Ma olen majanduslikult ja emotsionaalselt pankrotis.
Kui kolm kuud järjest tekib küsimus, kas maksta arveid või süüa kuu lõpuni, siis tuleb teha karm otsus. Antud juhul tähendaks see, et koliksin (ajutiselt) soodsamasse üürikorterisse, mida tuttav pakub. Edaspidi tuleks leida iga päev paar tundi ahju kütmiseks, aga no mis sa hädaga teed. Niimoodi jätkata ka ei saa. Selline olukord ei käi mitte ainult rahakoti, vaid ka enesetunde ja tervise pihta. Kuskilt otsast peab oma eluga uuesti ju järje peale saama.
No kas võtab ikka paar tundi? :) Paned küdema ja ta köeb täitsa ise – eeldusel, et tõmme korras, puud kuivad.
Ma siin ka hommikul kütan pliiti, õhtul asju.
Ja äkki laheneb sellega ka igatalvine “mulonfakingkülm”-probleem? :D
Võib võtta küll, sest seal on pisike ahi ja puid vaja aeg-ajalt juurde panna. See ka, et kui ahi küdema pandud, siis hiljem vaja siiber kinni lükata. Nii et vaja selle ajaga arvestada, ei saa ju poole kütmise pealt kodust ära minna.
Võimalik, et see igatalvine “mulonfakingkülm”-probleem on siin lahenenud, aga see selgub alles talvel. Muidugi, ise küttes saab valida, millal ja kui palju, nii et lootust on :)
pai!
Aitäh! :)
Kuidagi on nii läinud, et viimane aasta on olnud igasuguseid komistusi täis.