Ma olen jälle väsinud. Mitte ainult eilsest CT-s käimisest, vaid kõigest. Loodan, et ma taas musta augu poole ei liigu. Võib olla on ka ilmal oma süü selles? Kui on talv, siis ikka olgu külm ja lumi, mitte kevad ja sula.
Vahetasin eile paar sõna ka Itimehega. Temagi kurtis väsimust ja oli suhteliselt napisõnaline. Ja mida mina selle peale tegin? Hakkasin igasuguseid negatiivseid mõtteid mõtlema. Mu emal on see viga küljes, et ta tihti mõtleb liiga palju, nüüd on minuga samamoodi. Mõtlen asjad liiga üle. Mõtelda polegi alati nii hea. Peaks äkki eksamiteks õppimisele keskenduma, siis ei mõtleks muudele asjadele? Raske on olla, kui sul on aju, mis mõtleb, ja see salapärane organ või mis-iganes-asi, mis tundeid tekitab.
Postimehe horoskoop Kaladele 2. detsembriks: Viska minema vähemalt paar asja, mis on sinu jaoks oma aja ära elanud. Nii annad ruumi uuele ja värskele. See puudutab ka inimsuhteid. Kas oled kellessegi armumas?
Ma saan aru, et igasugust mõttetut träna peaks ja võiks jah ära viskama, et endal ruumi elada oleks, aga kuidas minema visata inimsuhteid. Ja millised suhted ma peaks minema viskama? Kas need, mis ammu läbi, kuid endiselt kummitavad peas ja hinges? Või need, mis teoreetiliselt nagu kestaksid edasi, kuid tegelikult mitte? Kas suhte minema viskamine tähendab seda, et tuleks kaotada kõik selle inimesega seotud kontaktid, kirjad, pildid jms? Tundub veidi julm, sest kõik olnud ja olevad suhted on ju siiski osake minu elust ja mälestustest. Või peaks hoopis tunnetest, hingest need hetked kaotama? Seda on ju väga keeruline teha. Jah, momendil ma ehk ei hooli, aga kunagi võib juhtuda midagi sellist, et ma jälle hoolin. Kas või natukeseks ajaks. Oeh jah!
Päeva soovitus: vähem mõtteid, rohkem und.