Category Archives: Te(e)ma

Liblikatest & hapudest viinamarjadest. Singlitest & Duublitest. Temadest.

Wishing I was there with you…

Posted on by

Mida teha, kui armsal inimesel on tuju nullis? Kui põhjus pole temast ega minust olenev ning ma ei tea, kas kõik saab korda. Tahaks Teda nii väga kallistada ja öelda, et kõik saab korda, kuigi ma seda ei tea ju. Tahaks nii väga Tema juures olla, Teda lohutada, Tema kõrval lihtsalt olla. Igatsen Teda väga. Ta saab mulle iga vestlusega järjest kallimaks, iga päevaga armsamaks. :-) Ta on minu Kallipai, kuigi ta seda ise ei tea. Veel..

Kas teate, et eile õhtul sadas laia lund? Natukene, aga ilus oli. Tahan veel… Igatsen suuri valgeid lumehangi, tähistaevast, sinavat kuuvarju… Ja kedagi, kes ütleks mulle, et oled mulle armas või et oled mu kõige-kõigem sõbranna. Vot, Liikat igatsen. Käisin täna tal töö juures, ajasime tunnikese juttu. Kui tal uuel aastal aega on, kutsub ta mu külla, ning me hakkame taas maitsvaid roogi vaaritama. :-D

Ma täna unelev-romantilises tujus, nii et asjalikku juttu mult ei kuule. Ehk homme, siis ka päev. Kallid ja paid :)

Jõul tuleb

Posted on by

Saatsin hulga jõulutervitusi täna, umbes 30 e-kaarti läks teele. Eks näis, kes mulle kaardi või midagi vastu saadavad. Ühe kaardi juba sain. :-)

Täna õhtul lähme Kristeliga endisele klassiõele sünnipäevale. Algul väike vein sünnipäevalapse juures ja pärast Püssikasse karaoketajaid kuulama. Mitte et mulle karaoke meeldiks, aga sünnipäevalapse soov on selline. Tegelikult tahaks Raeplatsil multifilme vaadata… Aga eks homme jõuab ka.

Ja ma jälle tunnen mõnusat, sooja, unelvat armuuima. See tunne lihtsalt tuli. Kuid ta võib sama kiirelt ka kaduda. Igatsen teda; tahan, et temagi tunneks minust puudust. Eh, ma jälle ninnu-nännu meeleolus. Kõiges on süüdi lumi! :P

Mõnusat lumesadu ja rahulikku jõuluootust! :) 

Mõtelda ei ole mõnus. Mitte alati

Posted on by

Ma olen jälle väsinud. Mitte ainult eilsest CT-s käimisest, vaid kõigest. Loodan, et ma taas musta augu poole ei liigu. Võib olla on ka ilmal oma süü selles? Kui on talv, siis ikka olgu külm ja lumi, mitte kevad ja sula.

Vahetasin eile paar sõna ka Itimehega. Temagi kurtis väsimust ja oli suhteliselt napisõnaline. Ja mida mina selle peale tegin? Hakkasin igasuguseid negatiivseid mõtteid mõtlema. Mu emal on see viga küljes, et ta tihti mõtleb liiga palju, nüüd on minuga samamoodi. Mõtlen asjad liiga üle. Mõtelda polegi alati nii hea. Peaks äkki eksamiteks õppimisele keskenduma, siis ei mõtleks muudele asjadele? Raske on olla, kui sul on aju, mis mõtleb, ja see salapärane organ või mis-iganes-asi, mis tundeid tekitab.

Postimehe horoskoop Kaladele 2. detsembriks: Viska minema vähemalt paar asja, mis on sinu jaoks oma aja ära elanud. Nii annad ruumi uuele ja värskele. See puudutab ka inimsuhteid. Kas oled kellessegi armumas?

Ma saan aru, et igasugust mõttetut träna peaks ja võiks jah ära viskama, et endal ruumi elada oleks, aga kuidas minema visata inimsuhteid. Ja millised suhted ma peaks minema viskama? Kas need, mis ammu läbi, kuid endiselt kummitavad peas ja hinges? Või need, mis teoreetiliselt nagu kestaksid edasi, kuid tegelikult mitte? Kas suhte minema viskamine tähendab seda, et tuleks kaotada kõik selle inimesega seotud kontaktid, kirjad, pildid jms? Tundub veidi julm, sest kõik olnud ja olevad suhted on ju siiski osake minu elust ja mälestustest. Või peaks hoopis tunnetest, hingest need hetked kaotama? Seda on ju väga keeruline teha. Jah, momendil ma ehk ei hooli, aga kunagi võib juhtuda midagi sellist, et ma jälle hoolin. Kas või natukeseks ajaks. Oeh jah!

Päeva soovitus: vähem mõtteid, rohkem und.

Väga ebainimlik on alustada loengut kell 8.15 hommikul

Posted on by

 

Ma olen nii unine veel, sest tõusin täna kell 7, et loengusse jõuda. Ma olen harjunud kell 8 tõusma, see on minu jaoks kõige varasem aeg, mil ma suudan normaalselt ärgata.
Eile oli hea päev. Ma rääkisin Itimehega peaaegu kolm tundi MSN-is. Ta on nii armas! Olen temast täiesti vaimustuses. Ja vist armumas ka… Ainult, et ma pole kindel, mida tema mõtleb või tunneb. Tema jutust (õigemini tekstist) võib nii ja naa aru saada. Kõige armsam oli see, kui ta rääkis, et tahab järgmisel suvel Ernale minna, vaatab, kas tuleb tagasi. Ma ütlesin talle, et mina küll ootan teda sealt tagasi. Tema vastas, et siis peab küll tagasi tulema. :-)  No on lugu, ma olen sellises ninnu-nännu tujus jälle, et endal ajab ka varsti südame pahaks. :-P  Aga nüüd ma arvan, et parim aeg armuda on hoopis talv, mitte kevad. Sest talv on palju romantilisem ja soodustab soojade tunnete tekkimist. Ja muidugi kogu see ilu: lumi, tähed taevas, õhtune linn laternate säras… Tundub, et paremat aega ei saa ollagi. Paremaks läheks kogu lugu siis, kui me kokku saaksime ja ka kokku jääksime. (siin kujutage ette mu õnnest säravat nägu)  :-)

 

Here without you…

Posted on by

Äkitselt ei-tea-millest tuli igatsus peale. Igatsus oma itimehe järele. Võib olla seepärast, et pole teda täna MSNis näinud. Ega me alati ei räägigi, kui samal ajal online oleme, aga juba tema nime nägemine online-listis toob naeratuse suule. :-)Naljakas: me pole paar (veel???, pigem nagu sõbrad), aga ma ütlen Tema kohta oma. Ma vist hakkangi Teda oma itimeheks kutsuma. See Tema on ikka L. Ma ei saa temast enam üle ega ümber. Ja see on päris armas tunne. Ja veel: paar päeva tagasi, kui me MSNis vestlesime, siis ta ütles mulle lõpetuseks “kalli ja pai“. Mina aga kurtsin jälle oma arvutimuret (helikaart ei funka) ning peitsin sellesse konteksti mõned fraasid, mis annavad tegelikult kokku omaette konteksti. Ütlesin talle, et “no näed, ma ikka ei saa ilma sinuta hakkama” ja “mida ma küll ilma sinuta teeksin?” ja “miks sa nii hea oled? tõeline ingel“. Kui ta sai asjale pihta, siis võtku heaks või pangu pahaks, aga mina tahtsin kõike seda talle öelda.

Oeh jah…

Posted on by

Nädalavahetus möödus meeldivalt: Lica ja veini seltsis. Megavahva oli. :-D Aga uus nädal möödub biokeemiat õppides, sest 11.oktoobril on eksam. Ja arvuti kallal olen ka mitu päeva häkerdanud, aga päris töökorras pole ikka. :-( Krt võtaks, miks LR oma lubadusi ei täida ja mulle appi ei tule? Ma tahaks teda nii väga näha…

Tagasi Tartus

Posted on by

Olengi vanaisa sünnipäevalt tagasi. Oli mõnus nädalavahetus: nägi sugulasi, sai hästi ja palju süüa ning vanaisaga nalja tehtud. Mul on väga tore ja kihvt vanaisa. Hea oli olla ja mured ei piinand. :-)

Oma meile vaadates sain küll kreepsu. `Karl´ oli mulle üle pika aja kirjutanud. Muu jutu sees küsis ta mult väga otse: kas ma olen su unistuste mees? Ise ta soovitas end selleks mitte pidada. Kahjuks ta pole ka mu unistuste mees. Kirjutasingi talle seda. Ja lisasin, et keegi pole mu unistuste mees, sest mul lihtsalt pole ettekujutust oma unelmate mehest. `Karl´on inimene, kes mulle väga meeldib. Nagu ka LR. :-P Vot selline lihtne keeruline lugu!

Ei ole meil kerge kellelgi…

Posted on by

Ei anta mulle asu: juhendaja tahab mult veel üht andmetabelit, mis aga tähendab seda, et ma pean hakkama nädalavahetusel samblaid määrama. :-( Aga mina tahaks puhata ja mängida… Kellele seda kõrgharidust küll vaja on? :-P

Eile sain linnas Kristeliga kokku, temal oli kokkusaamine LRga, kes on tark ITimees ja aitab Krissul arvutit osta. Ühesõnaga: me kolasime mööda arvutipoode ja kuulasime Krissuga juttu, millest me mõhkugi aru ei saanud. Aga õnneks on LR nii hea, et seletab meile puupeadele lihtsamalt seda arvutiasjandust, kui vaja. Mina olin muidugi jälle nagu kevadine särav päike. LR seltskonnas on lihtsalt nii mõnus olla! :-D

Elu on tõesti siiru-viiruline

Posted on by

Eile oli esimene koolipäev. Käisin isegi aktusel, ikkagi viimane avaaktus minu jaoks ju. Pärast lärmakat, meeleolukat ja emotsionaalset aktust käisin kursaõega söömas. Meiega liitus veel üks kursaõde, kolmekesi kondasime linna peal ringi, siis käisime Mari-Liisil ühikas külas. Õhtul kell 18 algas bioloogia rebaste tutvumisõhtu. Neile tehti traditsiooniline tuur, viidi läbi abiellumistseremoonia ning muidugi joodeti neile kahtlast piiritusejooki. Seda on alandav läbi elada, kuid lõbus pealt vaadata. Mingil hetkel ma lahkusin selle karavani juurest ja sain Kristeliga kokku. Istusime Raeplatsil, kurtsin oma kurba saatust ja saamatust. Läksime kõndima ja täiesti ootamatult saime kokku LRga. Tema on kutt, kellega tutvusime aasta tagasi Püssikas, kuid keda näeb nagu kuuvarjutust. Ja kas seda ongi vaja mainida, et ka temast olen ma vaimustuses? Veetsime paar tundi LR ja tema sõbra seltsis: istusime pargis ning lobisesime maast ja ilmast. Jutt jooksis hästi ja ka tunne oli hea. Sosistasin Kristelile, et ma olen ravitud (`Karlist´). Ta ainult naeris selle peale. Kas ma olen imelik, et mulle samaaegselt kaks kutti meeldib? Arvasin, et mina ei satu sellisesse olukorda, kuid nüüd olen ülepeakaela selles sees. Ja kogu mu tähelepanu ja vaimustus on suunatud sellele kutile, kumb parasjagu nägemiskauguses ja käeulatuses. Millalgi peaks vist valiku tegema: kumb jätta, kumb võtta. Ehk aeg näitab, kummaga on mul suuremad võimalused midagi püsivamat luua? Seniks, kui see selgub, tegutsen kahel rindel korraga. Loodetavasti ei mõista keegi mind selle eest hukka ega hakka litsiks sõimama.