Küll ma ikka oskan.

Esiteks suutsin puhkuse kõige magusama osa peale terveks kuuks tööga seotud tegevusi organiseerida. Samas loodan, et see on piisavalt lõbus ja tore, et ka aktiivse puhkuse eest olla. Kui muud ei saa, saab peaaegu tasuta välismaal käidud.

Teiseks suutsin end keset kuuma suve ära külmetada. Konditsioneerikülmetus, ma pakun. Muud seletust ei oska leida. Kui ikka sõita 10 tundi nelja erineva bussiga, siis… siis on see ju lihtne. Ja tagasi sõit võttis üldse aega vaat’ et 2/3 ööpäeva.

Kolmandaks lähen homme seiklusparki. Nii et pooltõbisena seigelda… saab olema “huvitav” kogemus.

Mis teha – ise korraldasin asjad sedasi :P Järgmine aasta enam nii ei tohi teha.

Emajõgi on nii kõrge nagu ei kunagi varem samal ajal. Mina küll ei mäleta, et ühelgi suvel oleks jõgi nii väljapaistnud ja nii sinine ja merele sarnaselt lainetanud õhuvärelustes. Nii et täie õigusega võib öelda Emameri :)

Taevas on samuti sinine ja täiesti suvine. Sain õlad päikesest punaseks. Peab vist ikka kaitsekreemi välja otsima. Mõnusalt soe on. Kerisin isegi pika kleidisaba ülespoole, et päike ja tuul saaks sääri silitada. Niimoodi – nagu printsess – ma kõndisin mööda linna ja Toomemäe treppe.

Mulle ei meeldi rannas lesida keset poolpaljast rahvast ja teha muid “rannaasju”. Minu rand on kesklinnas Emajõe ääres pinkidel, kus saab kiikuda ja raamatut lugeda ja kui otse üle jõe vaadata, näeb vaid rohe-rohelist puudetukka. Vasemal on kaubanduskeskused, aga see ei sega mind. On mõnusalt ruumi ja lahe olla. On la-he, ooo…. ;)

Niimoodi ma uitan ja kiigun ja istun ja vaatan ja olen justkui turist omas linnas. Sest muul ajal pole nii palju mahti, et lihtsalt ringi käia ja vaadata. Just nimelt – vaadata ja panna tähele seda, mis igapäevaselt kahe silma vahele jääb.

Suvi ja mul aega on küll…

Tantsida! Tantsida! Tantsida!

Kui üheksa kuud on õpitud ja õpetatud, nagu Leninile meelepärane, siis ülejäänud kolm kuud tuleb tantsida nii palju, kui võimalik. Nagu endale meelepärane on :)

Sestap reedel Püssikasse jalga keerutama!

Nagu magnet oleks tööle hakanud. Tõmban viimasel ajal oma vana kooli vilistlasi ligi. Vat siis, mida tähendab 9 aastat hiljem kooli tagasiminek (nädal tagasi olid kooli aastapäeva üritused) .

Sel nädalal olen saanud kaks infopäringut endiselt keemiaõpetajalt.

Üks keskealine kaasvilitlasest meesterahvas, kellega koolipeol tantsisin, saatis mulle luuletuse. Ise luuletas.

Osalen häälekoolitusel, mida juhendab samuti kaasvilistlane ja praegu samas koolis õpetajana töötav särtsakas naisterahvas. Lisaks on üks koolitusel osalejatest veel kaasvilistlane.

Ma ei tea, kas see kedagi üldse huvitab, et ma viimasel ajal väga harva siia midagi postitan, kuid see on ilmselge märk. Märk mitmest muust aspektist mu elus. Näiteks:

1. mul pole enam vaja siia kirjutada,
2. mul pole suurt midagi öelda,
3. ma ei viitsi/taha/oska enam blogida,
4. mul pole aega blogida, sest tegelen “päriselu” elamisega (sh palju töötamist),
5. võib olla ma kirjutan küll, aga mitte siin(?).

Valige ise, mis võiks sobiv variant olla. Mina ei ütle, mis on või ei ole. Sest ma ei pruugi isegi kindlalt teada :P

Ma võin tegelikult öelda seda, et teist blogi pean küll. Ainult et minu kohta pole seal sõnakestki. Seal kirjutan raamatutest ja lugemisaastast ja lugemisviktoriinist, mida me töökaaslasega vabast tahtest õpilastele korraldame. Nii et TLM lugemispäevik on puhtalt töölõbu :) (Marta vist hiljuti küsis, mis raamatuid keegi parasjagu loeb. Vot lugemispäevikus nimetatud raamatuid loengi.)

Muidu, tänan küsimast, läks pisut ületöötamise taktis, kuid lähiajal on paar muudatust tulemas, nii et kõik saab heaks. Pealegi tuleb varsti kevad koos heleroheliste kaskede, kollaste tulpide ja kirjude kleitidega :)

Paus seoses külmapühadega. Praegu on peamine soojas püsida. Räägivad, et aina külmemaks läheb. Kui see nii jätkub, annan varsti lahkumisavalduse :D Läheks kuhugi soojemasse kohta. Täiesti võimatu on ju mõtte- ja kirjatööd teha, kui sõrmed on kangestunud ning märkimisväärne hulk energiat kulub värisemisele. Suure tõenäosusega võib mu riietuseks varsti saada magamiskott. Nii, valmistun nüüd (loodetavasti piisavalt sooja) koju minema.