Miks mulle meeldivad keerulised olukorrad?
Author Archives: Eva-Liisa
Teine nädal
Esmaspäev
Porgandiga (rongiga) Tallinnasse. Terminikomisjoni (mhm, selline termin) koosolek. Konservikarbiga (bussiga) Tartusse ja otse tantsutrenni. Jalad surisevad all ja lihased kisuvad, aga hea oli :) Kodused ja töised toimetamised, sekka mõnus jutuajamine.
Teisipäev
Töine sebimine. Linnu- ja loodusvaatlusretk Aardla poldrile. Suurim vaatluselamus oli fotograaf, kes roostikus varjes olles pilte tegi. Saime tunda ja näha nii vihma, päikest kui ka suurt vikerkaart. Mõnus õhtune olemine ja jutuajamine toredate noortega. Kuum kohv ja kuum dušš.
Kolmapäev
Raske ärkamine, kurk kraabib. Veidi kontoritööd. Näituse ülespanek ja puhastamine kaubamajas. Veidi kontoritööd. Näituse avamisel osalemine Ahhaas. Veidi tööd. Hilisõhtune kinos käik Liinega (my 5 to 7 date :)). Veidi öist muusikat. P. S. “Adaline’i aeg” on väga ilus ja stiilne film.
Neljapäev
Töö. Väsimus, kare kurk.
Reede
Uue ID-kaardi tegemine. Tööpäev nagu ikka. Trenn. Kohtumine Markkuga. Õhtused mõttevahetused. Muusika, soe tee.
Laupäev
Tööpäev. Toekas lõunasöök. Kiirsättimine. Kolm tundi sõitu. Awesome SNR! ärakarjutud hääl ja valusaks plaksutatud käed. Kolm tundi sõitu, suure punase kuu tõus öötaevas.
Pühapäev
Hääl ära, väsimus. Emadepäeva lõuna ema ja õdedega. Trenn. Natukene draamasid. Väsimus. Tahaks, et keegi kallistaks ja ma ei mõtleks mitte millegi muu peale.
Esimene nädal lõputust päevast
Esmaspäev
Töö. Trenn. Öölaulupidu.
Teisipäev
Töö. Kino.
Kolmapäev
Tallinn: vihm, tuul, pori, külm, merehaigus. Tartu: päike, tuul.
Neljapäev
Töö. Juuksur. Kiirpoodlemine. Proov. Esinemine. Tantsupidu. Pikk volbriöö :)
Reede
Laisklemine. Ilus ilm ja Jaan Söödi kontsert. Tuline eine ühele.
Laupäev
Laisk laupäev. Poeskäik. InBoileri kontsert. Öine Napoleoni kook ühele.
Pühapäev
Köögi ja vannitoa koristamine. Pesu pesemine. Trenn. Logistika korraldamine.
Neli lauset
Viimaste päevade lemmiklaul on Gotye “Hearts A Mess”.
Volbriööl tõmban jalga latekspüksid, haaran piitsa ja teen debüüdi domina rollis. Love is blindness…
Esmaspäevast algab lõputu töö-ööpäev. Ühe pika jutina mai lõpuni välja.
Midagi väga ilusat
Üks mu viimase aja lemmikpilt. Need värvid ja jooned…
Millest mõtled?
Facebook küsib “Millest mõtled?”. Vahel on kiusatus ausalt vastata, millest mõtlen ja kuidas end tunnen. Nii et kõik saaks teada.
Tegelikult ei ole muidugi kõigil vaja teada, mida ma viimasel ajal läbi ja üle olen elanud. Seda on palju, liiga palju minu jaoks. See on mu ära kurnanud, väsitanud, läbi raputanud. Ma tunnen end üksildasena. Mu vaim on väsinud. Keha samuti. Mu hing on ribadeks kistud. Ma jätkuvalt ei ole end üles leidnud või suutnud end uuesti luua. Mu seljas on noa- ja kirvehaavad, mille paranemine võtab kaua aega.
Tahaks, et küsimused saaks vastused ja ma saaksin aru, miks niimoodi juhtus. Tahaksin jälle inimesi usaldada. Tahaksin, et keegi mind kallistaks ja ütleks, et kõik saab korda.
(Ma tean, et ühel päeval saab.)
Millal said su sõnadest
vaid tühjad tähed,
milles polnud sisu?
Uus aprillikuus
Aprillikuus on mul:
… uus soeng,
… uus amet,
… uus algus ilma valetajata,
… kastist välja murdmise aeg.
Kas lased end mööda nööri vedada?
Või otsustasid ise muutuda?
Su sõnad-teod on segased,
üksteisel’ vastu käivad nad.
See pole sina, keda teadsin,
vaid nagu keegi täitsa võõras.
Kõmu
Reedel sõitsin Tallinnast Tartusse Anu Saagimiga samas vagunis. Istusin temast rida tagapool ja nägin, kui ta selvefotot tegi.