… nädalavahetus oli. Alates reedest kuni tänaseni. Oli inimesi, pohmelli, jutte, naeru, pisaraid, magamatust, pidusid, telefonikõnesid, juhuslikke kohtumisi, bussijaam, …. mida iganes.

Mul oli hea meel näha lõpuks Andrist ja Jimi. Te olete toredad! :) Daki ja Maia ja Maia naised ja Konn on kaa. Uskumatu, et sellised inimesed on kokku sattunud. Liiga hea, et olla tõsi, aga on. Rõõm.

Sõbrad on üle kõige.

Eile käisin Maial ja Dakil külas. Viisin neile õunu. Istusime punases köögis, mis näeb välja nagu üks õige punane köök kunagi, jõime teed ja olime mõnusasti. Hull õhtu oli. Magama jäädes käis see mul pidevalt ja korduvalt peast läbi. Lahedalt hull, mitte hullumaja hull. Lõbus ja vahva ja nii. Aga Miuks on küll natuke hull, segane kass. Ja mul ei ole kandiline pea, ja kindel ka mitte, ses mõttes, et ebastabiilne. Sest Miuks mulle pähe ei hüpanud. :D Aga teed sai nii palju joodud, et mul kadus uni ära, kui pea padjale panin. Oh, vahva oli! Millal jälle? :)

Neli neiut saavad ööklubi ees kokku, kõigil rõõm taas üksteist näha. Klubi uksel küsitakse neilt dokumenti, sest nad on kõik väikesed naised – armsad, noored ja hästi säilinud. Klubi täitub rahvaga, väikesed naised sätivad end vipilikul platvormil nahkdiivanitele istuma ning juttu ajama. Korraga keeratakse muusika kõvemaks ja esimesed julged lähevad tantsupõrandale. Kuna rääkimine muutub valjeneva lärmi tõttu võimatuks, suunduvad ka väikesed naised tantsima. Tantsupõrandal on veel ruumi, kuid peagi tunnevad nad teiste piduliste küünarnukke ja lehvivaid juukseid. Jaa, pikajuukselisi tütarlapsi on enam kui küll. Suurem osa naissoo esindajatest on üles löödud kui viimsel pidupäeval. Kuid see ei häiri nelja väikest naist, kes end oma tagasihoidlikumas riietuses hästi tunnevad. Nad tulid siia ju tantsima, mitte paabulindu mängima. Muusika mürtsub, peolised väänlevad, hüppavad, vehivad, kõiguvad ja teab-mida-veel muusika taktis. Väikesed naised on osake sellest massist 3 öötundi, siis saab neile küll.

Ühel väikesel naisel on soov minna linnast välja Kellegi juurde. Autoga väike naine on nõus teda sõidutama, enne viiakse üks väikestest naistest koju. Maantee on pimedusse mähkunud, aeg-ajalt ilmub tee kohale suitsupilv. Kust need tulevad, jääbki saladuseks. Hall kass jookseb üle tee. Taevas on tähti täis, mida kaugemale linnast, seda rohkem neid on. Kohale jõudes jäävad autojuht ja kaasasõitja tähtedest pikitud taevast imetlema, kuni kolmas väike naine Kellegi juures on. Tähed on taevasse naelutatud, ükski ei kuku neist alla. Ega ka üles. Valgus, mis tähtedelt tuleb, on möödanik. Meie näeme tähtede minevikku. Ainult minevikku. Ööst lummatud väikesed naised saavad lõpuks loa tagasi linna sõita, kahekesi. Rebane jookseb üle tee. Mõne aja pärast ka teine. Suitsupilved tekivad ja kaovad taas. Telemast plingib oma sinist valgust, linn on inimtühi. Paari tunni pärast saab ööst hommik.

Ma tagasi Tartus nüüd. Ma ei teagi, kas viitsin Pärnust rääkida. Pikalt mitte. Veetsin Foxi ja Mannuga aega. Neljapäeval manustasime kangemat vett, mängisime kaarte ja  käisime Star Cafés, kus DJ Arno Kukk retrohitte mängis. Pidu kolmele ja kümnele. Just nii palju meid seal oligi. Kas kolm, st mina, Fox ja Mannu, või kümme inimest, st meie koos muu rahvaga. Lahe oli, tantsida sai parasjagu. Sisustus on seal lahe, eriti nunnu on dj-pult, milleks on vana punane hippi Volkswagen. Eht retro. Reedel aitasin Foxil tööpäeva lühendada, kondasime niisama ja kõrvetasime mulle musa, õhtul tuli Mannu ka meile. Laupäeval käisime Foxi sugulase juures soolaleival ja sõitsin tagasi koju. Lühikokkuvõte. :P

Möödunud reedel sain siiski oma ralli. Jõudsin alles viimaste sõitude ajal raja äärde, kuid seegi oli piisav. Parim hääl, mida üks auto eales teha võib, on rallihääl. Ja seda häält ma vähemalt kuulsin. Märtinit ei näinud :( aga muidu oli lahe.

Laupäeva õhtul sõitsime kahe autotäie rahvaga Võrtsu äärde, kus kursaõde sünnat pidas. Sai süüa, sai juua ja mõnusat seltskondlikku äraolemist, nagu sünnipäevaline lubanud oli. Mängisime lõbusat lauamängu Imagot, ajasime lärmakalt juttu, tutvusime uute inimestega, avastasime vanu tuttavaid. Kõik oli ülilahe, nii nagu üks hea pidu olema peab. Tagasi sõitsime öösel pool neli. Maantee oli megalahe, nagu lennutee.

Pühapäeval magasin ma end konditsiooni ja proportsiooni. Koristasin ka natuke. Mina versus arvuti kuvar, jälle. Ahjaa, Foxiga sain ka kokku. Saime mega paduvihma kaela. Mul nüüd nina kinni.

Esmaspäevast reedeni orjasin raha teenida. Töönädala sisse mahtusid ka Kristel ja Rikardo, kirja saamine ja öine kirja kirjutamine, igaõhtune “Meie salajane elu” ETV-st, õhtused lobisemised emaga (sh naerukrambid) ja akadeemilise avalduse esitamine.

Nüüd logelen niisama, säästan jõudu viimaseks nädalaks. Kui see läbi saab, siis võib mind mõnest Eestimaa linnast leida. Vali ise: Rakvere, Võru, Türi, Pärnu, Tallinn, Paldiski. Kus ja kuna, selgub augusti jooksul. Seniks lugemiseni! :)

Tahan rallile minna! Tahan Märtini ja Parki autogrammi! Tahan näha WRC Peugeot`i oma silmaga näha! Tahan ralliässadele kaasa elada! Tahan ilusaid autosid kuulda, näha ja tunda nende kiirust! Aga olen tööl sel ajal. :( A kui õhtul jaksan (ja küll ma juba jaksan), siis lippan kiiruskatseid vaatama küll. Ja palun tooge mulle Märtin-Park auogrammid, aitäh! :D

Homme õhtul lähme kursakatega Võrtsu äärde kursaõe sünnat pidama. Mõnus õhtu tuleb vist. Head nädalalõppu sinule ka! :)