Hansapäevad on selleks korraks läbi. :(  Jäin tänastest üritustest ilma, sest jõudsin liiga hilja kesklinna. Kui E. linna jõudis, olid hansapäevad lõppenud ning demonteerimistööd täies hoos. Rahvamassid on meeltult kahanenud, suurem osa istub välikohvikutes ja küllap meenutab parimaid hetki. Mõnes kohas oli veel tunda hansahõngu, mis tõsi küll polnud enam see. Siiski on mul hea meel, et midagi sellist üldse toimus. Linn ja melu ja inimesed ja ajas tagasi olemise tunne… Võrratu!

Eile jalutasime Kristeliga niisama ringi ja vaatasime, mis rahvas teeb. Raekoja platsi pealaval esinesid Novgorodi tantsu- ja laulupoisid ja -tüdrukud. Nende esinemist me tõesti nautisime, sest kõik tuli südamest ja täiesti loomulikult. Ja muidugi see energia, millega nad etlesid… Kõige lahedam hansaseltskond oligi Novgorodi oma, ma arvan. Ükskõik, kus nad ka olid, alati said sellest teada, sest laul kõlas ka mujal kui lava peal. Ah, slaavi veri ja hing! Pole muud öelda. 

Hansa!

Käisin eile õhtul Hansapäevade avamisel. Raekoja platsi ümbrus ja plats ise oli paksult kaetud inimmassiga. See koosnes igas vanuses, pikkuses, kaalus, joobeastes, rahvusest, jne inimestest, kes päris meelsasti toimuvale kaasa elasid. Evu oli muidugi eriti vaimustuses hansaaegsetest riietest ja kostüümidest. Kas ma palun ülikooli lõpetamisel saaks mõnda hansakleiti kanda? :D  Kui keegi oleks veel samasuguses hansavaimustuses olnud ja minuga kaasa tulnud, oleks võinud varaste hommikutundideni tünniansambli saatel tantsu lüüa või uusi tutvusi soetada või uue kaubamaja seinalt filmi vaadata. Paraku olin üksi ja erilist lustimistuju polnud. Ja seda ei taha mitte meenutadagi, et koju minnes mõtlesin oma tutvusringkonna peale ja et keegi minuga kaasa ei tule ja nii, ning aina vihasemaks sain. Öösel ei maganud hästi.

Täna on hansapäev nr 2 ja ma olen vaid korra linnast läbi jalutanud. Õhtul on aga lootust suuremaks lustiks, sest Kristel lubas minuga kaasa tulla. Ja kui paar tegelast täna Tartusse tuleb, siis on inimesi rohkem. Aga sa võid mind leida rongkäikude ja rüütliturniiride juurest. Või siis hansalinnade vahel töllerdamas ja nautimas seda mõnusat aega. :)

Tartus algasid täna Hansapäevad. Usun, et suurem osa on sellest midagi ikka kuulnud. Kes rohkem teada tahab saada, siis uurige siit. Tänane kava on selline. Kas lähed ka avamispeole ja jootudele? Ma ehk olen kusagil seal. Kui mu leiad, hansatame koos ;)

Mis saab siis? Kutsutakse õhtul Püssikasse uut lugu kuulama. Aga pole kedagi seltsiks kaasa võtta. Suvede-värk noh. Kõik on kusagil ära. Ja eriti just siis, kui tahaks kedagi. Seltskonna mõttes. Kas tuled? Ega ma suurt ei viitsigi minna, aga selline lähekskuhugi-kihk on sisse jäänud. Juunis suht-koht palju väljas käinud ja asju teinud ja nii. Saaks öös koju kõndida pärast. Niikuinii une ja magamajäämisega kehvad lood. Enne esimest-teist uue ööpäevatundi ei jäägi… Aga kas tuled minuga täna?

“Vaatan, et kõnnib teisel pool teed keegi tüdruk, väga Evu moodi. Tuleb lähemale, ikka Evu moodi. Ma siis viipan teda siia, mis ta kõnnib seal nagu kurbade silmadega mersu,” lausus sõbranna paps teistele sugulastele, kui oli mu eile õhtul rajalt maha võtnud ja oma sünnale juhatanud. Tahtsin linna tuiama minna, aga sattusin mõnusale sünnipäevapeole. Kohe tõsteti mulle ette suur ports salatit ja head grilliprodukti ja kooki ja shampust. Ma pole sugugi pettunud, et nii läks. Ääretult soe, armas ja mõnud vastuvõtt oli. Nojah, ma olen juba pool elu (enda elust pool) ju neile oma inimene olnud, kuidas siis teisiti. Ah, mõnus oli :)

*   *   *

Täna päeval, kuigi mina alles ärkasin siis, sain sõnumi ühelt Soome motomehelt, kellega mina ja Kristel eelmisel suvel tuttavaks saime (vt ka siia). Me olime selle tegelase ja tema sõbraga vaid päeva koos, kuid ta ikka veel mäletab meid (?). No igal juhul ta tuleb kuu aja pärast Jõgeva Treffile ja tahab kokku saada. Ja pärast lähevad nad mõnepäevasele Eesti-ringreisile ning kutsus mind sinna kaasa. Natuke, isegi natuke palju kummaline, sest me pole vahepealse aasta jooksul üldse suhelnud. Ma pole kindel, kas ta ikka mind mäletab veel õietei. Mina küll ei mäleta ta nägu ega midagi. Inimene, kellega me ei tunnegi, tahab kokku saada ja veel reisule kaasa võtta… Kummaline, aga samas meeldiv üllatus. Vaatab, mis saab.