Maikuus sai üritusel nimega Sticky Nipples Revue osaletud. Nii lava ees, taga kui peal…
Väike videomeenutus sellest: http://vimeo.com/102958467.
Category Archives: Ise
Iseendast nii ja naa
Ajatundetu
Hea härra Kuu!
Ma tean, et sa täna seal oled ja näed, et kell on juba üle kesköö, kuid ma ikka veel ei ole unedemaal. Ma olen juba päris vana, kuid endiselt ei taju aega ega tunne kella ega oska mõistlikul ajal magama minna. Miks sa ei ütle midagi?! Miks sa mind magama ei kamanda? Sa ju tead, et mul on head und vaja ja et ma eelistan pikalt uneleda. Mul on unevalvurit vaja. Üht head ja sõbralikku unevalvurit…
Rahulikku ööd sulle seal kaugel.
Midagi midagi
Midagi… peaks ette võtma. Iseendaga.
Väsinud, tujukas, pahur, ei suuda keskenduda jne.
Töösabad endiselt ootavad sõlme sidumist. Püüan mõne asja puhul käega lüüa, enam pole aega täiuslikkust taga ajada. Püüan esmalt korda ajada tähtsamad ja tähtajalised ülesanded. Siis vaatab edasi.
Detsember on ilmselt kuu, mis mulle kõige vähem meeldib. Teen elu endal raskeks ja teistel ka. Või teeb seda ikkagi detsember?
Jõuludest ka ma suurt ei hooli. Minu jaoks pole neil enam ega veel tähendust. On vaid kiire projektide lõpetamise ja aruannete koostamise aeg. Noh, vahel on see ka väike puhkuseperiood.
Midagi-midagi… kus on mu positiivsus ja lõputu lootus?
Püüan nii ja püüan naa, kuid tundub, et ikka jääb midagi vajaka või teen valesti. Võib olla ma ei sobigi selleks?
Ja taevas on tähti täis…
Veidi
Veidi okkaliseks kisub tänane olemine. Hommikul paistis päike, oli selge, ärkasin vara. Nüüd sajab, on hall, jahe ja niiske.
Mõned oleksid kiusavad. Oleks ma suvel suurpuhastuse teinud, poleks mul kodu praegu nii räpane, poleks koid mu kõige soojemat villast kampsunit auklikuks söönud, oleks garderoob paremini sorteeritud, oleks vähem kila-kola. Oleks ma varem hakanud uut korterit otsima, oleks hubasem ja soojem elukoht juba olemas, oleks kõik asjad paremini sorteeritud-organiseeritud, oleks ehk rohkem motivatsiooni ja energiat kodu korras hoida. Oleks ma varem projekti aruandega alustanud. Oleks ma ülesandeid paremini delegeerinud. Oleks ma usinam söögitegija, oleks ma agaram trenni tegija, oleks ma enda suhtes hoolitsevam… Oleks seda, teist ja sajandat.
Vahel ajab hullult närvi, et ma ei suuda teha seda, mida ma tahan ja mõttes planeerin. Püüad parimat, aga välja kukub nagu ikka või kehvemini.
Oeh, blogi on vist enese väljaelamise kohaks saanud.
Viis
Probleem
Mul on probleem
Ma olen probleem
Mul on probleemid
Probleemidel olen mina
Mida ma teen?
Üks käitumismuster kordub pidevalt ja ma ei saa sellest välja. Miks ma mõtlen nii palju? Miks ma lihtsalt hetki ei naudi? Lollakas…
Mina ise ja mitte
On päevi-perioode, mil ma pole päris mina ise. Mõnikord avaldub mu okkalisem, pahelisem, kurjem, eemaletõukavam, kuutõbisem pool. Endal on paha ja kui juhtun teistega kokku puutuma, siis neil samuti. Mõtlen mõtteid, mis tekitavad ilmselt karmavõlga. Pillun sapiseid märkusi endamisi või ka väljaöeldes. On piinlik, häbi ja ebamugav olla.
Kas tõesti on loodus rütmi seadnud nii, et muidu kenad ja armsad naised on vahel kui mürgised maod? Või et mida toredam, seda mürgisem? Selles valguses ei imesta ma sugugi, kui vanadel kadunud aegadel naisterahvad teatud perioodiks pagendati.
Loen päevitades Fitzgeraldi raamatut “Sume on öö”, mille tegelased ongi meespsühhiaatrid ning skisofreenilised ja neurootilised naised. Võib olla see mõjutab mu mõttekulgu?
Elu polegi nii lihtne nagu 1990ndatel tundus, mõtlesin täna ühes suvalises ostukeskuse kohvikus istudes. Taustaks mängis see lugu.
Raske hetke mõtted
On raske olla täiuslik iseenda silmis.
Eriti, kui tead, mida soovid või pead saavutama, aga vastavalt tegutseda ei suuda või see tulemust ei anna.
Pilt: Postsecret
Ma pole küll ülesannete nimekirjadest sõltuvuses, kuid vahel kulutan liigselt aega nende koostamisele ja uute süsteemide loomisele.