Täna linnast koju tulles mõtlesin ja tundsin, et nüüd on kogu aeg kõik hästi. Veel mõned kuud tagasi oli kõik kogu aeg halvasti. Taustsüsteem oli paigast ära ja rikkus sellega ka mõned head asjad ära. Nüüd on taustsüsteem stabiilne ja kindel, nii et kehvastiminekud ei morjenda enam nii väga. Pidev rahulolu on saabunud.

Vat, kuidas oma elu peale saamine on mõjunud! Oma tuba, oma tegemised, ainult oma mured. Ja ma saan täiesti kenasti hakkama!

Isegi kui tööd-tegemised kasvavad natukene üle pea, ei tunne end murdumas. Lihtsalt lõpetan tööpäeva, tulen koju ja olen niisama. Järgmisel päeval tagasi tööle ja võtan asja uuesti käsile. Kuidagi on sujunud, midagi nagu pole väga ripakile jäänud. Vist…

Tegelikult tahtsin hoopis muudel teemadel hõisata, kuid see omaette ja tööelu lihtsalt meenusid kaaskomponentidena.

Ma veetsin täna mitu tundi kesklinnas noorteüritusel (töökohustus, meeldiv) ja laadal (meelelahutus). Olgugi et ilm on võikalt külm septembri alguse kohta (kus on vananaistesuvi, ah?), sai inimestele rõõmu ja kommi pakutud ning edasi-tagasi uudistatud.

Avastasin, et minust on saanud laadasõltlane. Mida kõike kokku ei ostaks! Täna ei suutnud ma vastu panna Suva triibulistele põlvikutele (kaks paari), lambavillast padjale (sest uut patja oli juba ammu vaja) ja mustale sviitrile (sobib täikalt ostetud kleit-tuunikaga).

Suutsin seekord loobuda seepidest, villastest keepidest, sokkidest, kinnastest, kõrvarõngastest, lapitekist, hirvevorstist ja muust hüvast toidukraamist, igasugustest meetoodetest (õnneks emme tõi purgi mett)…

Homme on plaan hüpata Taskust läbi ja soetada üks hall soni, mis täna võtmata jäi. Emme sai vähemalt uued kindad sealt. Ja kas mainida siinkohal, et eile tõin raamatupoest kaks raamatut oma Pegasuse väikese sarja täienduseks? Õudne, milline ostutibin on minust saanud! (Üht suurt voodilina oleks veel vaja… ja presskannu… ja üldse…)

Homme loodetavasti ei saja mingit ollust taevast alla ega puhu vingelt, vaid külmetab võimalikult vähe ning ehk paistab isegi päike. Sest homme askeldan ma vähemalt 5 tundi pargis. Meil on sünnipäevapidu nimelt. Ma täitsa elevil. Sest saab laulda ja ehk tantsida ka. Oi, kuidas ma tahan proovida salsat tantsida! Ma ülirahul, et end pärast aastatepikkust kaalumist ikkagi tantsukursutele vedasin. Salsa on väga mõnus seltskondlik tants ka. Õnneks saab igal neljapäeval kaks korrust allpool tantsupõrandal puusa keerutada.

Jeerum, kui hipsadi-hopsadi postitus! :D Ma teen uue tassi karamelliteed ja võib-olla veel ühe pähklivõisaia ja mõnulengi just nii, nagu eelmises postituses mainisin.

P.S. Postitust üle lugedes tundus, et sellise asja võiks parooli alla panna. Muidu veel kaetab keegi ära või miskit… Aga muidu ole lahke ja võta endale siit üks tükk rõõmu kaasa. :)