Viimane pool aastat on igapäevaselt komistuskive täis olnud. Neid jagub veel pikaks ajaks. Ma pole küll ühtegi aastahoroskoopi lugenud, aga olen kindel, et need ei ennusta nii keerulist aastat, kui ma tean tulevat. Sest ma tean, et tuleb.
Töö juures muutuvad olukorrad järjest pingelisemaks. Kui keegi pakuks mulle samaväärse palgaga meeldivat ja vähema vastutusega tööd, ma läheks kohe. Ma olen väsinud huntkriimsilm olemast ja valitsevast korralagedusest ja arusaamatustest. (Mõned head kolleegid aitavad vastu pidada.)
Majanduslikult pingeline seis ka ei kao kuhugi. Ma püüan olla kokkuhoidlik, kuid on asju, millest ma pole nõus loobuma (trenn, soe lõunasöök, natukene meelelahutust).
Kulude suurus tekitas pingeid ka burleskirühmas. See ala nõuab blingi, mis paraku maksab üksjagu. Kui on valida, kas ostan uued tantsukingad, kulda ja karda või söön kuu lõpuni, siis ma ikka eelistan süüa. Tunnen, et show korraldajad ootavad algajatelt proffide taset. Mina ei suuda sellistele ootustele vastata.
Tead, et ma pole oma kahte pikaajalisemat sõbrannat selle aastanumbri sees veel kordagi näinud? Kohtusime viimati pärast jõule. Aastavahetuse veetsin üksinda kodus, sest mul oli tol päeval paha olla. Ja nüüd me polegi trehvanud. See pole hea. Samas olen kokku saanud mõne sõbraga, kellega polnud tükk aega trehvanud :)
Aga ma olen saanud tantsida! Nii-nii mõnus oli üle pika aja swingida. Mul on üks lemmiktantsupartner tekkinud… Talle vist ka meeldib minuga tantsida.
Ja kinos olen käinud kolm korda! Olen selle aastanumbri sees ainult mitmele Oscarile kandideerinud filme vaadanud. Kõik olid omal moel väga head ja mõnda kujukest väärt.
Ja mul on armas õekene, kes mind on aidanud ja toeks olnud.
Ja Sepalt sain eelmise suve pilte… Küll ma olin ilus punapea.
* Mõni ime, et ma kogu selles tohuvabohus tagasi kuu peale kipun, kui ma sealt kukkunud olen.