Ärkasin kell 13. Öösel kolisin taas diivanile magama, kuna enda toas oli nii palav. Hommikul saabus L-lt sõnum, mille läbi une läbi lugesin, kuid siiani pole suutnud vastata. Pärast ärkamisjärgset nuuskamis- ja köhimismaratoni suutsin end sisse pakkida, et linna minna. Käisin arsti juures (rõõm üle pika aja oma perearsti näha :), raamatukogudes (lõpuks sain A.Gavalda “Ma tahan, et keegi mind kusagil ootaks”) ja pangas (ootasin 20 minutit järjekorras, siis teatas lollakas tabloo, et pean minema 1. kabiini, kuid tegelikult polnud see õige koht. Krt, tehke oma tabloo korda! Vähemalt sain asjad aetud). Nõme oli seal passida oma paksude suusapükste, sall ninani tõmmatud ja kergelt palavikulise olemisega. Nagu ilmatuma tobe kubujuss. Vähemalt soe on õues ringi liikuda.

Aastavahetus möödub taas haigusepoisi käevangus. Sagedusega üle aasta või kahe olen ma aasta lõpus haige. Eelmisel aastal olin terve, seekord haige. Igasugused peoplaanid ja kuhu kellega minna mõtted pole hetkel sugugi nii aktuaalsed kui enda tohterdamine. Aastavahetus kodus? Jama variant, aga mis teha. Kui ilm lubab, ja tervis kaa, siis ehk kepsutan tunnikese linna peal. Sissepakituna ja ravimite-taskurättidega varustatuna. Ajee! Muide, ma nuuskan kaks-kolm pakki taskurätte päevas. Mitu sina?

Rohkem sooja jooki, Vietnami salvi, tablette, pirnidzinnimaitselist köharohtu ja nohuaerosooli, raamatuid ning positiivseid mõtteid. Mulle ja teile!

Olen terve detsembri kõvasti tööd rabanud teha ning alles tänasest olen ma taas vaba. Müüsin ju kuu aega elektriküünlaid. Tegin inimestele jõulurõõmu, aga ise olen sellest üsna ilma jäänud. Polnu lihtsalt aega pühade peale mõeldagi. Jõulutunnetki pole. Lisaks sellele olen ma juba poolteist nädalat hirmsas nohus ja kurguvalus. Nomissateedära! Aga küll ma terveks saan, pärast pühi käin arsti juures kah ära. Igaks juhuks, et välistada igasugused põskkoopa- ja muud jubedad põletikud. Hommikul panime ülemusega (varjunimega Mati) leti kokku, tegime arvestused ja sain oma palga kätte. Lisaks boonusele sain jõulukingiks ka 1,5-liitrise shampuse. Lahe! No ma olen selle ka ära teeninud, kuna minu lett oli kõige edukam neist kõigist, mis üle Eesti üldse püsti olid pandud. :D Ma nii tubli!

Täna on jõululaupäev ja ma olen üksi ja haigena kodus. Ema ja õed on maal, kuid ma otsustasin mitte minna. Ei jaksa ja pealegi üheks päevaks pole suurt mõtet minna. Kui terveks saan, sõidan ise vanaisale külla. Pean veel poodi minema ja midagi oma pisikesele jõululauale süüa vaatama. Praegu on nimekirjas vaid glögi ja glögisegu :P Mandariin võiks kah kilodeviisi süüa. Nohu tõttu eriti suurt isu polegi. Ah, vaatab, mis saab. Õhtuni veel aega on. Magada tahaks jubedalt, ehk magangi lihtsalt jõulud maha. Magan end terveks.  Teile soovin ma parimaid pühi, mis olla saavad! Kõike kaunist ja meeleolukat olemist! :)

Ma tahab ainult üht: terveks saada. Aitab küll juba, ei viitsi enam oma nina pläristada ega kogu aeg köhida ja kähiseda. Shitta kanti shit on olla. Palavik? Võimbalik. Homme olen veel tööl, siis mulle küll aitab. Jõululaupäeval pole enam miskit ostlemist. Kes hiljaks jääb, see ilma jääb. Jõulud, krt võtaks, saabuvad ju alati tähtaegselt! Nii et tegutsege õigel ajal. Mul sügavalt ükskõik, kui mõni viimane-hapupiimane oma kuusekaunistustest ilma jääb. Praegu ma olen nii läbi, et tõesti suva on.

Boss just helistas, ta ikka laseb mu laupäeval vabaks. Ja homme tuleb veel allesjäänud kaubale tuld anda. Mis tast ikka seisma jätta. Saaks ise ka nii vormi, et jõuaks inimestele kõik maha müüa. Kaubandus mõjub ikka ajudele retsilt. Jälle üks amet, mida põhitööna teha vist ei taha. Oh jessas küll!

Kas te ootate jõulukaarte ka minult? Ma ei jaksa, vabandage väga, ei jaksa sellega tegeleda  :(  Muud mõtted peas: hingata, magada, süüa. Egotsentrik hetkel. Ärge olge pahased. Ma tulen ja saan enda tagasi varsti.

Ekraanitagune ropendamine täismahus sellesse teksti ei jõudnud. Ropendamine jäi pigem mitteverbaalseks dialoogiks enda peas.

Jee, ma saan kirja! Supi sees oli loorberileht. Rõõm. Jään ootama. Sina võid ka mulle vabalt kirja saata, ükskõik kas tiguposti või elektronposti teel.

Keegi laseb akna taga rakette, üsna lähedal. Kuulda on, näha mitte. Tere tali! Ja need muud pühadesoovid kah siia otsa :)

Mind armastatakse. Armastavad nohu ja kähe kurk. Eile olid nad peaaegu lahkumas, aga tunded minu vastu osutusid nii tugevaiks, et nad otsustasid mu veel hullemini vallutada. Nüüdseks on nende raug vaibumas, aga päriselt pole veel miski läbi.

Irvikkala rõõmustas mind täna. Ta käis kinke otsimas-ostmas ja sattus ka minu leti juurde. Nii vahva oli sind lõpuks silmast silma ka näha! :)

Supp sai otsa, magustoidust rääkimata.  :P

Mis ma teile räägin? Pole nagu midagi uut ega huvitavat juhtunud. Tervis on nagu on, tasapisi paranen. Nina on kinni, seepärast ka kuulmine kehvem ja jutt nasaalne. Küll aru saate! Rääkisin ülemusega, ehk laseb mu juba 23ndal vabaks, siis saan rahulikult maale sõita. No peab ikka eriline jobu olema küll, kui jõululaupäeval elektriküünlaid kuusele ostma minnakse. Ma arvan.

Kolmapäeval algab talv, muide. Õnneks on ilm piisavalt talvine, nii et võib alata küll. Soojem võiks olla, kuid alati saab rohkem riideid selga ajada. Mmm, ma tahan omale uue salli osta. Saapad kindlasti. Ja teksad ja mõne kihvti pluusi sinna juurde. Soojemad kindad kuluks kah ära. Ning hunnikuteviisi triibulisi sokke või põlvikuid. Aga uus sall kindlasti, piisavalt pikk ja lai ja soe, et mitu tiiru ümber kaela kerida ning nii ilus, et mitte jope alla peita. Või kooks ise? Äää… ei, liiga kaua aega läheb sellega. Ma saan enne aasta vanemaks ja jõuan jaanipäevagi ära pidada.

Nüüd tuleb kodujooks (või kojujooks?). Kätel hakkab külm siin jahedas klassis. Teeme Kristeliga ühe kojujooksu. Loodame, et kopsud peavad külmadele õhuvoogudele, mis neisse hingeldades tungivad, vastu. Järgmise korrani! :)