Täna avastasin, et talvel meeldib mulle õhtune pime aeg rohkem kui päevane aeg. Päeval on taevas tavaliselt lumepilves, peamiselt hall ja puudub arusaadav valgus. Pimedas on olemas kontrastid värvide ja varjude vahel. On olemas valgus. Elektrivalgus särab tänavalaternates, elektriküünaldes, jõulukaunistustes. Kohvikute ja majade treppidel põlevad küünlad, kaminates praksuvad puud. Lumi on valge ja sätendav, vahel värvilises pillerkaareski. On must taevas, kui veab, siis siravad kuu ja tähed. Konkreetne ja värviline. Ilus. Talv.
Category Archives: Hetked
Hetked on need, mis vajuvad uttu…
Happy first snow
Ärkasin lõuna paiku. Kardinate tagant tundus läbi kumavat hallus. Ajasin end püsti, tõmbasin kardina eest ja… Lumi! Istusin laua peale ja imetlesin langevaid räitsakaid. Hõikasin veel magavale õele “Vaata, vaata, lumi!” Ilus oli. Kohe sai parem.
Öösel kergelt külmavõetuna koju jõudes ei olnud sugugi nii hea. Sest oli külm ja pidi minema sinna, kuhu ikkagi nii väga minna ei taha. Lausa õelutsevana tundus ühel tänavanurgal asuv kinnisvarareklaam, mis karjus näkku “Oma kodu”. Tänavanurgal, kus kallistati headaega-jätmiseks.
Õhtu muidugi oli lõbus. Oli bänd ja mina Temaga ja Daki&Co ja Birx. Need viimase aja kõige kallimad inimesed. Sai naerda ja olla nummi ja tantsida ja olla veel nummi ja puha. Ja tõdeda, et strateegiline viga on hästi parandatud. Kokkuvõtlikult: üle pika aja ma tunnen, et mul jälle armsad sõbrad olemas. Ja kogu aeg on tore.
Tänane lumesadu lausa kutsus õue. Läksingi. Mis siis, et räitsakad sadasid näkku ja prilliklaasidele ja tegid kindad märjaks. Väike elevus puges hinge. Mõnus ja rahulik on olla. Kõik oleks nagu paigas. Esimene lumekuul maitses vesiselt.
Raamatupoes jäid silma kõige sobilikumad talveõhtu-raamatud. Omastasin Ska Faktori plaadi ja Bryan Adamsi kontserdi pileti.
Väljas muudkui sadas.
Hea on…
… põgeneda päriselust filmi “Teiste elu”
… kui keegi sinuga koos paratsetamoolitabletti võtab
… raamatupoes näidata talle raamatut, kuhu ta sisse on kirjutatud, ja sina ka
… jalutada käsikäes.
Tuline märk
Pliidi alla tuld tehes kõrvetasin paremasse peopessa pisikese armi. Õrnalt annab tunda. Minugi poolest võib ta jääda, väikseid arme on mul siin ja seal niikuinii.
10 min 51 sek
Täiesti tavaline on rääkida telefoniga töö juures sisehoovil ja vaadata, kuidas kolmanda korruse aknast pappkaste välja loobitakse.
Kõue all
Ärkasin meeletu trummeldamise peale, mis ei kõlanud mu ebamäärases unes, vaid aknalt. Suveöist pimedust lõhestas välgu sähvimine. Ootasin hetke, mil taevast elektrivalgust ei ole, et arvuti seinast välja tõmmata. Vist hiiglaslikke vihmapiiskade ja raheterade peks vastu aknaklaasi muutus metsikumaks ja hääletu sähvimine katkematuks. Müristamist peaaegu polnudki, ju oli kõuepilv täpselt mu kohal. Kartsin silmi lahti hoida ja kinni panna. Möll toimus just akna taga aias. Palusin, et pilv mööduks. Olin valmis asju haarama, kui… ptüi-ptüi-ptüi üle vasaku õla. Ligikaudu veerand tundi hiljem oli välgutamine liikunud ida poole, köögiakna taha ja õnneks liikus kiiresti eemale. Maha jäi öine vaikus, piiskadest mudaseks trambitud maa ja keskmiselt pilves taevas. Poole tunnikese pärast oli oodata päikesetõusu, mis raju jälgi hilisemate ärkajatae eest peidab.
Kuidas ma inimesi näen
Söögikohas oli teler ja telerist tuli seriaal. Seriaalis mängis näitleja, kes meenutas T.-d 25 aasta pärast.
Laagris osaleb umbes poole noorem poiss, kes võiks olla Selle Poisi vend (äkki ongi?) või siis Selle Poisi ja minu tulevane poeg. Arvatavasti piisab kirjeldusest heledad pikad lokkis juuksed.
Lastekaitsepäeval jooksid Raekoja platsil võidu kontorirotid. Stardialal jäi silma härra Seli kõrval seisev meesterahvas. Tal olid seljas sinised teksapüksid, valge polo ja selle peal sini-valge ruuduline särk, juuksed olid tumedad ja hästi lühikesed. Täpselt nagu Forrest Gump. Just nimelt Forrest Gump, mitte Tom Hanks.
Hiljem näis üks naisterahvas kui kaalust alla võtnud Bridget Jones.
Mõtted, faktid ja küsimused
On see normaalne, et ma kuulen keset päeva Raekoja platsil kabjaplaginat, kui seal ühtegi hobust pole?
Kakskümmend meetrit metallketti oli häbitult väiksem kogus, kui ma arvasin.
Laboratoorsete tööde kogumiku vahel oli hambatikk.
Plaasterdamist vajavad mõlemad kannad ja kolm varvast.
Ilm on liiga palav, et olla kevad. Kes suve välja lasi? Mulle meeldis see kevad, kui sai punase mantliga linna vahel ringi leekida. Kasvuhoones oli veel palavam, aga see ei loe.
Kusagil poes olid ühed ilusad kõrvarõngad, kuid millises? Või kujutasin seda ette? (Päev hiljem tean, et oli üks ilus ettekujutus mitte nii ilusatest kõrvarõngastest.)
Kui kuu lõpp elatakse niikuinii võlgu, tekib tahtmine osta riideid, ehteid ja ihuhooldustooteid.
Kui vastu tulevad noormehed poleks pobisenud, oleks eile keegi Riia tänavalt valge kampsuni leidnud. Minu kampsuni.
Kaubamaja ees laval laulis bändis lokkis peaga poiss. Ei saanud niisama mööda kõndida ju.
Suurema osa Tartu noormeestest tunduvad tuttavad, nagu oleks igaüht juba näinud. Kas on võimalik, et olen iga tartlast kunagi vähemalt korra näinud?
Kas oleks vaja avada paanikaosakond seoses tuhatnelja lähenevate eksamite ja tähtaegadega?
Kas on vaja selgitada?
Täna sain Patsylt teada, et ta lasi mind ükskord üle tee, lehvitas ja signaalitas, kuid ma ei teinud välja.
Kevad 2
Istun õõtsuval paadisillal. Päikesest sillerdav ja sogane vesi loksub hääletult mu all. Ma ikkagi kardan vee sügavust, päris servale pelgan astuda ja istuda. Ja sinna kitsamale purdele ei söandanud juba mullu minna.
Sõnu pole palju vaja, kui üldse. Mu kõige lemmikum (aasta)aeg. Maikuu. Soe, valge, värske, lõhnav, erk, mahe, värviline, hinge pugev. Naeratusi ja kohmetuid ristuvaid pilke on vaat’ et igal sammul. Tema, tema ja tema…
Kas keegi teist soovib minuga kõndida jõe ääres, Toomel, unustatud ja avastamata tänavatel? Kõlgutada jalgu pargipingil, kiigul, käsipuudel? Lugeda päikeselaigus, juua kaasa võetud kohvi, piielda linnukeste askeldusi, nuusutada õisi, olla meelitatud ja imestunud?
———
jri @ cambridge / EBI (False Discovery Rave for 5% level) says: mm värske suvevihm
Urr, you know ;)
Kevad
Paari viimase päevaga on suur toomingas valgesse õierüüsse mähkunud. Möödudes sulgen silmad ja hingan sügavalt sisse, et uimastavat aroomi nautida. Miski pole kevadisem kui öine toomingalõhn.
Kasedki on salamahti helerohelise kuue selga saanud. Mulle meeldib see värv. Võililled on vallutamas vabasid muruplatse, need pisikesed päikesesilmad on saladuskatte all ühed mu lemmikud. Toome nõlvadel toretsevad imepisikesed kannikesed ja jänesekapsas. Loodus õhetab nagu noor neiu kallima käte vahel.