Arabella ütles, et tema on juba selles staadiumis, kus kõik naerma ajab. Täna õpilaskonverentsil tundus, et ma olen ka sellesse staadiumisse jõudmas. Kohati pööritasin silmi ja suvalised asjad ajasid naerma.

Hooaeg on jälle käes. Mitte moehooaeg, vaid töine hooaeg. Aprill-mai mööduvad lisaks igapäevasele tööle ka mitmetel väljasõitudel õppides ja õpetades, mitmesugustel üritustel osaledes ja korraldades, erinevaid “otsasid” tehes. See on igal kevadel nii. See ja järgmine nädal on parajad peod hullumaja puhvetis. Ööpäevas on 24 tundi ja ma ei suuda eriti enam järge pidada, mida järgmiseks 24 tunniks teha oleks vaja. Küll kuidagi ikka saab. Kui üle elan, siis lähen kuhugi lõõgastuma.

Täna õhtul käisin koos Arabellaga balletti “Casanova” vaatamas. Tantsu on ikka kena vaadata. Millised lihased meestel olid! Need käed… Ah, need käed… Naised olid nii painduvad ja graatsilised. Jah, professionaalsed baleriinid, aga ikkagi võtab õhkama, kui nii heas vormis inimesi meisterlikult tantsimas näed.

Huvitav oli see, et muusikalises osas oli kasutatud mitmeid erinevaid stiile: klassikaline, jazz, flamenko, muusikal, midagi Jaapani popi moodi ja isegi üks salsalugu. Hea etendus oli, interpreteerisin palju asju endale sobivalt.

Lõpetuseks üks meeleoluga sobiv videoklipp. Vähemalt õpilased reageerisid sellele küll elevalt ja “Misasja!?”.

Õigemini loomulik tegu, vähemalt minu meelest.

Hommikul tööle minnes leidsin hoovist rahakoti. Dokumendid olid vahel ja sain omaniku nime teada. Üks mööduv naaber ütles, et see mees elab samas majas, kuid korterinumbrit ta ei teadnud. Panin trepikotta teate üles.

Mõne aja pärast saingi rahakoti omanikult kõne ja ta lubas järele tulla. Tuli, tänas korduvalt ja ütles, et ju oli prügi välja viies taskust pudenenud. Tõmbas rahakotist ühe rahatähe välja, mille leiutasuks sain, ja pakkus massaažiseanssi ka. Mine tea, vist lähengi.

Ilm on kehv: sulab, sajab märga lund, kohati puhub tuul luudest läbi, tänavad on libedad ja sügavaid lompe täis, katustelt kukub sulalumelaamasid kaela.

On 50/50 tõenäosus, et ma jään haigeks. Paar päeva juba on enesetunne kahtlane olnud ja tegelen profülaktikaga: küüslauguleivad, aspiriin, ingveri-sidruni-mee tee, palju und ja logelemist, kuum dušš jne.

Täna läks suss katki. Õigemini avastasin suure üllatusega, et paar kuud tagasi ostetud sussil on järsku pool talda liimist ja õmblusest lahti. Ja eelmised, sama firma sussid pidasid kaks aastat vastu… Vist koperadasin siis nii kõvasti?

Kui ma töösülearvuti juhtmega internetti ühendan, siis muutub internetiühendus vahelduvaks: aeg-ajalt käib ruuteris plõks ja ühendus katkeb nii arvutil kui teleril. Mõne hetke pärast taastub, kuid varsti jälle käib plõks ja ühendus katkeb. Paarkümmend korda päeva jooksul. Kui sama juhtmega on lauaarvuti võrku ühendatud, pole sellist probleemi kordagi.

Tühja kah. Kui sulab, siis järelikult on kevad lähenemas. Kui jään haigeks, siis ilmselt on pausi vaja, võtan selle ja ravin end terveks. Kui suss on katki, siis tuleb lõpuks superliim ära osta ning suss ja üks kõrvarõngas ka ära parandada. (Ja vannitoapeegel uuesti seina panna.) Kui on vahelduvinternet, siis on. Kui viitsin, kurdan Elionile.

Tegelikult on imelik see, et ma olen täna pidevalt söönud, aga ikka tahaks veel. Kus see külmkapp nüüd ongi?

Tallinna lennujaam kell 8.13. Tunni aja pärast tõuseb lennuk õhku ja ma lendan sooja Stockholmi. Seal on prognooside kohaselt kuni miinus kuus kraadi. Ja-jaa. Märksa soojem kui kodusel Eestimaal. Tänane päev on vaba, saab linnas jalutada, muuseumi(te)s kolada ning homme on seminar. Õpetatakse kommunikeeruma. Mulle meeldib see värk, loodetavasti saan lennatud ka ilma hirmuhigita. Pidage vastu!

Kergelt lumine ja karge päev.

Tasuta brunch Dorpatis koos emaga.

Jalutuskäik Emajõe ääres uuel promenaadil.

Suur karbitäis käsitööna valminud parimaid pralineesid.

Sidruni-ingveri-piparmündi tee meega nohu vastu.

Film “Roman Holiday” Audrey Hepburniga peaosas.

Ikka head!

Olen nõus artiklis “20 asja, mida märkad, kui ei joo” väljatoodud punktidega. Kes ei usu, proovige järele.

Olge siis pühade ja pidustuste aegu mõõdukad nii söögi kui joogiga.

Sel aastal soovin jõuludeks tõesti vaikust ja rahu ning kavatsen omaette kodus olla, kui vähegi õnnestub. Nädala aja jooksul on toimunud juba neli erinevat jõulupidu ja -olengut, sel nädalal veel üks ja päris jõulud lisaks. Ja järgmisel nädalal veel üks-kaks üritust. Ja siis aastavahetus. Nii et ma olen juba täitsa väsinud. Õnneks pole pidanud igal peol kingitusi tegema, muidu ma oleks küll juba peast segane.  Ma ei suudaks kõigile mingeid ägedaid kingitusi välja mõelda. Lähen vist seda teed mööda, et kui miskit head pähe turgatab, siis teen kohe ära.

Iseenesest on peod ja olengud väga toredad olnud. Seltskond on olnud lõbus, toidud head ja meelelahutusprogramm tasemel. Lihtsalt mina ei jaksa nii palju jõulurokkida :D

Muidu on täitsa hästi kõik, tänan küsimast.

Juba on detsember ja advendiaeg, mis võiks tähendada ka talvist ilma ja lund. Kalendri järgi on veel sügis ja mina küll ei nurise, et lund ja külmakraade saabunud pole. Ongi üks korralik sügis ju!

Sajab. No ja siis? Kui on olemas vee- ja porikindlad jalanõud ning parasjagu soojad ja vihmakindlad rõivad, siis ei sega ka vihm. Vihm teeb ju ainult märjaks! Ta ei sulata sind ära või midagi.

On hall ja pilves. On jah. Vahel surub olemise maadligi. Aga lambid ja küünlad saab ju põlema panna.

On tuuline. See käib sügise juurde. Jällegi – pole olemas halba ilma, vaid vale riietus.

On soe. Jah, nii sooja detsembrit ei mäletagi lähiajast. Ma olen sooja ilmaga rahul, sest see tähendab vähem riideid ja väiksemat küttearvet.

Kui hakkab lund sadama, siis see tähendab esialgu rohkelt soppa ja loppa, mida autojuhid saavad usinalt jalakäijatele peale pritsida. Lumi tähendab ka sumpamist ja tegelikult saavad jalad sedasi rohkem märjaks, kui lompidest mööda laveerides. Rääkmata mustast jääst ja libedusest…

Nii et olge rahul, et ühel aastal ka korralik pikk sügis on.

Tüdruk, kelle eelmise nädala töö- ja vaba aeg oli tunnipealt planeeritud, sest tegemisi oli niivõrd palju, ei oska end paraku magama planeerida. Jah, igivana probleem. Ikka tuleb midagi meelde, mille võiks enne homset ära teha.

Põhimõtteliselt on mu töö- ja vaba aeg vist jõuludeni tunnipealt planeeritud. Sest kaht töökohta, vabatahtlikku tegevust, erinevaid hobisid ja ajaveetmist sõpradega pole just kõige lihtsam 24 tunni sisse mahutada. Ja magamist ka!

Arvan, et jõuluvana toob mul sel aastal bakalaureuse diplomi hunt kriimsilmsuse erialal :)