Jälle paras virr-varr. Puhata tahaks… :D

Kodused toimetused, töised asjatamised ja muud sehkendamised. Sekka veidi sekeldusi.

Toorjuustu-šokolaadikook, mis matkarajal vantsides ära sulas. Sai hoopis magustoiduks.

Sõbranna ja tema 7 naist sünnipäeva pidamas.

Hambaarsti juures käik üle 10 aasta. Ainult üks auk ja üks parandamist vajav plomm. Muidu kõik korras. “Meil hakkab lausa igav.”

Kursaõde oli terve nädal Tartus, seega ringiuitamised temaga.

Kolleegi mälestamiskoosviibimine. Palju toredaid meenutusi. Palju taaskohtumisi nukral päeval.

Liisi Koiksoni kontsert Antoniuse õues.

Viisin igavaks muutunud kleidid ja seelikud õmblejale ümber teha.

Kinofilm “Pimeduse rüütli taastulek”. Paraku liiga palju terrorit, nii et sisu ilmselt ununeb varsti. Et need saagad ka kunagi ei lõpe.

Alatskivi lossi ajaloo päev ja ühtlasi väga mõnus suvepäev sõbranna seltsis.

Suveilm.

Seltskondlik oleng Armastuse kohvikus keskööst hommikul kella viieni.

Väsimus. Head und!

Uus nädal algab Tallinnas.

Isikliku ajaloo huvides olgu puhkuse esimene nädal siin üles tähendatud. Oli väga tegus ja emotsioonide rohke aeg.

Kaks päeva luksushotelli sviidis. Milline hotell! Milline sviit! Milline spa! Milline rikkalik õhtu- ja hommikueine! Millised hunnitud vaated 11. ja 26. korruselt! Ma pole kunagi nii kõrgel maganud :)

Tallinn, mõned asjaajamised, BonBon ja second-hand poed, soovitud punased püksid RHCP kontserdi jaoks.

Tartu versus Tallinn.

Hilisõhtune-öine pingutus, et üks tööülesanne täita.

Viimase hetke kinos käik (“Prometheus”).

Hetked sõbrannade seltsis.

Mõnulemine ilustuudios.

Juhuslik leid: pikk linane valge seelik, selle suve lemmik.

Peoõhtu rahvusvaheliste tüdrukute seltskonnaga, mille krooniks oli tundmatult austajalt saadud kaks pudelit vahuveini.

Teadlaste linna avastused (ülinunnu lemmikloom-dinosaurus) koos lätlanna ja prantslannaga.

Kurbus kolleegi igavikku lahkumise tõttu.

Tartu hansapäevad ja lõppematud laadaletid. Mitu asjalikku ostu ja head avastust.

Natukene torutöid.

Ilus suvine ilm: päikest, sooja, jahedust ja vihma.

On olnud paremaid päevi, halvemaid päevi, magamata öid, pikki päevi, töökaid päevi, laiske õhtuid, ei-viitsi hetki, väsimust, üleväsimust, kevadväsimust, häid hetki, üllatusi, pisar, suuri jamasid, väikseid jamasid, kestvaid jamasid, sügisilma, kevadilma, komplimente, mitte nii häid sõnu, kirjutamist, mõtlemist, kõndimist, istumist, koristamist, sassi ajamist, lubamisi, lubaduste murdmist, igasuguseid hetki…

Jälle on hetk, mil tunnen, et keha ja vaim on väsinud ja ma tahaks mõneks ajaks olla täitsa üksi ja kõigest eemal.

Pea on laiali otsas, töiselt mõelda ei suuda. Palav on. Ju siis liiga soojalt riides tänase ilma kohta. Kevad tuleb. Praegu veel vaatab vastu see inetu, porine ja lopane kevad, kuid varsti muutub ta õitsvaks-rohetavaks näitsikuks.

Ma tahaksin tõusta ja minna siit ära…

Millegipärast keerlevad mingid laulujupid peas ringi.

Oeh…

– – –

Vähemalt on nüüd trenni jaoks põlvekaitsmed olemas. Ühistu koosolekul käisin ka. Sain teada, et küttesüsteemiga ongi siin majas jamasti, see on tasakaalust väljas ning seepärast mul ongi Siber, samal ajal kui teistel on troopika.

Eilne (töö-)öö oligi pikk nagu aasta. Ettevalmistused ööks algasid juba ju hommikul. Hommikust sai märkamatult päev, mis omakorda suubus õhtutundidesse. Ja oligi käes ametlik “öö”. Teadlaste Öö. Meie olime ühed kangemad kõigi seas – lõpetasime alles kell 23. Viimased külastajad lahkusid veel minuteid hiljem. Meil läks hästi: eeskojas sai värvilistes vahtralehtedes sahistada, saalis uurida hallitusseente ilu, seeneusside vilgast tegevust ja teha seenepaberit. Üleval korrusel sai mekkida valgehallitusjuustu ning küpsetada pärmitaignast saiakesi. Näis, et rahvale meeldis ja pakkus huvi.

Minu öö jätkus väikse kõrvalepõikega Illegaardi, kus mängis Dramamama. No kuidas oleksingi saanud selle vahele jätta?! Nii hea muusika ju. Just selline sügisene…

Ja kell väga öö käisin veel Auras tänuüritusel. See on parim tänu ürituse korraldamise eest, mida tean. Kutsutakse lõõgastuma, pakutakse meelelahutust ja pruukosti. Kuidas sa siis ei tee seda ööd? Muidugi teed ja rõõmuga! Mis sest et ise kuhugi osalejana ei jõua.

Ja kui tee jõudis tänavanurgani, kus nool näitas, et õnn on kohe nurga taga, siis… siis seisatasin pikalt sügavas septembriöös. Ja läksin ümber nurga ja seal oligi kodu ja õnn.

Teadlaste Öö oli pikk nagu aasta.

Kas sa kuud nägid? Säras teine üle katuste. Nii hele, mõningate plekkidega, nagu ikka. Selline säravkülm.

Ööõhk ongi nüüd karge. Hiilib kleidisaba alla, sõrmedesse, sunnib kiiremale sammule. Rutem koju sooja.

Jah, see kuu…