Paus tööõhtus

Direktor kutsub mind avalikult hüüdnime pidi ehk Evuks.

Ma kirjutasin ühe tööalase maili lõppu “Kena sügist soovides…”. Õnneks märkasin viga enne saatmist.

Kusjuures, filmi “Seks ja linn” vaadates ma korraks tahtsin, et oleks sügis. See oli see koht, kus Carrie seisis pärast kolimisauto lahkumist oma vana maja välisuksel ning oli ääretult kurb. Tal oli ümber kaela mässitud suur punane sall ning see hetk panigi mind sügist igatsema. Korraks.

Eile õhtul jäin vihma kätte ja täna hommikul oli õige pisut kahtlane olla. Muidugi oli eile see päev, mil oleksin pidanud punase mantli selga panema, aga panin pruuni jaki. Täna panin mantli. Igaks juhuks. Mõnusam on niimoodi, sissemässitult.

Kuna Arabella täiendas eile korralikult oma garderoobi, siis mina ei saanud alla jääda ja täiendasin oma plaadikogu kahe Pet Shop Boysi CD-ga (“Fundamental” ja “Disco 4”). Arabellalt sain veel mitu head filmi ka lisaks.

Alguses oli mul hoopiski mõte kirjutada teemal “5 huvitavat fakti minu kohta”, ent suutsin vaid ühe (selle esimese) fakti kirja panna.

Kolm pealinna

Riia

Vägev “niitide” küljes rippuv sild.

Läti Pätsi – pikk, kiitsakas, prillidega poiss, kes oma sünnipäeva puhul sõpradele rattaorienteerumise Riia lähiümbruses korraldas. Sõidab väga uljalt valge Volkswageniga.

Ilus suur männimets Riia lähedal. Igal vabal rannalõigul seltskond suvitajaid.

Korrastatud ja rääbakad majad kõrvuti. Siiski ühtemoodi suursugused.

Minu meelest meenutab Riia rohkem Tallinnat kui Tartut. Kui Tartut, siis pigem rohelusega.

Stockholm

Zinkensdamm muidugi. Hotell kenas rohelises rajoonis. Väga hubane ja kodune koht.

Stockholmi Pirogovi plats hotelli lähedal – hiigelsuur, täis lärmakaid ja lõbusaid rootsi noori, aktiivseid sörkijaid, rattureid, rulatajaid, koeraga jalutajaid, lapsi…
Teine Pirogovi plats on kesklinnas, päris kalju otsas.

Linn, mis kohati Tartu, ja kohati Tallinn.

Metroo – esimest korda elus. Oi, kui hea transport!

Restoran Street ja kena kelner. Milline WC! Must, hõbedane ja peeglimosaiik seinal!
Õhtusöögiks happy dead chicken (ehk stressivabalt kasvatatud mahekana) ja pudel rootsi õlut ning maitsev koogitükk.

Blablabla metoden – koorikleiva reklaamilt.

Umbrohi. Millegipärast vohab kõrvenõgeseid, võililli, tõlkjast ja mingite suurte lehtedega taimi igal pool. Keegi ei niitnud kah. Muidu on parkides ilusad muruplatsid. Põua tõttu kuivad ja koltunud, aga siiski korralik muru.
Põõsad on väga tihedad. Meie kodututele oleks need ilmselt heaks elupaigaks.

Jalakapuu vilju sadas kui lund. Neid oli igal pool. Lausa kuhjade ja vallidena. Nagu oleks kabaree-etenduse lõpp olnud ja litreid sadanud.

Õnnesireliõis.

“Think. It aint illegal. Yet.” – gräffiti majaseinalt.

Julged linnud, muudkui askeldasid ja siristasid igal pool.

“Hug me, or I shall destroy you”- T-särk. Jäi ikkagi ostmata… :(

Kaks eesti poissi, keda kogemata jälitasin ja rootslasteks pidasin. Mingil hetkel sain aru, et nad räägivad siiski eesti keeles.

Telenori müügimees Tony, kes väitis, et on mind varem näinud ja telefoninumbrit küsis.

Veel mitu küsitlejat ja müüjat, kes mind ilmselt kohalikuks pidades rootsi keeles kõnetasid.

Restoranikelner, kes meenutas kreeka-rootsi Lehist.

Konverentsil osalenud naine, kes oli täpselt John Cusacki nägu. Hirmutavalt tema nägu.

Globala Gymnasiet ehk Globaalne gümnaasium. Oi, milline kool! (See on lausa omaette jututeema.)

7 (!!!) minutit enne laeva väljumist jõudsin sadamasse. (Ise rumal…) Turvakontroll (kena meesterahvas) rahustas mind “Take it easy, you are on the board!” Aga pardale jõudes vajusin ikkagi esimesse nurka maha ja nutsin natukene.

Ja veel nii palju muud…

Tallinn

Hommikusöök Kompressoris, kust sain vastuse ühele asjale. Sinise koera silmad on kollased.

Hiigel-naerukajaks, kes mind Tammsaare pargis pikalt seiras. Seisis umbes meetri kaugusel minust, vaatas mind sellise pilguga, et kohe tulen ja löön oma suure kollase noka sinu kätte. Hirrrmus!

Pilleriin ja välikohvik. Jutud.

Silja ja magusad pelmeenid. Jutud.

Lapitekiliselt

Ostuööl sain ühe kleidi võrra rohkem tüdrukuks.

Vana Tallinna kooreliköör maitseb endiselt hea. Mälestused. Üks Vana Tallinna kohv ja üks kook meeldiks mulle praegu väga.

Avastasin kolm mustrit oma elus.
Koolimuster: lõputööd õigel ajal valmis ei jõua, võtan akadeemilise puhkuse – juhtunud 2 korda.
Suhetemuster: see, kes meeldib mulle, peab mind lihtsalt sõbraks, ja vastupidi – juhtunud mitu korda.
Poistemuster: sõidab Audiga ja on õppinud IT-d – juhtunud 2 korda.

“Top Gear’i” DVD-d on filmipoes müügil väga häbematult kalli hinnaga. Viimati saadet vaadates hoidsin õhinaga pöidlaid Richard Hammondile, et ta võidaks sõidu läbi Londoni. Võitiski! :) Ta tegi ratta seljas ära nii paadile (Jeremy), autole (James) kui ka ühistranspordile (The Stig). Hammond on lahe!

Märkmikusse kirjutasin üles suvesündmused, kuhu tahaks minna ja kuhu kindlasti lähen (Seal’i kontsert ja Ruja rokkooper). Muidugi ka Tartu hansapäevad, tARTuFF, Emajõe festival…

Kui keegi soovib mu niigi nappi vaba aega kuidagi lõbusalt sisustada (nt komöödiafilmiõhtud või mida iganes), siis andku teada. Peaasi, et ei mõtleks pidevalt asjadele, millele mõelda ei taha.

Kevadhetk

Kui saaks, paneks aja seisma, et hetkel olevat kevadet ja loodust nautida. Sest kõik on ilusroheline ja õisi on palju erinevaid. Siis laseks ajal edasi minna ja peataks ta uuesti sirelite õitsemise ajal.

Nägin…

lindu Selveris. Nii kui eile puuviljaosakonda astusin, vaatas riiulist vastu pruunika sulestikuga lind. Passis veidi ja lendas siuhti üle riiulite edasi. Poesaalis ringi liikudes nägin teda veel paar korda siia-sinna lendamas.

… noormeest, kes väga meenutas noort Heath Ledgerit. Pikad pruunid lokkis juuksed, sarnased näojooned ja muie. Tõsi, ei olnud ta näojooned nii teravad ja esiletükkivad kui HL-il, kuid ilmne sarnasus oli olemas.

Kole hea

Kohtusin tänaval juhuslikult Patsyga. Ta päris, kuidas mul läheb ning kuuldes, et ma olen üle töötanud ja puha, üllatas mind hoopis komplimendiga “Igatahes näed sa hea välja.” :D

Seda ka et. Sel nädalal ma ei jaksa. Teate küll mida. Kui ei tea, siis polegi võib olla vaja teada. Ehk kahe nädala pärast on mul aega ja jaksu.

Mõned hetked

Tartust Otepääle sõites hakkas lund tuiskama ning kohale jõudes oli maa talvele kohaselt kaetud lumevaibaga. Tagasiteel Tartusse tuiskas samuti.

Olles vastanud poiste küsimusele kohvi saamise kohta ja maininud, et ise ka tahaks, ilmusid nad peagi kolmekesi mu toaukse taha ning ulatasid mulle kaks pakikest 3in1 kohvi. Nii vahva, et nad oma õpsi eest hoolitsevad! :)

Nii pea, kui ma oma rohelise klõpsuga pastaka otsa välja tõmbasin, hoitasid poisid, et see läheb katki. Läkski! Nad jäid paar sekundit hiljaks, aga tühja sellest. Järgmine kord ei ürita igasuguseid asju laiali lammutada.

Õhtul plaasterdasin sõrmenukke, keelasin, lugesin sõnu peale ja koputasin ustele.

Laupäeva õhtul elasin koos poistega Eurovisioonile kaasa. Tolle seltskonna lemmik oli võidulugu. Mõned personaalsemad lemmikud koorusid veel välja, ja see valik üllatas mind siiralt. Nõudsin sisse oma osa kommidest ja kokakoolast, mille nad salaja olid poest toonud. :P Lahe tšill oli!

Natuke pidasime ka padjasõda, muuhulgas sain tekiga pähe. Lumesõda sai ka peetud.

Ja lõppude lõpuks on kõik need lapsed kihvtid ja laager oli vahva!

P.S. Kuigi nad ajasid mu vahel meeleheite äärele ja tundus, et saan oma esimesed hallid juuksekarvad, suutsid nad millegagi ikka mind naerma ajada ja tuju üleval hoida. Halle juukseid leidnud pole. Hoopis särtsu andsid juurde. :D

Oih!

Oih, riidehoiu plastnumber läks katki! Esimest korda juhtub. Andsin jope garderoobi, võtsin numbri, panin kotti, kuid see murdus augu juurest kaheks tükiks. Loodan, et saan ikka jope kätte ja suuremat pahandust sest ei sünni. Kogemata ju.

Oih, ma rääkisin vist natuke vale ukse taga natuke valesid asju! Loodan, et mu pisikest kirumist ei kuuldud.

Oih, kas see oli natuke ääre veerel nunnu olemine?!

Oih, ma olen täna õige pisut luuslangi löönud, selmet ettevalmistada tundi, kontrolltööd, näitust, laagritegevusi… Aga on ju veel õhtu ja jupike ööd ja homme ja ülehomme.

Oih, mul on rõõmus tuju! Eile oli lumesadu ja lume loopimine ja jalutuskäik Toomel ja termosetäis sooja teed ja kallistused kahe K.-ga (sest Jaagu juures tuleb ka alati ära käia) ja väikesed õlled ja jutud ja igati hää olla.

Tänased head asjakesed

Kotis on suur purk mett.

Sain kätte Epu raamatu “Roheliseks kasvamine”. Selle esilehele on kleebitud ilus punakas-oranžikas vahtraleht. Esimene peatükk ka juba loetud. Väga kena raamat.

Lund sadas.

Et kui igas päevas leida kasvõi paar pisikest asja, mis ehk natukenegi suudavad tuju paremaks teha või unustada halva, olgu sekundikski, siis ju võiks tasapisi heamaks minna?