Lugesin oma postitusi aastatest 2004-2008. Küll on ikka veider, mida kunagi sai kirja pandud, milline inimene oldud ja mida tehtud. Tundusin neis tekstides iseendale nii võõras, aga kohati ka nii sarnane praeguse minaga.

Ja millised isiksused ja inimesed on olnud mu elus! Kui palju blogituttavaid ja -lugejaid, kellest enamikku pole päriselus kohanudki. Palju inimesi, kellega pole kohtunud ega suhelnud aastaid, kellest ma täna mitte midagi ei tea. On ka neid, kellega side mingil määral säilinud. Oh, küll oli alles seltskond!

Vahel mõtlen, et hakkan taas regulaarselt blogima. Aga kui olen siia sisse loginud ja puhta postituse lehe ette võtnud, ei tea, mida kirjutada. Igapäeva tegemistest nagu alguses või suhetest ei taha. Võiks kirjutada filmiarvustusi, aga see vajaks rohkem aega ja süvenemist. Nii et viimastel aastatel saavadki kirja juhuslikud mõtted ja tähelepanekud. Sest blogi kustutada, igaveseks bittide ja baitide musta auku saata ka ei raatsi.

Nii et las see koht veel olla.