Hetked on need, mis vajuvad uttu…
Läbi akna kuulen, kuidas õues vihma ladistab. Aknad on juba kinni kaetud, ei viitsi isegi välja vaadata. Pole vajagi ju. Kuulen, et sajab. See teadmine rahustab. Kui tuju on niikuinii hall ja hägune, siis vihmane ilm rahustab.
Tahaks mere äärde jalutama minna.
tARTuFF 2011.
Dokfilm igavesest hävitavast tulest. Rääkige seda lugu, et meeles pidada, et unustada.
“Melanhoolia”. Liiga palju inimesi. Liiga palju sagimist.
Kujuteldav armastus – ära raiska oma aega sellele!
Meeleolukas Bollywood Suurbritanniast – “Lääs on lääs”.
Segane surm Veneetsias.
Kui usud, mida teed, siis läheb lõpuks hästi, laulis Benda Bilili.
Sisemeri halvatud mehes.
Emotsionaalne ja südamlik retk mäele.
Sünge, kui mind nagu polekski.
Hoia minust kinni, et mitte kunagi sinuga nii ei juhtuks.
Esimese armastuse puhkemine viirpuu all.
Mustvalged ühe suve akvarellid.
Ootamatud kohtumised inimeste ja teiste eluvormidega maailma lõpus. Kui oled kohale jõudnud, võta hetkeks aeg maha.
Cool it, sest ka teisitimõtlejal võib õigus olla.
Prügimaa, mis pole lihtsalt meie elu jäägid, vaid elud ja kunst.
Kohv oma termotassis.
Naeratused prillidega kohvipoisile.
Rukki-mustikakook.
Jutud rohelistel diivanitel.
Kaltsuvaibad.
Kuus uut/vana raamatut raamavahetuspäevalt.
Vanad plakatid kinkekottideks.
Toredad vabatahtlikud.
Päike, vihm, udu, täiskuu, langevad tähed.
Soojad riided. Vihmakeep.
Hõõgveini lõhn.
Maailma nunnum ekraan.
Midagi oma.
Armastuse argiööd…
Ehk: tARTuFFil 2011 vaadatud 15 filmi, sh kõik Raekoja platsi programmi filmid. Päevad ja õhtud Pauligi kohvitelgis. Kahes töötoas õpetatud taaskasutust. Armastuse pidu. Väsinud, kuid õnnelik.
Kell saab kohe üks öösel. Võiksin magada kosutavat und. Nagu ikka, rikun suviti oma unerütmi ära, olles kaua üleval ja magades samuti kaua. Mõne hea unetunni pärast vaja ärgata, sest teen keset puhkust ühe tööpäeva. Olen reedel hansapäevade ajal Läänemere- ja keskkonnateemalise näituse “Samal ajal kusagil mujal” juures valves ja juhendamas. Leiad näitusetelgi ja minu Toomemäelt Teaduslinnast.
Jälle on suve kuumim periood käes. Itaalias olevat vaid 28 kraadi sooja, meil 31 ja veidi ülegi. Lisades siia juurde tähelepaneku Europeade’i avakontserdil nähtud tantsudest, võiks öelda, et vahemereline kliima ja temperament hakkab Baltimaadesse kanduma. Millegipärast tundus, et just siitkandi rahvused tantsisid hoogsamaid ja rütmikamaid tantse kui Lõuna-Euroopa folkijad.
Aken on lahti, et toast sooja õue lasta. Ja-jaa, sest õues on umbes 2 kraadi jahedam kui toas. Võib olla koliks hoopis õue magama? Ritsikad siristavad, meeletu kuu ripub kusagil taevalaotusel (vähemalt paar päeva tagasi ta oli seal…), veel kaugemal on kosmos…
Vaikus, rahu, privaatsus. Vahel võiks suveöö pikemalt kesta, et seda kõike nautida ja lihtsalt olla. Päeval on see kõik teistmoodi. Öösel seisab aeg rohkem paigal kui päeval. Kuni ühel hetkel enam ei püsi ja hakkab hirmkiirelt valgenema. Ja kui päev juba poole silmaga kardinate vahelt sisse piilub, on kõige magusam hetk end une kaissu keerata.
Millal me päikesetõusu vaatame?
Nüüd olen ka õige eestlane – käisin esimest korda Soomes 29. maist kuni 3. juunini. Meri-Poris toimus keskkonnalaager, millest koos kolleegi ja nelja noorega osa võtsin. Mõned muljed Soomemaast.
Soomes on…
… ilus loodus. Üldmulje on sarnane Eestiga, kuid mulle meeldivad Soome metsades, teede ääres ja isegi rabas siin-seal välja turritavad kivirahnud.
… meri! Vähemalt seal, kus meie olime, vahutas meri.
… valged ööd. Kell 2 öösel oli palju valgem kui meil siin samal ajal.
… jahedam ja tuulisem ilm. Ilma ja ka looduse tärkamise poolest on Soome meist ehk 2-3 nädalat tagapool. Kuna oli väga tuuline, siis polnud õnneks ka sääseprobleemi.
… maitokaakaojuoma ehk kakaomaitseline piim. Maitses hea!
… viisakas ja sõbralik teenindus traumapunktis.
… puhtamad tänavad ja teeperved. Tundus, et on puhtam, kuigi Yyteri liivarannas lendas veidikene prügi ringi.
… viisakas ja rahulik liikluskultuur. Ei mingit edasi-tagasi nõelumist nagu Tartu-Tallinna maanteel kogeb.
… saun. Ööbisime kämpingus, kus majakestes oli sees väike saun ja lisaks suur üldsaun. Viiest Soomes veedetud õhtust käisin saunas neljal õhtul. Nii hea oli!
Soomes ei ole…
… head (kooli)toitu. Einestasime enamasti kohalikus koolis. Ka teised eestlased ütlesid, et toidud on imeliku maitsega, pisut magusad, menüü oli üksluine ning maitsetuvõitu. Palju pakuti võileibu ja hamburgereid, eriti hommikusöögiks. Oleksime putru eelistanud.
… korralikku liha. Kõige lihasemad asjad olid ehk miskid vorsti- ja singiviilud. Kotletid, hakkliha ja lihapallid maitsesid nagu… mitte midagi. Kahvatu välimusega ja kahtlase konsistentsiga liha moodi tooted olid pigem sojamass, ma arvan. Grillvorsti pakendilt lugesin soomekeelsest tekstist välja, et liha on seal 18%…
… wifit. Eestlased on nii harjunud, et peaaegu igal pool on traadita internet olemas ja me olime pettunud, kui avastasime, et kämpingus internetiühendus puudub.
Hoolimata sellest, et toit polnud suurem asi, ühe noorega tuli traumapunkti külastada ja ma ise nohu sain, oli reis tegelikult hea puhkus igapäevasest kontoritööst. Homsest tuleb tegemata töödele valu anda, et siis kolme nädala pärast ka päris puhkust nautida.
Ahjaa. Esimeste kordade hulka lisandub ka Sachtlebeni keemialabori ja Olkiluoto tuumajaama külastamine. Tuumajaamas käisime maa-aluses tuumajäätmete hoidlas. Saba veel ei kasva :D
Juba eile tumenes taevas ja sadas. Vihma ja kirsiõisi, nagu keegi kirjutas. Täna taevas urhatas paar korda ning sadas taas. Vihma. Sajab siiani.
Jalutasin teisest linna otsast koju. Hakkas sadama. Ma ei mäletagi, mil viimati mõnusat sooja vihma tunda sain. Kõndisin mööda ühest majast. Ukse vahelt kostus ema pragavat käsutamist kahele poisikesele, et nad tuppa läheksid. Et märjaks saavad. Mõtlesin, et lasku lastel õues mängida, kui vihm neid ei sega. Ta võiks lastele ju sooja kakao teha ja kuivad riided valmis panna.
Mõnus on tulla vihma käest tuppa, tõmmata kuivad riided selga ja sokid jalga ning juua sooja teed. Ja kui kass ka veel sülle poeb… Olgugi et jätab süle pärast karvaseks.
Kell on üks ööd. Ma võiksin magada…
Eelmisel nädalal veetsin neli päeva (8.-11. märts) Lätimaal. See oli tööreis, päevad olid pikad ja intensiivsed. Samas jõudis ka natukene meelt lahutada ja olla eemal kõigist muudest töökohustustest. Mõned killud reisist.
Tee Tartust Riiga kulges magusalt magades. Und katkestasid vaid Lätimaale jõudmine (kehvemad teed, jätkuvalt) ning bussijuhi ootamatud pidurdamised.
Riias on ilm märkimisväärselt kevadisem ja tuulisem.
Lätis ei jäänud silma nii suuri lumekuhjasid kui Eestis. Riias olid tänavad lumest puhtad. Lumevallide asemel olid erinevas suuruses lombid.
Riias näeb võrdselt palju nii kole- kui kaunisarhitektuuri.
Selgus, et lätkased söövad normaalset ja väga maitsvat toitu ka, mitte kahtlaseid pooltooreid või maitsetuid asju (esimesed maitseelamused Lätis aastaid tagasi olid tekitanud eelarvamusi).
Riias on igal pool ja igal kellaajal justkui tipptund: inimesed ruttavad siia-sinna, samuti voorib igas suunas palju autosid, tramme, trolle ja busse.
Riias saab vabalt ilma kaardita ringi käia. Linn on küll suur, kuid eksimisehirmu siiski polnud.
Läti loodusmuuseum Riias on kõige ägedam muuseum, kus ma käinud olen. Soovitan külastada! Läti keelt pole vaja osata, seal saab juba vaadates ja katsudes asjadest aru.
Riia vanalinnas asub Leningrad. Meie rahvusvaheline seltskond vallutas selle lausa kahel õhtul.
Hotell, mis väljaspoolt erilist muljet ei avaldanud, avaldas muljet sisekujundusega.
Spa Läti moodi: kaks sauna, neli erinevat dušši, mullivann ja väike bassein. Sellegipoolest jagus mõnulemist paariks tunniks ning kõige kõvemad saunatajad olid muidugi eestlased.
Värviliste tuledega massaažidušš meenutas rohkem lifti kosmosesse.
Karud, metssead, ilvesed, huikavad kakud ja teised metsaloomad askeldasid Ligatne loodusrajal.
Riga balsam’iga kommid Laima poest. Nämm!
Esimest korda Lidos lõunat söömas. Fast food in Latvian style.
Suursugune Läti ülikooli peahoone on nagu labürint: koridorid ja korrused looklevad sajas suunas.
Jumala ökojalajäljed kiriku juurde viival jäätunud teel.
Niisugust vaadet, nagu Gauja jõe oru ääres näeb, meil siin pole kuskil. Vägev!
Tagasitee Riiast Tartusse möödus regilaule ja rahvuslikke laule leelotades.
Tõin isegi mõned suveniirid seekord kaasa, paraku ka kerge nohu.
Tantsimine
Salsast valsini. Laupäeval keerutasin ühe kultuurimaja tantsuõhtul jalga nagu “Tantsud tähtedega” staar. Partneriks oli juba aastaid seltskonnatantsuga tegelev tuttav. Ta õpetas mulle ühe õhtuga selgeks valsi, džaivi ja foxtroti põhisammud. Rumbat, sambat ja salsat oskasin juba varem. Niisama rokkida ka. Igal juhul oli väga vahva üle suure sileda põranda tantsida keerutada. Kindlasti tahan korrata.
Üllatused
Naerma ajavad sõnumid. Maitsev juustukook omapärases pokaalis. Vanaisa külaskäik.
Uni
Kui ta lõpuks tuleb.
Elu on huvitav, kui ootamatused ja üllatused vastu võtta ning vajadusel püüda neisse suhtuda kui väljakutsetesse või kasutada musta huumorit vürtsina.
Neljapäeval algas pikk nädalavahetus salsaõhtuga punases ja hämaras Pierre tagabuduaaris. Isegi kui pausid sisse tekivad, siis on hea tõdeda, et tantsimine ja igasugune trenni tegemine mõjub nii kehale kui murtud vaimule tervistavalt. Nii et ma jätkan igal võimalikul juhul salsa tantsimist ja teistes trennides käimist.
Hea on ka väljas käia. Ma ei saa öelda “kodust väljas”, sest kodu pole. Elamiskohast ära käia on küll hea, sest miski ei hoia seal kinni. Nii saigi reedel tagasi kesklinna tuldud pärast tööpäeva ja absoluutselt ei kahetse. Olgugi et tagasitee läbi külma öö oli pikk ja tüütu.
Oli heamuusika ja kolemuusika, on uued raamatud ja film järgmiseks esimeseks lumeks, oli öine Küüni tänava promenaad, oli ootamatu ja sõbralik seltskond ning tore.
Kuna üheks märksõnaks on sel nädalavahetusel olnud Tanel Padari treenitud keha kiitmine nii nais- ja meesarvamusliidrite poolt, siis üks lugulaul lõpetuseks.
P.S. See postitus on peamiselt meeldetuletus iseendale, et tegelikult on kõik enda teha. Ja et maruhea on olla.
Eelmisel nädalal veetsin viis päeva töö asjus Taanis. Minu jaoks oli tegu esimese, teise, kolmanda ja neljanda lennureisi kogemusega ja seni kõige kaugema reisiga.
Start kell 11: Tartu-Tallinn buss (2,5 h).
Tallinna lennujaamas reisikaaslaste ja pardale pääsu ootamine (umbes 2 h).
Lend Tallinn-Riia (1 h).
Järgmise lennu ootamine Riia lennujaamas (umbes 2,5 h).
Lend Riia-Kopenhagen (1 h kopikatega).
Kopenhagenis jalutasime rongi oodates (1 h)
Rong Kopenhagen – Sonderborg (4 h).
Saabumine sihtkohta kell 1 öösel.
Külastasime Sonderborgi, mis on linn Saksamaa piiri lähedal. Nägin merd, huvitavaid maju, vanalinna, koole ja hostelit, kust oli raudne eesriie läbi käinud. Ilm oli tuuline, vihmane, ka päikseline ja soojem kui siin. Jalgrattaid ja rattaparklaid oli igal pool just nii palju, kui Bobs jutustanud on.
Tagasitulek algas hommikul kell 6.
Rong Sonderborg – Kopenhagen (4 h).
Kopenhageni vanalinn ja lennuki ootamine (umbes 2,5 h).
Lend Kopenhagen – Riia (1,5 h).
Riia lennujaamas järgmise lennu ootamine (2 h).
Lend Riia-Tallinn (1 h).
Tallinn-Tartu buss (2,5 h).
Tagasi Tartus kell 23.
Ärge küsige, miks me ei läinud otselennuga Tallinnast Kopenhagenisse või hoopis Tartu-Riia-Kopenhageni lennuga. Mina pileteid ei valinud.
Lendamist ei osanud ma karta, sest varasemat kogemust polnud. Kui juba Fokkeris istusin ja lennukimootor hirmsat häält hakkas tegema, siis kiskus seest õõnsaks, peopesad läksid higiseks ja väike hirm hakkas kõri nöörima. Õhku tõusmise ajal ei julenud aknast välja vaadata. Hullult imelik oli. Oleks tahtnud karjuda “Keerake pilt otseks! Palun keerake pilt otseks!”
Teine lend läks kergemalt, sest aknast välja ei näinud (pime oli), ning suurem lennuk tõusis-maandus stabiilsemalt.
Kolmanda lennu ajal juba julgesin aknast välja vaadata. Maandumisel aga raputas ning mul jälle küüned tooli käetoesse surutud. Neljas maandumine oli veel hullem, sest raputas veel rohkem. Süda läks pahaks ja hirmuhigi kattis otsaesist.
Nii et esimesed lennukogemused polnud just kõige meeldivamad. Kui juba õhus olla, siis aitab vähemalt Jeremy Clarksoni raamat rahu säilitada. Õhkutõusmine ja maandumine see-eest on üsna kõhedust tekitavad kogemused.
Lendamine üldse on sama kahtlane ja arusaamatu tegevus nagu ujumine. Ma ei ütle, et ma enam kunagi ei lenda, kuid ma ei saa aru, miks mõned seda naudivad. Võib olla tuleb mul veel harjutada.
Kõndisin läbi Karlova jala koju. Käisin õe juures.
Kõndisin juba kaks sammu kohvikust Anna Edasi mööda, ühtäkki pöörasin ringi ja astusin sisse. Sõin šokolaadikeeksi ja jõin värsket kohvi. Lugesin ajalehest toredat kolumni. Võtsin aja maha.
Uudistasin kinokava. Kavas jäi silma üks film, mis varem nägemata jäänud. Ostsin pileti. Saab toredat meelelahutust.
Ja seda kõike lihtsalt niisama.