Category Archives: Meelelahutus

Kerge meelelahutus

Tavaline kolmapäev

Posted on by

Ei oskagi nagu midagi uut ja huvitavat kirjutada, kõik läheb vana rada mööda ja rahulikult edasi.

Eile istusin Kristeliga jälle Püssikas ja lobisesime niisama. Meie lauda istus kaks meesterahvast, kes meile mahlad saatsid, kuid juttu me nendega ei ajanud ega midagi muud ka ei teinud. Ise on lollid, kui lootsid, et meilt miskit vastutasuks saavad. Jõime rahulikult mahlad ära ja tulime tulema.

Mehed on tõesti naiivsed, kui arvavad, et jooki välja tehes naised kohe neile kaela langevad. Mõned kohe kindlasti, kuid mitte mina. Eks see oleneb mehest ka: kui mõni kena noormees mulle joogi saadab, siis võin temaga juttu ajada ja/või paar tantsu teha, kuid ei midagi enamat. Õnneks (või ka kahjuks, ei teagi) juhtub sellist asja minuga harva, et ettekandja tuleb mingi joogiga ja ütleb, et see saadeti teile.

Ettevaatust, ööd on külmad!

Posted on by

 

Olen ikka veel nohune, kuid loodan nüüd nohutablettidega asjast jagu saada. Pole just kõige lõbusam suve viimastel päevadel haige olla.

Laupäevane Püssikas käimine ka tervenemist vist ei soodustanud, kuid see eest said mu naerulihased jälle trenni. Käbi ja Janno austasid mind ja Kristelit oma külaskäiguga. Lustisime kella 4ni öösel. Vahva, kui vana gäng üle pika aja taas kokku saab!

No nii, nüüd on ka mailboxid üle vaadatud ja kirjadele vastatud. Võin rahulikult poodi minna, et endale sidrunit ja taskurätte osta ja midagi head süüa ka, sest tühja kõhuga terveks ei saa. :-P Ärge teie haigeks jääge! :-)

Olgu jääv meile päike…

Posted on by

 

Täna on jälle tuju veidi rikutud, sest hommikul suutis iga pisiasi mind närvi ajada. Ei taha millelegi mõeldagi. Nii palju on vaja teha, aga ei viitsi midagi ette võtta. Blääää….

Lähen täna õhtul Liika juurde maale, saab veidikeseks linnast eemale, ehk lööb pea klaarimaks. Liikast tunnen puudust ka vahel, sest ta elab ju maal ning näitab oma nägu linnas vaid nii palju, kui vaja. Üks lisaboonus ka: näen seal üht superkena ja meeldivat inimest lisaks oma sõbrantsile. Rohkem ei kommenteeri!

Eile oli meeldiv päev: veetsin selle Kristeli juures. Ta aitas mul kirjandust lugeda, kuigi ta se`st miskit ei mõikand, tegi meile hüva rooga, õhtul tegime linnas väikese jalutuskäigu. Mis ma küll ilma Krissuta teeksin! Ta on ikka väga hea sõber. Au ja kiitus sõprusele! :-)

:-)

Posted on by

Elu on ilus ja lõbus (vähemalt paar päeva on ta seda olnud). Sinna on mahtunud väike oleng endise klassiõe juures, pool päeva kiikumist Emajõe ääres ja lolluste tegemine, kaks soomlasest motomeest ning hulgaliselt head tuju. :-D 

Vihmast märg on maa ja taevas

Posted on by

Paar päeva taas mööda läinud nagu niuhti, aga miskit pole nagu tehtud. Välja arvatud teispäevane Püssikas käik (sai niisama lobisemas käidud tuttavatega) ja kolmapäevane külaskäik sõbrantsile, keda polnud mitu kuud näinud. Muidu passin kodus ja loen neid tüütuid materjale.

Üks interneti-tuttav, keda ma silmast-silma näinud pole ja kellega ka muidu harva suhtlen, saatis mulle kirja. See oli meeldiv üllatus, sest ikka on ju tore, kui keegi su vastu huvi tunneb. Ja kui seda huvi ilmutab veel põhimõtteliselt võõras isik, on rõõm kahekordne. Saatsin pika kirja vastu ning loodan, et me suhtlemine ehk tiheneb.

Kaubamajas on augusti alguseni allahindlus. Leidsin sealt ühe imekena nabarõnga: rohelistest kivikestest lilleõis, väiksem valge kivike keskel. Just see õieke meeldib mulle. Kahjuks pole mul nabaauku ja rõngas jäi ikka poodi. Kui see lilleke oleks sõrmusel, ostaks kohe ära. Võiks ju ka nabaaugu teha, aga kas ma ikka tahan ja julgen seda? Kristel kiidab küll, et mul on kena keha ja ilus naba, et võiksin teha küll, aga..  Jälle need agad!!! Ma olen nii kahtlev alati. Iga asja juurde käib mingi AGA. Hm, mulle meenub, et kunagi keegi siin juba arutas sellest AGAst. Lõputu ring ühesõnaga.

Life is life

Posted on by

Vaatasin reedel “Vaba miljonäri” ja sain selle kuti peale pahaseks, kui ta Linda koju saatis. Miks ta lasi tüdrukul minna, kui mõlemad tundsid teise vastu tõmmet? Mis siis, et neiu ise tahtis minna? Kutt oleks võinud ta siiski sinna jätta… Aga mis teha, elu pole happy end`ga film. :-( 

Eile oli kursaõel Mail sünnipäev. Käisin talle koos Marikaga õnne soovimas. Oi, kus meil ikka juttu jätkus, lausa 7 tundi patrasime elust ja olust ühtejärge, ilma et mõnda pikemat pausi oleks tekkinud. Kui vaid mõte niisama kiiresti ka kursusetöö kirjutamisel liiguks…  Homme või ülehomme saab vist jälle lobiseda, sest on plaan minna kuhugi välja möllama. :-P

Mainin ka seda, et eile õhtul oli väga ilus äike Tartus.

Praksist

Posted on by

 

Praks möödus töökalt ja usinalt, igav ei hakanud, sest tegemist jätkus. Esimesed viis päeva õppisime taimi, neid tuli kokku umbes nii 250 liiki. Ja põhiline, mille järgi iga taim meelde jätta ja ära tunda, oli “üldine haabitus”. See sai nii tavaliseks käibefraasiks meil, et iga asja kohta kuulsid vastuseks “üldine haabitus”. Viimased viis päeva tegelesime grupitöödega. Mina, Maarja ja Mai uurisime pääsusilma (Primula farinosa) ja nurmenuku (Primula veris) plastilisust valguse suhtes. Kusjuures seda oli huvitavam teha kui oma välitöid. Ja tulemused olid ka head. Kokkuvõttena saime kõik oma praksitöödega päev varem valmis ja samal õhtul panime ka punuma. Õppejõud kiitsid meid samuti praksi lõpus, sest olime üksmeelne kollektiiv ja tegime kõike vingumata. Ka meile endile meeldis see praks väga, sest seltskond oli väga hea ning loodus imekena.
Pärnus veetsin kaks päeva. Esimesel päeval valdavalt sadas, aga see ei seganud minu ja kursaõe jalutuskäiku. Teisel päeval käisime rannas, kuid mina ei suutnud kaua vees olla, sest – vabandust väga – aga mul oli tõesti külm, kuigi päike säras taevas. Õhtul sai Marika sünnipäeva tähistatud, kuid kahjuks Port Arturi parkimisplatsilt me kuhugi kaugemale ei jõudnudki (kõrtsus jäi käimata). Seal pakkus meie seltskonnale seltsi kolm kena noormeest, kellega poole kolmeni öösel juttu sai aetud. Järgmisel hommikul loksusin väsinuna tagasi Tartusse ning nüüdseks olen juba koduga uuesti “kohanenud”.

 

Have you ever seen the rain?

Posted on by

Jälle sajab! See pole sugugi vahva, sest tahtsin linna peale kolama minna, aga nüüd olen siin lõksus.

Kolmapäeva hommikul kell 7 on väljasõit välitöödele. Lähme Endla LKA-le. Ma kohe mitte kuidagi ei taja sellise ilmaga kuhugi metsa ega sohu ronida, aga mul pole valikut. Kahjuks. :-(  Hea seegi, et saan sealt päev varem tagasi, kui esialgu plaanis oli.

Eelmisel nädalal sain ma jälle ühe veidrusega hakkama. Käisin nimelt üksinda Püssikas tantsimas. Sel õhtul polnud mul niikuinii midagi teha, sest telekast ei tulnud midagi head (ja erinevalt paljudest teistest ma jalkat ei vaata) ning sõbrad olid ka linnast jalga lasnud. Kõik oli hästi kuni selle hetkeni, mil nõustusin tantsima ühe viisaka ja üsna kena vene poisiga. Pärast seda ta mind enam üksi ei jätnud. Kojugi saatis, kui pidu läbi sai. Iseenesest tore ju, aga sel õhtul tahtsin ma tõesti ainult tantsida! Olen ikka üks ilge pipar tütarlaps küll! :-P 

Nukrus ja igatsus hinges

Posted on by

Eile käisin Kristeliga Püssikas. Mingi venelane tuli meie lauda juttu ajama ja siis ei saanud me temast enam lahti. Ta rikkus meie lõbusa õhtu ära. Ja see annab praegugi tunda, sest tuju on sant. Aga see võib ka ilmast olla.

Kristel sõitis täna ootamatult oma kallikese juurde ning ma olen jälle üksi omaenda seltskonnas. Üritan natuke oma kursusetööd kirjutada, aga tegelikult tahaks kellegagi suhelda, niisama maast ja ilmast rääkida. Tahaks õhtul tantsima minna, aga mitte üksinda. Tahaks kellegagi koos läbi öö koju jalutada. Ma tean ka, kes see keegi ka olla võiks, aga… Jälle need aga`d. Kas keegi hakkaks mulle sõbraks, kui teised sõbrad on ära?

Ei või olla

Posted on by

Täna on nii kena ilm ja mina pean õppima mingiks jubedaks eksamiks. Tüüpiline (tudengi)kevad: igal pool toimub midagi põnevat, aga mina kopitan oma konspektide vahel.  :-(

Arvan, et järgmisel nädalal ma siiski luban endale seda luksust ning lähen jälle Püssikasse tantsima. See on tegelikult kujunenud juba omamoodi sõltuvuseks, kuid ei ohusta minu ega teiste heaolu. Seda enam, et ma ei joo alkoholi, ei suitseta ega tarvita narkootikume. Ma käin Püssikas selleks, et tantsida. See on kõik, mida ma vajan heaks enesetundeks. Või nagu Esko kommenteeris: kõik, mida ma õnneks vajan, on vaid üks lugu. (Selleks lauluks on “That thing you do”.)  :-)