Lubasin pikemalt nädalavahetusest kirjutada. Mõne sõnaga siis, mis toimus.

Reedel pidas kursaõde koos teisepoolega soolaleivapidu. Rahvast oli üksjagu: kursakaaslasi, keda pole tükk aega näinud, ja võõrustajate sõpru, kellega järjest enam kokku puutun. Oli mõnus seltskond, palju süüa-juua, lahedat suhtlemist, tantsu ja muusikat. Osad kingitused läksid kohe käiku: presskohvikannuga tehti õhtu jooksul mitu liitrit kohvi, Eestimaa-mäng sai suure lärmi saatel sisse õnnistatud, plaadiriiulist sai lauake. Rahvas oli sõbralik ja mõnus, keegi ei konutanud üksi nurgas. See pidu oli täpselt see, mida mul lõõgastumiseks vaja oli. Viimased lustilised lahkusid kell 4, mina nende hulgas. Hämmastavalt mõnus oli koju kõndida, taustaks suduselt kollane taevas (katlamajast tulev suits + tänavavalgustus) ja linnulaul. Kirik üle tee oli ilus, tänav oli ilus, varahommikune vaikus ümberringi. Hea oli :)

Laupäev ja pühapäev möödusid suuremalt jaolt magades ja muidu uimaselt. Laupäeva keskööl toimus aga samas üle tee asuvas kirikus lihavõtete jumalateenistus. Käisin värava pealt kaemas. Kiriku trepil põlesid küünlad, 30-40 inimesest koosnev rongkäik kõndis ümber kiriku ja laulis. Igaühel oli käes küünal, mille leek võbeles nii soojendavalt. Vaatepilt oli lummav. Ilus-ilus.

Pühapäeval käisin paadirallit vaatamas. Silmasin paari tuttavat nägugi seal aerutamas. Ise osa võtta oleks kindlasti lõbusam, aga…aga aga. Õhtul sain M-L-iga kokku, istusime mõnda aega tudengivarjupaigas ja kuulasime karjumisvõistlust. Kuna midagi muud ei toimunud, loivasime M-L-i juurde ühikasse, kus sai niisama juttu aetud ja netist optilisi pilte vaadatud. Et purju jääda, pole vaja juuagi, aitab nende piltide vaatamisest.

Ja nüüd ongi esmaspäev. Päike tuleb lõpuks välja ja tuju läheb paremaks. Mõnusat askeldamist! :-)

Eile kasvasid pinged üle pea ja ma käisin kursaõdedega Püssikas üle väga pika aja. Vihtusime M-Lga tantsu, ja sai parem küll. Esko ja Voe ka rõõmustasid mu nägemise üle, tulid ukse peal juba vastu ja kallistasid. Väike rõõm oli. Natuke sai parem, kuna seesmine värin kadus ära. See oli juba paar päeva olnud, kartusega ootasin, mil see käte- ja üldiseks värinaks muutub. Vist ei muutugi, sest pinge langes veidi. Katsun omas tempos asjadega tegeleda. Kui veab, saan sedasi nihverdada, et lõpetan ikkagi kevadel. Teine variant on akadeemiline ja b-töö kaitsmine sügisel. Teen, kuis suudan. Väsimus on suur ja muremõtteid endiselt palju, aga tuleb olla ennastsäästlik, eks ju?! Teile kõigile palju edu ja jaksu oma toimetustega. Ärge alla andke, kui vähegi võimalik! Ehk paari päeva pärast jälle! :)

Me love library! Avastasin täna enda jaoks raamatukogu hüvesid, nimelt plaatide laenutamise võimalust. Ma teadsin, et Lutsus on muusikaosakond ja et sealt saab helikandjaid laenutada, aga tänaseni polnud ma sinna jõudnud. Täna siis võtsin ette teekonna neljandale korrusele ning tulin tagasi kolme CD-ga. Rõõmus mina hakkab õhtul muusikat kuulama.

Pärastlõunal helistas Piir ja tahtis kokku saada, sest ta oli Tartus ning bussini paar tundi aega. Istusime Püssikas ja ajasime juttu. Küll on vahva, kui niimoodi kokku soovitakse saada! Tegi ikka tuju paremaks küll. :-)

Ja ilmast (no ei saa üle ega ümber). Tänasel ilmal pole mitte midagi viga. See pisikene vihm on ilus ja teeb hinge puhtamaks. Ma tõsiselt arvan nii, mul on kergem olla pärast vihma. Vihmast võiks pikalt kirjutada, sest sellega seostub nii mõndagi. Mälestused, tunded, kogemused…

Mõnusat rampsist käimist ja mahedat vihma! :-)

Eilne sünnipäevapidu oli vahva. Käbi paarkümmend sõpra tuli Art Cafesse kokku ja lustis nagu oskas. Oli naljakaid hetki (näiteks kui Janno Käbile põrandapesu mopi kinkis), oli ilusaid ja oli naermapanevaid laule, rõõmu, õnnesoove, valjuhäälset jutuajamist. Rakvere inimesed ja nende pidutsemine tundub hoopis teisem kui Tartu inimeste oma, kuidagi siiram ja loomulikum. Eks oma osa oli ka joodud konjakil, neid läks mitu pudelit, pluss muud joogid. Ent keegi polnud sigalakku täis. Mina ise jõin ära ühe shokolaadijoogi, kaks caffee latte`d, ananassimahla ja jäätisekokteili. Kohvi oli kuum ja kokteil külm, just nii nagu olema peab. Ning valge shokolaadikook parim. Kui rakverre satute, minge kindlasti sinna kohvikusse. See on parim!

Huh, pea käib veidi ringi. Küllap magamata ööst. Alles varajastel hommikutundidel lõppes pidu, kuid unejutuks rääkis Käbi mulle temale omasel moel meeste raskest elust. Ja sellest, et alates 15.aprillist lõpetab tema trussikute kandmise ja teisedki peaks seda tegema. :-P  Oh, Käbi on vahva poiss!

Mulle jääb see õhtu kauaks meelde. Pea küll veidi segane otsas ning tekst võib olla samuti arusaamatu, aga pole midagi. Homme on kõik hästi, sest on kevad ja soe ja sinine taevas ja uued mälestused. :-)

Heh, mis mul veel meelde tuli seoses mopiga. Kui me kella 2 ajal Art Cafest osa seltskonnaga Virma pubisse suundusime, jäi mopp kohvikusse. Käbi sugulane tuli meile hiljem järele ja võttis muidugi mopi kaasa. Pubis aga tantsis Janno kihlveo korras selle mopiga kolme laulu ajal. Ja kus juures kaks Assamalla tipsi võttis kohe vedu kaasa lüüa. Janno tegi end täiesti tolaks ja sai 100 Slovakkia raha. :-P

Apppiii! Palun ärge tehke mulle praegu, lõpetamise eel igasuguseid pakkumisi kuhugi minna. Eile õhtul pommitas Janno mind sõnumitega, et ma täna õhtul Rakverre läheksin. Isand Käbi korraldab peatse sünnipäeva puhul olemise ning mina oleksin seal Lõuna-eesti regiooni esindaja, kuna teised nii kui nii ei lähe. Mul oli veel eile õilis plaan nädalavahetus kirjutamisele pühendada, aga kus sa sellega. Ei saanud normaalselt magamagi jääda, ikka tiksus peas minna? – mitte minna?, minna? – mitte minna?. Olen selle aastanumbri sees juba mitu küllakutset tagasi lükanud. Ega ma hetkelgi pole kindel, mis see kord teen. Ma arvan, et ma lähen. Ilm on nii kena ja Käbi pole ammu näinud. Rakveregi meelitab. Ei, jah, ma lähen. Kell 17 istun bussi peale ja sõidan Rakverre. Homme toob Janno mu arvatavasti autoga Tartusse ja viib ehk kinnogi. Vähemalt ta tahab seda teha. Nii et minek.

Tead, sa, keku, rõõmustad mind üha enam. :-) Ma ka pidevalt leian ja mõtlen, et me selle ja teise koha pealt sarnased. Teeme klubi jah! Või mis oleks, kui kokku saaksime? ;-)