Category Archives: :(

Mõnikord ei ole lood hästi.

Järjekordne risttee

Posted on by

Klassikaline küsimus: mis meist saab? Ehk siis minust. Vastus: ma jätkuvalt ei tea.

Tegin siin plaane ja arvutusi. Tundub, et kui tahan kõik oma kenad plaanid (= inimlik elukoht, tantsutrennid ja veel üks ettevõtmine) ellu viia, siis järgmised mõned aastad pean kas
a) elama väga kokkuhoidlikult mõne kandi pealt või
b) vahetama töökohta.
Variant c) oleks leida lisatööd siit ja sealt.

Neli aastat pole ma töökoha vahetust kaalunud ka, nüüd hakkasin sellele mõtlema. Olgugi, et mu töö mulle üldiselt meeldib (välja arvatud praegu, mil see segab mul kodu otsinguid), meeldiks mulle veidi suurem palganumber samuti.

Kiire pilguheit näitas, et tööturul on vähemalt sama või veel nutusem seis kui üüriturul. Nii et… ime näppu! (No kui ma just nt Taani tantsijannaks ei lähe…)

Ei tea, kas tähtkuju hakkab vanuse kasvades üha enam välja lööma? Tahab elada nagu miljonär, kuigi raha pole. Irw. Must huumor on alati terviseks.

Kui raske on leida elukohta?

Posted on by

Väga.

Eriti praegu. Pole üldse üürikorterite hooaeg. Otsima hakkasin kohe, kui praeguse koha omanik oma müügiplaanist teatas – septembri alguses.

Kõik, mis vähegi võiks sobida, võetakse vähem kui 24 tunniga ära. Nii kiiresti, et sa võib olla isegi ei jõua kuulutust enne näha, kui koht juba broneeritud. Või ei õnnestu maakleri või omanikuga ühendustki saada enne, kui neil on vaid öelda “Koht on juba võetud!” Seepärast võtsin kasutusele Google Readeri ja panin kinnisvaraportaalide kuulutused sinna jooksma. Nüüd hoian kogu aeg silma peal, et äkki tuleb miskit. Üleüldse.

Täna olen sellises meeleheites, et panin isegi Delfi Naisteka foorumisse kuulutuse üles. Delfisse! Ma külastan seda portaali ehk paar-kolm korda aastas. Õudne!

Siiani pole erinevatesse foorumitesse postitamine tulemuslik olnud, sest ikka kirjutavad vaid maaklerid, kelle pakkumisi olen juba sada korda portaalis vaadanud. Jah, vabalt sada korda, sest vaatan kinnisvaraportaale ikka mitu korda päeva ja õhtu jooksul. Mu igaõhtune-öine kirjandus.

Võimalik, et ma oleks juba omale korteri leidnud, kui oleksin mõne koha peale kiiremini reageerinud ja ikkagi vaatamas käinud. Või kui mul poleks selliseid nõudmisi, nagu mul on. Liiga nõudlik? Aga miks ma ei võiks tahta korralikku korterit, kus pikemat aega elada???

Muidugi, kui ma oleks rikas kui troll, poleks sellise koha leidmine mingi probleem. Ent ma pole troll. (Seepärast ka ühest kenast kohast ilma jäin.) Ja pangalaenu korteri ostmiseks ma võtta ei saa. Nii et mõistliku hinnaga viisaka korteri leidmine Tartus sügispoolaastal on nagu mustkunstitrikk.

Jah, ma võiks kellegagi koos üürida nagu praegu. Ainult et sõprade seas pole enam suurt kedagi, kes juba oma kodus ei elaks. Võõraga koos ma elada ei taha. Naabripoisist paremat korterikaaslast vist ei leiagi enam. Tõenäosus on väike. Ja lõpuks peaks oma täitsa isiklikku elu ka edasi elama hakkama. Või midagi sellist.

Mul on aega 10 päeva leida uus elukoht. Siis lähen Taani tööreisile ja tagasi tulles peaksin ma saama oma asjad juba uues kohas maha panna. Aga kus?

Või jäängi Taani?

Segadus of life

Posted on by

Jah, rikun ilusat eesti keelt. Elusegadus või segadus elus, ma ei teagi, kumb variant õigemini mu seisundit edasi annaks.

Kevadel ponnistasin, et saaks lõpuks ometi ülikooliõpingutega ühele poole. Saingi! Lootsin, et sügisest algab stabiilsem periood, sest:

  • ülikool on lõpetatud ja vajalik haridus käes,
  • (erialane) töökoht on olemas,
  • elukoht on olemas.

Muu elu (hobid, sõbrad jne) sinna juurde, muidugi. Mis siis viga, eks?!

Võta näpust!

Novembriks on vaja leida uus elukoht. Hetkel pole midagi sobilikku leidnud. Tahaks juba kauemaks kuhugi paigale jääda. Iga kolmveerand aasta tagant kolimine on tüütu.

Tööd veel jagub, vähemalt selleks hooajaks on projektid olemas. Loodan, et ka järgmisel aastal suuri projekte on, et inimlikku tasu teenida.

Lisaks mõningane arusaamatus inimsuhete tasandil. Mitmel rindel on ilmnenud inimeste eriarvamusi ja seetõttu ka teistsugust käitumist, mis tekitab natukene pahameelt ühel ja teisel pool. Jah, võiks juba nii elukogenud olla, et olla teadlik inimeste erinevustest ja sellega arvestada. Ent me kõik teeme vigu. Tore on, kui nendest õpime, mitte neid ei korda. Ma püüan, tõesti püüan oma vigadest õppida, kuid näib, et kõigist vigadest korraga üle saada pole võimalik.

Segadus oli ka mu töölaual. Täna jäingi kauemaks kontorisse ja sorteerisn paberid ära ja püüdsin nad ka tähtuse alusel järjestada. Loodan, et vähemalt tööasjadega tegelemine nüüd edeneb. (Mhm, jälle tööjutt. Paraku pole mu töö lihtsalt kellast kellani töö, vaid teatud mõttes elustiil.)

Veel üks asi – tulge laupäeval, 25. septembril latiinotantsu workshop’i! Täpsem info www.danceandtravel.ee. ;)

Muutuvad tuuled

Posted on by

Septembrikuuga algas mu viies aasta õpetajana. Ise ka ei usu. Ent mu (vähemalt teiste silmis) eduka töö tunnistuseks on koostöö edasiarendamine ühe kooliga ja ka veidi suurenev õpilaste arv. Tuleb pingutada, et sellist tunnustust ka väärt olla.

Esimene september möödus Tarkusepäeval Madagaskari sisiprussakaid demonstreerides ja julgematele pihku pistes, digiluubiga elusloodust uurides, mänge juhendades ning 51 meetri pikkust torti valmistades ja süües.

Tollele päevale heitis paraku varju ootamatu uudis, et võib olla üsna pea tuleb taas asjad pakkida ja kolida. Läks luhta mu kaunis plaan praegusesse korterisse pikemaks ajaks elama jääda. Mul on kahju siit minna, sest see on täitsa kena ja mõnus koht. Hetkel tundub, et paremat ja sobivamat kohta leida on keeruline. Igal juhul võtab see aega.

Nii et kui keegi teab kedagi, kes teab kedagi või midagi, oleks tore leida kena kohake, kuhu kauemaks ajaks ankrusse heita.

Eks näis, mis ja millal tegelikult saab. Pidetu tunne on lihtsalt.

Jälle…

Posted on by

Millegipärast täheldan alati tagantjärele, kui on pisut hilja, teatud mustreid ega oska nende uuesti esinemist ennetada või kuidagi valutumalt neid summutada.

Hetkel mõtlen seda, mis tabab mind enne tähtsaid või pidupäevi. Kõik kipub untsu minema, nii palju on sebimist, tuju on pahur, pea hakkab valutama ja igatpidi on plirtrs-plärts olla. Kas mul on liiga suured ootused ja püüdes neid täita, pingutan üle ja ebaõnnestun ning ongi jälle jamasti?

Prageu erilist pidutuju ega vabanemistunnet küll ei ole. On pigem pingelangusest tekkinud stress. Njaa, selle diagnoosisin ma ise täna. Saaks juba lihtsalt olla!

No…

Posted on by

No tõepoolest! Ma olen hetkel närviline ja pahane ja tõepoolest lööks kellelegi kahvliga kätte! Piltlikult öeldes muidugi. Rohkem ei kommenteeri.

Otsakorral

Posted on by

Olen otsakorral. Energiat säästma innustamine võttis mu enda energiast tühjaks. Ilmselgelt olen ülepingutanud igasuguste pakkumiste vastuvõtmisega. Nagu hooti ikka.

Varsti on jälle minek. Pikaks ajaks. Ei ole puhkus ega mäng, kuid loodan sedagi muuhulgas.

Midagi hingele.

Jäääär “Kus sa veel aeled mu õeke”

Kus sa veel aeled mu õeke,
Varsti on ilmad külmad,
Vete peal jooksevad vihurid,
Justkui su sukasilmad.

Kõle on parkides sügisel,
Jäänud vaid üksikud hüüdjad.
Hüüdmise pääle tulevad
kohale koerapüüdjad.

Vaikides ligi hiilivad,
Hoides laiali linge,
Sestap vaiki mu õeke,
Vaiki ja kinni pea hinge.

Sügisving

Posted on by

Miks tundub, et külmade sügistuulte ja hallide vihmapilvedega koos saabusid ka igasugused jamad?

Jamad on pisikesed, ent nagu ikka – mitu väikest annab kokku ühe suurema. Summaarselt see jamade kogu häirib. Ühe-kahega tuleks toime, rohkemate jaoks on juba tegevusplaani või lahendusskeemi vaja.

Palju tööd. Katkendlik uni. Võimalus haigeks jääda. Haiget tegemine sõnade ja vaikusega. Igatsus. Jahe tuba. Arvutiprobleemid. Suutmatus mõnes küsimuses otsustada. Kahtlused ja teadmatus.

Film “Hors de Prix” on jätkuvalt armas. Tõsi, seekord avastasin uue vaatenurga, mis armsuse draamaga segas. Kui nii võib öelda. Ma ei teagi, kuidas seda öelda. Mündi teine külg ilmus nähtavale.

Nende mõtete peale tahaks kokteili, mis seest kuumaks võtaks, või sauna, mis üleni sooja õhu sisse mind mähiks. Jahe on.

KP

Posted on by

Asjad kolitud ja uues kohas suurem osa ka lahti pakitud.
Ühikaeluga headaega jäetud.

Ise veel vahekohas.

Teisipäevast neljapäevani töö puhkuse ajal.
Siis põgenen ära, puhkusest puhkama.

Ja siis tuleb armastus tagasi…