Pannkoogid

Teen täna lõpuks pannkooke. Mõte tekkis juba paar päeva tagasi, kui külmkapist vaatasid vastu toiduained, mis selleks tarvis, kuid kohe aegumas. Nii et täna on viimane aeg lõpuks isu rahuldada.

Kuna pannkoogitaigna kokku segamine olevat tundeküsimus, siis teengi tunde järgi, aga panen siia selle tunde kirja ka. Teinekord hea meelde tuletada, kui õige tunne kõndima läinud.

Pannkoogid
üks suur tassitäis piima
üks muna
umbes 7-8 supilusikat (kuhjaga) jahu
suhkrut

Võta suur kauss. Löö muna kaussi ja klopi natuke. Lisa piim ja jahu. Sõelu jahu läbi sõela, siis ei jää tükke nii palju. Sega kahvliga (mikseriga saab kah). Kui vaja, lisa jahu. Taigen võiks olla veidi vedelam kui hapukoor. See koht ongi tunde küsimus. Lisa suhkrut ja tunde järgi muid maitseaineid.

Küpseta pannil ilusad ümmargused koogid. Kõige mugavam on kulpi kasutada.

Söö ja naudi :)

P.S. Tervitused ja tänusõnad Bobikule!

Magusad kogupähklikesed*

Kui mul fotokaamera oleks, teeksin pilti, kuidas ma musta-punase-valge-kirjus suvekleidis ja paljajalu keset voodit troonin ja maasikatega maiustan.

Kuna mul fotokaamerat ei ole, siis pilti ei saa.  Maasikaid on palju, terve kastitäis. Kaks kilo kopikatega. Eile ostisin turult üle poole kilo, muist söödud, ja täna sain kolleegilt umbes 2,5 kilo. Nämm! Maasikad paljalt (nii- ja naapidi mõistetavalt) ning jäätisega – nämm!

Hm, jäätist on tarvis varuda. Ega nalja saa siis teha. Kui on kaks kilo maasikaid, siis on rohkelt jäätist ka vaja. Erinevalt paljudest seksikatest soovitustest süüa maasikaid vahukoorega, ma ei tee seda. Mulle vahukoor väga ei maitse . Ma võin seda süüa, aga peamiselt vastlakukli koostisosana.

Liis soovitas üht huvitavat ja iseäratavat retsepti, kus maasikas ja vahukoor koos. Kui suudan poes käia ja vajalikud komponendid osta ning vahustamisvahendi leida, siis täitsa prooviks.

Seda ma tean, et ma ei hakka maasikaid moosikeetmisega raiskama. Minu moosikeetmise kogemused piirduvad pliidi ääres ema moositegu pealt vaatamise (segamise) ja riisutud vahu limpsimisega. Ja moosi söömisega. Võiks proovida, ent kunagi tulevikus.

Nii, kus need maasud ongi?!

* Maasika vili ei ole mari. Botaaniliselt on maasika viljad pähklikesed.

Söögitegemise vaev

Tegin suppi, mis järjekordselt kohandatud Daki retseptist. Ei saanud päris selline, nagu lootsin: krevetid kadusid muu supisisu hulka ära (ja just krevetiisu tõttu tegin) ja terakene vürtsine.  Paha ka ei saanud, sest maitse oli päris hea ja kõht sai täis. Lisaks on järgmiseks kaheks päevaks söök olemas.

Ausalt öeldes on päris keeruline välja mõelda, mida süüa teha ja mis toidukraami osta. Võiks ju nädalamenüü kirja panna ning selle põhjal ostunimekirja koostada, aga kui ikka pole isu süüa pasta boloneeset, siis pole ka mõtet ju osta hakkliha külmikusse seisma. Kui on rohkem aega poes käia ja kokata, siis otsin meelepärase retsepti välja ning teen nimekirja. Mis ei tähenda, et ma poes ikkagi midagi juurde ei võtaks või ära ei jätaks… Vahel hakkab midagi uut ja isuäratavat silma. Ja kui on hirmkiire, söön lõunat väljas, õhtul pugin tassi tee kõrvale võileiba või midagi.

Üksinda elamise juures on nii pluss kui ka miinus see, et toidukraami pole palju vaja. Pluss on seetõttu, et pole vaja meeletus koguses kaupa tassida ega ka teiste soovidega arvestada. Miinuseks on dilemma: kas osta väikseid koguseid, mille tagajärjeks on rohkem pakendeid, või osta suuremaid koguseid, mis ei pruugi kõik toidulauale jõuda. Ei jaksa lihtsalt kõike ära tarvitada, üht-teist läheb ikka hukka. Pole mul keldrit ega sahvrit, kus tagavarasid hoida. On ainult üks väike külmkapp ning üks riiul. Ostangi seda, mille järgi isu ja pigem väikseid koguseid. Kui miski söögikõlbmatuks muutub, viskan selle ära, sest keha pole riknenud toidu prügikast. Nii et kahe otsaga probleem see toidu varumine ja tegemine. Põen selle dilemma pärast üksjagu. Ohjah.

Supipäev

Võttes eeskujuks Daki tummise talvesupi retsepti, tegin täna vahelduseks tavapärasele frikadellisupile tomatisuppi.

Eriti lumise talvepäeva supp minu moodi

Supi sisse läks tükike ingverit, pool sibulat, tükk sinki, pool punast paprikat, purk purustatud tomateid, kaks supilusikat tomatipastat, maitseaineid.

Esmalt lõikasin parajalt väiksteks tükkideks ingveri, sibula, singi ja paprika. Võiga määritud potti läksid esimestena ingver ja sibul, vähekese aja pärast ka sink ja paprika. Lasin mõne minuti praadida, siis lisasin purgi purustatud tomateid ja pool purki vett ning kaks supilusikat tomatipastat. Lasin keema tõusat, siis panin Vahemere maitseainesgu ja peterselli. Peale riivin juustu ja söön suurest punasest tassist.

Roheliselt ja säästvalt

Seoses Rohelise toote kampaania algusega ja blogides leviva säästunippide kajastamisega otsustasin ka kirja panna oma harjumused ja nipid.

(Vahemärkus: olen üks Rohelise toote kampaania vabatahtlikest, nii et võite julgelt küsida, mis asjad on meie poodides ökod ja mahedad :)

Nippidega tekkis raskusi, sest ma ei oska midagi eriliseks säästunipiks lugeda. Ma elangi, olen alati elanud kokkuhoidlikult. Tõsi, ühikas elatud aja jooksul olen täheldanud suuremaid väljaminekuid näiteks meelelahutuse (salsa!) peale. Hetkel saan siiski kenasti elatud: jagub ühikatoa eest tasumiseks ning niisama elamiseks. Üldiselt ei larista suvaliselt paremale-vasakule.

Mõned säästlikud harjumused saab siiski välja tuua:

  • ostan seda, mida vaja;
  • püüan osta sobivaima hinna, kvaliteedi ja keskkonnasõbralikkuse suhtega asju (nii süüa kui ka muud kraami);
  • ostan nii palju süüa, kui tean, et ära tarvitan (kiiretel aegadel kipub üht-teist ikka seisma jääma ja riknema);
  • riideid ja jalanõusid ostan siis, kui olemasolevad on peaaegu ribadeks kantud (tjah, näiteks triibulistele põlvikutele ja voodipesule ei suuda alati vastu panna :);
  • raamatuid, plaate, riideid ja muud kraami eelistan osta allahindluste ajal ja/või kasutan kliendikaarte soodustuse saamiseks;
  • asju kasutan nii kaua kui võimalik (7 aasta jooksul on mul kasutusel alles kolmas mobiiltelefon, soetasin selle jõulude ajal säästuoperaatoriga liitudes, eelmine mobiil teenis mind 4 aastat);
  • hoian mõistlikkuse piires kokku elektrit, vett ja kütet. Prügi sorteerimine on loomulik majapidamistegevus.

Kusjuures, ma olen lapsest peale natuke “roheline” olnud. Nii et minu harjumused või nipid on minu jaoks juba loomulikud. Tunnen, et saaksin veel keskkonna- ja rahakotisõbralikumalt elada, aga narruseni pole ka mõtet end piirata. Tõsi, ma üritan seda siiski, sammhaaval (mitte narruseni, aga säätlikumalt). Ja – kontoris käib ka kogu elu säästmise ja keskkonnasõbralikkuse lainel.

Lisaks toon välja mõned lemmikud öko- ja mahetooted.

Lotus Luonnonystävän WC-paber – parim kvaliteedi, keskkonnasõbralikkuse ja hinna suhe. Pealegi, paber on ilusa mustriga (südamed). Armas reklaam oli ka kunagi telekanalites.

Almawin apelsiniõli – parim puhastus vahend igasuguste pindade puhastamiseks igasugustest plekkidest! Ja kui värskelt pärast põrandapesu tuba ja duširuum lõhnavad!
Kööginurga, kraanikausside ja torude puhastamiseks kasutan äädikat ja soodat, mitte tšillitbänge ja värke. Äädikaga puhastades saab ise TV-Shoppi kodus mängida :D

Sildesti kuivatatud aprikoosid, rosina-pähkli segu ja muud puuviljad – enam “tavalisi” ei ostagi. Hea niisama maiustada, kohupiima või jogurti sisse segada, rosinaid-pähkleid puistan glögisse.

Pajumäe jogurtid ja kohupiimad – kui turule satun, ostan alati midagi Pajumäe letist. Viimati võtsin segukohupiimakreemi (millel märki pole, aga mahedam ikka kui tavaline kohupiim ja maitsvam ka).

Gut & Gerne pudingupulbrid – šokolaadipuding on eriti maitsev! Olen näinud ainult Selverites.

Vändra leivad – must leib on lemmik neist.

Värsket kraami eelistan osta Eestimaist, isegi kui on kallim. Kui ongi valida, kas kohalik või kaugelt transporditud kaup, siis pigem kohalik. Eks maitse-eelistused ja hind ja muu määravad ka.

Aga mõnikord tekitab igasugune tarbimine sellist ahastust, et poodi üldse ei lähegi. Isegi mitte toidupoodi. Siis keeran külmkapis ja riiulis olevatest produktidest midagi kokku ja elan edasi :D

Kus sa siin seda vingumist näed? Ma olen täiesti :)

Kööginurga askeldus vol 2 – õhtune hommikusöök ehk segane omlett.

Pannile viska ports singi- ja paprikakuubikuid, lase neil seal praaduda.
Löö tassi kolm muna, klopi sassi (randmega! nagu filmis “Kramer versus Kramer” isa poega õpetas), lisa törts kohvikoort ja mingit maitseainet. Kalla õigel ajal segu pannile.
Kui asi on veidi tahkemaks muutunud, sega kõik segamini! Mhm, mitte ära pööra ümber, vaid keera risti-rästi ja pahupidi.
Kuni segane omlett panni peal päevitab, võta ananassikonserv, ava see vinge tapariistaga (mujal maailmas tuntakse ka konserviajava nime all) ning urgitse sealt kaks ananassirõngast. Lõike need meelepärase kuju ja suurusega tükkideks, hajuta omleti pinnale. Sega veel.
Kui asi valmis, söö. Kui julged.

Tegelikult sobiks magusa ananassi tasakaalustamiseks näiteks sinihallitusjuust, kuid ei olnud.

Nii, elad veel? Kui omlett sind ei murdnud, siis teadmine, et elu on julm ja ebaõiglane ju ikka?

Elu on julm ja ebaõiglane, sest ikka ja just PÖFFi ajal ei taibanud sa puhkust võtta. Filmide valik on tohutu ja sa ei oska mitte ühtegi neist välja valida. Kartus, et niimoodi mitte ühelegi seansile ei jõua, on olemas. Sest ei suuda valida. Ja pole aega, et päev otsa kinos käia. Kuigi vabalt võiks. Jah, järgmisel aastal tuleb puhkuseajad tARTuFFi ja PÖFFi ja muude põnevate ürituste järgi sättida.

Elu on julm ja ebaõiglane, kui sa tahad midagi, aga ei saa. Võib saada poolikult, see on kompromiss.

Ja kui teksades kitsavõitu on, sest kõht ei mahu ära, pole ka sugugi aus ja õiglane.

Kööginurga askeldus

Vahel turgatab pähe häid ideid, mida süüa teha. Eile tuli üks selline idee ja täna tegin ära. Niisiis…

Keetsin peotäie spagette. Pannil pruunistasin kergelt paraja koguse Nõo pitsakatet (seda lihakraami), maitsestasin lihamaitseainega. Lisasin lihakraamile spagetid, segasin, puistasin panniroa üle parmesani juustu ja vahemere ürtidega. Lisandiks segasin salati tomatist ja kodujuustust. Tass piimakohvi kõrvale ja …nämm!

Head isu mulle! :)

Kodused kiiksud

Et siis söögitegemise ja majapidamisega seotud kiiksud? Ma ei oska öelda, kas need on ikka kiiksud, aga mõned tähelepanekud siis enda kohta.

  • Mulle ei meeldi enda tehtud söök. Tähendab, varem ei maitsenud ja hea meelega ma endale süüa ei teinud. Viimasel ajal on asi paremaks läinud. Suudan omletti praadida nii, et sellest ei saa munapuder. Pudru oskan teha parasjagu paksu ja paraja koguse ja sellise, mis alla ka läheb. Maitseaineid olen hakanud kasutama. Varem unustasin isegi soola panna. Suurem asi kokk ma siiski pole, sest kogemust on vähe, pole korralikku kööki ega pliiti ega potte-panne. Küpsetada ei ole ka kuskil, kuigi mõnikord tahaks kooki teha.
  • Kaloreid ei loe. Söön nii palju, kui sisse mahub või kui palju süüa on. Kaalu ei jälgi. Lisandunud kilo pigem rõõmustab, sest olen isegi kribu. Rasvast ja magusat ei pelga. Rämpstoitu (burgerid, krõpsud jne) söön väga harva. Kokat ja limpsi ei joo eriti.
  • Mulle maitseb maksakaste ja maksapasteet ja keel. Paljudele on need toidud vist vastuvõetamatud. Kui linnavanaema veel elas ja mõni pidupäev oli, siis tema pakkus alati keelt. See oli mu lemmiksuupiste. Maksakaste ja -pasteet on mu meelest täiesti maitsvad ja lisaks tervisele head, seda enam, et mul on olnud aneemia.
  • Koristan pühapäeviti. Alati alustan samast kohast ja pühin tolmu samas järjekorras. See on lihtsalt nii sisse jäänud. Aga kui ikka ei viitsi või aega pole, siis ei korista. Viimased kaks kuud ei koristanudki oma tuba. Eelmisel nädalal lõpuks lõin korra majja. Muuhulgas viisin aia äärde kaks priimulat, mis ammu ära kuivasid. Toataimi unustan regulaarselt kasta, teen seda siis, kui meelde tuleb.
  • Kasutan klammerdajat tihti peeglina. Klammerdaja on parasjagu suur ja väga hästi peegeldavate metallist külgedega.

Hetkel ei oskagi muud öelda. :) Kui seda, et Liisi kiikse tahan teada.

  • Täiendus. Mulle meenus enne magamajäämist üks kiiks veel. Mind häirib, kui keegi pealt vaatab, kuidas ma süüa teen.

Eile õhtul käisin poes ja ostsin kraami. Enne keskööd, kui kõht täis ja paras hulk ajakirju-kokaraamatuid läbi tuulatud, hakkasin kirjut koera tegema. Tuli isu ja tegingi. Parajad plönnid said, aga maitse on hea.

Tühijutult söögitegemiseni

Näpud tahaksid usinasti klahve klõbistada ja midagi kirja panna, midagi ütlevat, aga aju ja käed ei tee koostööd. Aju pigem ei tee tööd.

Reedel arvasin pärast loengut, et järgmisel päeval tuleb ka kooli minna ja puha. Ei saanud mu mõistus aru, et nädalavahetus on puhkus on aeg iseendale. Ja nüüd on laupäev peaaegu möödas ja ma pole midagi mõnusat teinud. Kas peakski? Käisin linnas, kondasin kaubamajas, kaubahallis, kesklinnas (mis oli üllatavalt inimtühi), Zepekas. Ostsin näokreemi ja pastaka.

Kui eile kutsus Chanti mind välja ja ma ei viitsinud, siis täna ehk viitsiks tantsima minna. Või siis ikka mitte. Aga muidu on soov kluubi minna olemas. Sest kui keha liikuda ei saa, jääb ta kangeks. Kõndimisest trajektooril kodu-kool-(töö)-kodu jääb väheks. Nii kilometraažilt kui ajaliselt.

Kuulan Chill Out raadiojaama. Nii ongi.

Ahjaa, olin eile loominguline ja viitsisin endale süüa teha (!). Keetsin portsu riisi (unustades muidugi soola panna), lajatasin väikese tuunikalakonservi pannile (kui sildil on kirjas tükid, ei tähenda see, et konservis ongi tükid), riis kah pannile, segasin, tsipake maitseainet, serveerisin koos ananassitükkidega. Täitsa hea maitses. Minu puhul ei ole tühi kõht parim kokk, kuid seekord juhtus olema erand (mis kinnitab reeglit).

Tegelikult ma pole miski söögitegija, sest suudan ka omleti nässu keerata või unustan soola-maitseaineid lisada ja nii edasi. Ja mõnikord ei maitse enda tehtud toit üldse. Viimasel ajal on asi paremuse poole läinud, aga Potsatajal oli õigus, kui ta ütles “Need on need ülikooli naised – anna ainult raamat kätte ja mees olgu näljas.” Antud juhul olen mina ise mehe asemel. :P

Suur unistus on, et kui oleks korralik oma köök, küll siis kokkaks. Küpsetaks kooke ja pirukaid, teeks iga päev sooja lõunat, katsetaks retseptide järgi vaaritada… Praegu on ainult kaks võimalust: kas keedan või praen. Või soojendan mikros. Hommikuti joon tassi teed, vahel harva kohvi, söön mõned võileivad ja -saiad. Kui aega rohkem, teen omletti, putru või praemuna. Lõuna ajal olen nüüd koolis ja täidan kõhtu kohvikus nigela praega või jogurti-saiakestega. Õhtul söön sooja sööki. Pisikesi näksimisi on ka söögikordade vahel. Mitte just kõige õigem toitumisviis, aga… nii see on.

Mmm, täna teen ananassikonservile otsa peale.