Sügis jätkub

Sügis on kohal, ta on igal pool. Nii õues kui toas, nii argistes tegemistes kui ka meeleolus.

Kas olen siis saanud teha seda, millest kuu aega tagasi mõtlesin? Jah, olen küll.

On uusi raamatuid, mis ootavad lugemist. (Tänan siinkohal Tartu linnavalitsust, kes mind lisaks muuseumitöötaja tänukirjale ka raamatupoe kinkekaartidega tunnustas.) Täna hakkasin lugema meenutusi Urmas Alenderist.

Paar nädalat tagasi pesin ka köögiakna ära.

Ostsin uued teksapüksid. Selgus, et skinny jeans ja slim lõige ei sobi mulle üldse. Sobivaim lõige on straight. Aitäh emale, kes vahel aitab sobivad rõivad välja valida!

Uue jaki ostsin ka. Tumepunane kunstnahast jakk, sobib suurepäraselt mu punaste saabastega.

Oktoobris hakkasin uuesti trennis käima. Praegu kaks korda nädalas, aeroobika pluss lihastrenn. Järgmisest nädalast lähen seltskonnatantsu kursusele. Ainult kümme aastat võttis aega, et selleks tantsupartner leida!

Kinos olen käinud lausa kolm korda.

Ühe korra vedasin end ka muusikaõhtule.

Massaaži olen saanud kaks korda. Seljavalude leevendamise eesmärgil.

Ainult et nüüd on tekkinud uus terviseprobleem, millele loodetavasti perearst seletuse leiab ning ravi ka.

Kui veel sooja pesa ka leiaks, oleks täitsa hästi.

Kultuuriaasta 2012

Kino ja filmifestivalid

“The Rum Diary” (“Rummipäevik”)

“The Girl With the Dragon Tattoo” (“Lohetätoveeringuga tüdruk”)

“50/50”

“The Descendants” (“Järeltulijad”)

“The Artist” (“Artist”)

“Hysteria” (“Minu suur O!”)

“The Iron Lady” (“Raudne Leedi”)

“La délicatesse” (“Õrnad tunded”)

“Dark Shadows” (“Öö varjud”) Continue reading

Debüüt

Eile, 28. juulil 2011 tegin oma Viljandi folgi debüüdi. Ei, ma ei esinenud, vaid käisin esimest korda elus Viljandis folgil.

Miks alles esimest korda? Aga mitu korda keegi teist on mind sinna kaasa kutsunud ja päriselt võtnud ka? Igal aastal on olnud keegi, kes küsib, kas ma lähen, või öelnud, et võiks minna. Ja sinna see jääbki. Pärast jagatakse muljeid ja imestatakse, et miks ma ei läinud. Sest keegi ei võtnud mind kaasa. No vot. Sel aastal üks tuttav läks ja võttis mu kaasa.

Võtsime päevapassi, et käia erinevatel kontsertidel. Mõistlik oli, sest napilt tunniajase kontserti eest 9 eurot maksta oleks palju olnud. Kõige huvipakkuvam kontsert mulle kui salsatantsijale oli muidugi Joaquin Diaz Band’i kontsert. Käisime neljal kontserdil ja niisama Viljandis uitamas. Ma pole aastaid seal niisama ringi käinud, seega oli igati tore sinna sattuda ja korraga palju uut näha.

Mul polnud mingit äratundmisrõõmu, et folk on see, mis mu elust puudu on. Ju ma siis pole see õige folgitüüp, keda seal karjadekaupa näha võis. Ettevalmistunud ja vastava varustusega ja paljajalu poris tantsimas… Tore üritus, kuhu võib veel mõnda head ansamblit kuulama, aga ma ei ela kindlasti selle nimel.

Mul on mu tARTuFF :)

Segadus of life

Jah, rikun ilusat eesti keelt. Elusegadus või segadus elus, ma ei teagi, kumb variant õigemini mu seisundit edasi annaks.

Kevadel ponnistasin, et saaks lõpuks ometi ülikooliõpingutega ühele poole. Saingi! Lootsin, et sügisest algab stabiilsem periood, sest:

  • ülikool on lõpetatud ja vajalik haridus käes,
  • (erialane) töökoht on olemas,
  • elukoht on olemas.

Muu elu (hobid, sõbrad jne) sinna juurde, muidugi. Mis siis viga, eks?!

Võta näpust!

Novembriks on vaja leida uus elukoht. Hetkel pole midagi sobilikku leidnud. Tahaks juba kauemaks kuhugi paigale jääda. Iga kolmveerand aasta tagant kolimine on tüütu.

Tööd veel jagub, vähemalt selleks hooajaks on projektid olemas. Loodan, et ka järgmisel aastal suuri projekte on, et inimlikku tasu teenida.

Lisaks mõningane arusaamatus inimsuhete tasandil. Mitmel rindel on ilmnenud inimeste eriarvamusi ja seetõttu ka teistsugust käitumist, mis tekitab natukene pahameelt ühel ja teisel pool. Jah, võiks juba nii elukogenud olla, et olla teadlik inimeste erinevustest ja sellega arvestada. Ent me kõik teeme vigu. Tore on, kui nendest õpime, mitte neid ei korda. Ma püüan, tõesti püüan oma vigadest õppida, kuid näib, et kõigist vigadest korraga üle saada pole võimalik.

Segadus oli ka mu töölaual. Täna jäingi kauemaks kontorisse ja sorteerisn paberid ära ja püüdsin nad ka tähtuse alusel järjestada. Loodan, et vähemalt tööasjadega tegelemine nüüd edeneb. (Mhm, jälle tööjutt. Paraku pole mu töö lihtsalt kellast kellani töö, vaid teatud mõttes elustiil.)

Veel üks asi – tulge laupäeval, 25. septembril latiinotantsu workshop’i! Täpsem info www.danceandtravel.ee. ;)

Vaba aeg 2009

Kino
“Revolutionary Road”
“Friday the 13th”
“Happy-Go-Lucky”
“My Bloody Valentine” 3D
“Disko ja tuumasõda”
Entre les murs”
“Easy Virtue”
“Fame”
“The Ugly Truth”

Maailmafilm
“A Beautiful Tragedy”
“Woman of the Isles”
“The Beginner”
“Hobby”
“On the Way”
“Uncomfortable”
“Seeds of Summer”

tARTuFF
“Tandoori Love”
“Made in Hungary”
“Silent Wedding”
“Lucky Miles”
“Moscow, Belgium”
“Badlands”
“La Paloma”
“Astropia”
“Deep Blue”
“Glasses”
“Slumdog Millionaire”
“Jules and Jim”
“The English Surgeon”

PÖFF
“The Limits of Control”
“The Perfect Age of Rock’n’Roll”
“My Year without Sex”
“Rage”
“Hipsters” (“Stiljagi”)
“Everyone Else”

Teater
Ballett “Kevade”
Kontsertetendus “Queen”
Etendus-kontsert Jan Uuspõld ja Ühendatud Ürgmehed

Kontserdid
Ska Faktor rokiklubis
Ramón Dominguez y adyacentes ning DJ Luis F. Gonzalo-Torrese (latiinopidu)
Jääboiler klubi Plink Plonk avamisel
Öölaulupidu (Tartu Kevadpäevad)
Jääääre plaadi “Pojaga restoranis” esitlus
Jaan Tätte laulud ja nende sünnilood kontsertõhtul “Kui mu süda sõnadeks saab” Käsmus
Jäääär “Öö on öö”, väike kontsert Leigo talu õuel
XXV Laulupidu ÜhesHingamine I ja II kontsert
Iff 60. Ivo Linna, Anne Veski, Maarja ja Koit Toome Tartu laululaval
Dramamama muusikavideo “Dance” esitlus Plink Plonkis
Jäääär Trehvis
Dramamama plaadiesitlus Athenas
Regatt kaubamaja ostuööl
Margus Vaheri jõulukontsert Pauluse kirikus

Tants
Salsapeod
Vabariigi aastapäeva pidu Reolas
Kõrgema Sõjakooli 90. aastapäeva ball
Tantsuetendus Primavera 3 “Meeleheitel koduperenaiste suurpuhastus” (2 korda)
Vanemuise ballett 70 balletigala
Tantsutuur (hobitantsijate võistlused)
Showtantsu karikas
Flamenko- ja kõhutantsustuudio Duende 10. sünnipäeva kontsert

Muud üritused
Tartu Kevadpäevad ja Sügispäevad
Hansapäevad
Emajõe festival
tARTuFF!
PÖFF

Ja mõndagi veel.

Tantsides veedetud ööpäev

Kõik algas juba varem, ent teoks sai reede õhtul. Silmis oleva une kiuste sai kleit selga ja kingad jalgad, et siis üle Toome tippida.

Kuulasin lugusid, laulsin kaasa, tantsisin päris üksinda ja rahva seas, üksi ja partneriga. Salamisi imetlesin üht teist paari , kel sammud selged ja hoogsaid tantsutiire üle põranda keerutas. Oh, kuidas tahaks samamoodi osata! Lõpuks sai ka rohkem keerutatud, kui samba-salsa sugemetega lood kõlasid. Ja muidugi juuste lehvides hüpatud, kui tantsuõhtu “Tsirkusega” päädis.

Laupäeval olid valmis vaim ja keha, et kolm tundi salsat tantsida. Pidasingi vastu. Kuuba salsa, rueda de casino ja bachata – igas tantsus sain selgeks midagi uut ja kinnistasin midagi vana. Ja hoolimata varvastesse soonivatest võrksukkadest pidasid jalad vastu. Poolteist tundi puhkuseaega, et siis veel mitu tundi peol salsatada.

Tants on mu ikkagi omale saanud.

Viitsimatuse vägi

“Ei viitsi” omab suurt väge. Tahad, aga ei viitsi, ja ei teegi.

Täna sai Tartu salsakultuur tõsise hoobi*. Üks osa sellest oli tund aega lühem pidu. Senise pool kümme kuni kesköö asemel saime tantsida vaid kella üheteistkümneni.

Siin tuligi mängu viitsimatus. Oleksin ju võinud minna kontserdile, mis algas alles kell kümme. Ent “ei viitsi” ja kerge väsimus said minu suurest tahtest jagu. Uskumatu! Et tahtmine millelegi nii tühjale alla võib jääda. Ilmselt home ma siunan end, et ei läinud, kuid hetkel on tõesti “ei viitsi”. Kui oleksin läinud, saabuksin ikkagi öösel koju, ning ei saaks suurt magada. Mitte et ma praegu magaks… Enne veel tuleb teha asju, siis ehk suudan paar tundi magada ning vabatahtlikul kell hirmvara ärgata, et kuus viiskümmend rongile jõuda.

Homse päeva veedame Arabellaga Tallinnas, tähistades tagantjärele meie sünnipäevasid. Plaan nr üks on Jensen ehk 3D-film “My Bloody Valentine”. Mis üllatus, eks ole?! :D

Minu rõõmuks ja hingerahuks selginesid ka muud plaanid. Nii et kõik läheb just nii, nagu läheb :)

* Õnneks oli üks selginemise hetk ka :) Veendusin lõbusalt tantsivaid välistudengeid vaadates, et salsa olgu ennekõike tore ja seltskondlik tegevus. Et treener tehnikat ja konnektsionit ja futwöörki pidevalt rõhutab, ei tohiks hinge võtta. Me ei soovi saada profitantsijateks, vaid tantsime oma lõbuks. Nii et tema malli järgi ei pea end teps mitte joondama.

Nädalases nihkes reede 13

So, we went to see Friday the 13th (read: Jared) today.

Sellest lausest piisab. See saab ilmselt klassikaliseks nagu “Kui Arno isaga koolimajja jõudis…” Arabella on suurepäraselt üles tähendanud tänased, reede ja 20nda, õhtused meelelahutused. Mul pole midagi lisada. Nagu oleks just 100-punktilist lõpukirjandit lugenud :D

Huvitaval kombel meil koos kultuuri tarbimine klapib nagu kaladele vees ujumine. (Mis lause! Irvitab.)

Vanemuise teatri mängukava uurides avastasime mais esietenduva rock-balleti “Queen”. Järgnes umbes selline dialoog:
E: Tony Vincent on peaosas. Oot, see oli ju see ilus mees?
A: Jaaa! Otsustatud, me lähme!

Vot nii see otsustamine käibki – ilusate meeste järgi.

Viimasel kahel päeval olen suutnud olla ületamatult jabur ja ebanormaalne. Täna aga öeldi selle tõdemuse peale, et hoopis vahva olen. Või umbes nii…

Ma suutsin eilses salsatrennis ja peol muudkui irvitada ja naerda, sest järjekordsed poosid ja trikid soodustasid väsimusnaljade tegemist. Lõpuks läks asi ka vägivaldseks. Järjekordse “lähenemiskatse” ja veel millegi peale ma lõin tantsupartnerit. Sest ta ajas mind meeletult naerma! (Vigastuste kohta kaebusi ei ole esitatud ja minuga suheldakse edasi. Loomulikult ma vabandasin ka.) Ma pole normaalne. Tänan väga, ma tean ja olen sellega rahul!

Täna näitasin oma veidrikust palet ka õpilastele. Kirjeldasin neile oma vaimustust ja poolehoidu Suva triibuliste põlvikute suhtes.  Õnneks nad ei pannud seda pahaks, et neil imelik õps on.

Aga nüüd küll asju kokku panema, sest homme on ees vara-varajane äratus ja Tallinnasse sõit. Enne töö ja siis lõbu!

Ära salsatatud

Eilset salsatrenni juhendas kaks kuumaverelist kuubalast. See oli täiesti uus tase! Nad liiguvad nii pehmelt, sujuvalt, nagu muuseas sooritavad keerulisi kombinatsioone. Tants näis neil veres olevat.

Salsapeol tantsisn varbad valusaks. Mingil hetkel visaksin kingad jalast ja nõksutasin paljajalu kuubalaste ettenäitamise järgi. Peo lõpu poole tundsin end kui printsess, kes tantsis herneteradel. Salsa nõudis ohvreid. Seda, et varbaleastumiste vastu immuunsus on tekkimas, pole mõtet mainida.

Jalad kananvad, kuid eilne tantsuväsimus on kergelt sees. Sellest rohkem annab tunda magamatus. Uni oli nii magus, et lasin telefonil pool tundi laua peal äratust laulda. Kuni ta lõpuks värisedes põrandale kukkus.

Olgu tagajärjed, millised tahes, eile oli supermõnus salsaõhtu!