ma olen väheke … noh purjakil. ma vedelesin täna pool päeva voodis ega tahtnud üldse tõusta. sest on külm ja rõske ja maailmal pole viimasel ajal mulle midagi head pakkuda. siis ma mõtlesin, et teen tööd ja koristan ja pärast veel mitmetunnist mittemidagi tegemist ma mõtlesin, et olgu, ma ainult koristan. käisin ehituspoes tolmuvastaseid vahendeid ostmas ja Prismas, et osta miskit kohe söödavat sööki. ja mõtlesin, et kui olen hullult tubli olen, võiks end koogi ja näiteks siidriga premeerida ja “Downton Abbey’it” vaadata. isuäratavat kooki ei leidnud ja siider, mille võtsin, on liiga kange. aga selle avastasin alles juues. ja köök ei ole ikka veel tolmust puhas. tolmu, imepeenikest tolmu on palju, sest maja renoveerimisega seoses toimuvad tööd ka toas ja see tähendab bardakis elamist. põhimõtteliselt on 2/3 sisseehitatud mööblist lahti monteeritud ja seda on vaja kuskil hoiustada. pluss kõik neis riiulites olnud asjad. ja tolm, seda on palju.
ja ma igatsen vanu blogiaegasid, sest siis oli maailm palju paremini paigas. #nostalgia #melanhoor
Henry Westons? :D
Jah, nende pirnisiider. 7,2 või 7,4. Ei maitsenud ka eriti. Ei osta enam. Kindel valik on ikka Thistly Cross või kirsiõlu…
No pirnisiider on alati kahtlane valik… Mulle Westonsi Vintage täitsa meeldib, a esimesel korral oli see ka tiba järsk avastus, kui keset kolmandat, tühja kõhu peale, sai sildiga tutvutud :D
Jah, pirnissiider pole päris see. Õunasiider on vist kõige kindlam valik. Igal juhul minu plaanist nautida head jooki sai kogemata plaan end purjakile juua… Ausalt öeldes tekib seda napsi võtmise tunnet viimasel ajal kahtlaselt sageli (võtan siiski harva). Pingeid on palju.