et kui vastavat omadust ple, siis jääb asi katki…”a virgin?!?…you’re out of my list, honey!”

Elu on elu on elu

Mul oli mõte, millest kirjutada, aga nüüd on ta moondunud või kaotsi läinud teiste mõttetute mõtete seas. Nii palju veel mäletan, et see oli elust ja tõest. Vist meenub…

Mul tekkis küsimus, kas keerulist ja rasket elu elavad inimesed teavad elust rohkem kui need, kellele kõik lust ja lillepidu on. Kodutu Vanja versus alati kõik-on-nii-hästi :-) Rita. Kas elu hammasrataste vahele jäämine tähendab automaatselt, et sa tead, mis elu on; tead kõiki selle tahke, pisiasju ja nõkse? Kas vaikse, oma rada ajava, ent kõigega rahuloleva inimese elu pole midagi kannatajatate kõrval?

“Aga vaata, mida ma olen pidanud taluma ja üle elama…”. “Mida sina ka elust tead, sul ju kõik olemas. Ja sa pole pidanud selle nimel rabama, kõik on niisama tulnud.”

On see õiglane, et ühe inimese elu on rohkem elu kui teise oma?

Ma ise arvan, et igal inimesel oma elu ja igal inimesel oma tõde. Ongi vist mõttetu kaaluda, kelle elu on rohkem elu, kelle oma vähem. Sest igaüks elab nii, nagu elab.

Kas sa oled veripunaseid silmi näinud?

Mul on hetkel sellised silmad. Olen liiga mitmeks tunniks arvuti taha jäänud. Aga tegin palju vajalikku ära: otsisin lõputöö jaoks infi (raamatukogust sain kaks head raamatut kah), hankisin eksamimaterjalid (nendega oli ilge häda) ja veel nipet-näpet. Ja mu silmad on nüüd valusad ja veresoonekestest tulvil. Punased nagu mõnel elajal. Tahaks pisaraid, aga nad ei tule. Mitte veel. Mõtleks, mõni võiks tänaval arvata, et ma nutan, aga silmad on lihtsalt kurnatud.  

Ta oli, läks, tuli ja läks uuesti. Ma tahtsin Temaga rääkida, aga midagi ei tulnud pähe. Paar lauset siiski vahetasime. Seoses Tema-teemaga: ma kardan kevadet. Ma ei taha, et see ilus, kõik-hakkab-kohe-õitsema-kevad tuleb. Kardan, et see oleks mulle raske, liiga keeruline hetkel niigi kiirel ja pingelisel ajal. Kui suudaksin end 100% töösse uputada… Nii, et muudeks mõteteks aega ei jääks. Et ärkan ja hingan vaid lõpetamise nimel, et mõtted on vaid sellega seotud. Kui saaks nii, oleks palju kergem kevadet taluda. Teisalt mul hea meel, et pikk talv läbi ja soojaks läheb. Aga kevadet hinges, südames ja peas ma pelgan. Mis siis, kui ma oma mõtete ja tunnetega iseendale haiget teen?

Kutid nagu shokolaad

Eilne külaskäik M.-i juurde venis taas poole ööni. Aga see oli seda väärt. M. sai eile osad Egiptuse-reisi pildid kätte. Vapustav maa, aga veel vapustavamad olid mehed, kellega koos ta pilte tegi. Muidugi pole kõik mehed seal silmarõõmud, aga parimatel piltidel oli tal kolm superkena egiptuse meest!

Üks poepidaja oli eriti nunnukas: pruun nagu shokolaad, särav ja ülisõbralik naeratus, pruunid rosinasilmad. Sellist pilku nagu tol kutil, pole ma veel mitte ühelgi teisel meesterahval näinud: nii armas, särav, rõõmus. Totaalne vau! Ausõna, kui me Eestist omale meest ei leia, lähme mina ja M. mõnele kobedale egiptlasele. ;-)  Selles leppisime juba kokku. Kujutlege vaid, millised armsad shokolaadibeebid siis sünniksid. Lapsed olevat seal küll hästi armsad.

Muide, seesama nunnukas poepidaja tahtis M.-i ära kosida. Pakkus M.-i emale 10 kaamlit, aga kaup jäi katki. Ja üldse on heleda nahaga naised seal meeste tähelepanu keskpunktis. Igast suunast sajab komplimente kenade silmade kohta. Kui siin oled vaid müürililleke, siis seal oled nr 1naine maailmas. Ja kes ei tahaks olla see kõige-kõigem? ;-)

Kevad murrab

Neljapäeva õhtul käisin kursaõe M. juures. Ta naases hiljuti Egiptusest ning rääkis muljetest (neid jätkus kella 4ni hommikul), täna sai ta pildid ka kätte, pärast lähen neid kaema. Ta oli reisist nii vaimustuses, et mul tekkis ka tahtmine sinna minna. Kunagi kindlasti. Suveks läheb M. Šotimaale kuhugi farmi tööle. Oleksin isegi mineja, kuid sel ajal tegelen veel lõputöö kaitsmise ja muu värgiga. :-(  M.-ga koos oleks hästi lõbus ükskõik kuhu maailma otsa tööle või puhkama minna, ma täitsa usun seda.

Üldiselt on lood nii, et olen oma bioloogilise kella taas ära rikkunud. Pole ju eriti normaalne ega tervislik poole ööni üleval (kella 1-2ni) passida ja siis pärastlõunal (vahemikus 12-14) ärgata. Aga tee, mis sa teed, vähemalt 10 tundi magan nagu tellitult täis. Ja ülejäänud päeva veedan nagu zombi, uimane ja haigutav. Õhtul tuleb väike eluvaim sisse, siis üritan veidi sissejuhatust kirjutada ning kell normaalsed-inimesed-lähevad-magama hakkan ma telekat vaatama. Appi, ma ei taha nii! Kuidas sellest nõiaringist välja saada? Kevad murrab ja uimastab.

Vahva on jälgida, kuidas iga päevaga tänavad üha enam kuivemaks ja lume- ning jäävabamaks saavad. Aga teatud kohtades, näiteks hoovis, läheb järjest porisemaks. Ülesanne: vali lume, vee, jää ja pori hulgast vähemalt kolm tegurit ning moodusta neist kõikvõimalikke kombinatsioone; tulemuseks saad Eestimaa kevade.

Ja nii saab minustki kohvijooja…

Urr, andmetöötlus on asi, mis närvi väga kiiresti mustaks ajab! Vaja on ära teha paar lihtsat asja, aga ma ei oska neid lihtsalt teha, ainult keerulist meetodit kasutades. Palun kinkige mulle käsiraamat “Ecxel tobudele”. Paras tumba olen. Aga töö ma ära teen. Keedan suure tassi kohvi (uni on meeletu, õigemini kevadväsimus) ja otsin midagi head kõrvale, panen muusika mängima ja muudkui leian keskmisi. Tänane õhtu on sisustatud. Küllap ka homne päev. Ja reedel siis tuleb veidi puhata ja pashat teha. Selleta pole mingeid lihavõtteid. Rohelist kevadet!