Kuulsin, kuis öösel sadas vihma.
Las sadas, sest nii oli hea.
Tuttavalt segav taustaheli.
Las sadas, sest nii on hea.
Rohelisem varsti on väli.
Kuulsin, kuis öösel sadas vihma.
Telegramm
Vahetan magistritöö kirjutamise majapidamistööde vastu.
Muhv, nõudmiseni
Magnet
Nagu magnet oleks tööle hakanud. Tõmban viimasel ajal oma vana kooli vilistlasi ligi. Vat siis, mida tähendab 9 aastat hiljem kooli tagasiminek (nädal tagasi olid kooli aastapäeva üritused) .
Sel nädalal olen saanud kaks infopäringut endiselt keemiaõpetajalt.
Üks keskealine kaasvilitlasest meesterahvas, kellega koolipeol tantsisin, saatis mulle luuletuse. Ise luuletas.
Osalen häälekoolitusel, mida juhendab samuti kaasvilistlane ja praegu samas koolis õpetajana töötav särtsakas naisterahvas. Lisaks on üks koolitusel osalejatest veel kaasvilistlane.
Otse elust
Neiu #1: “Muide, masu on kirjandis lubatud!”
Neiu #2: “On või? Huvitav, kas täpe ja pupu ka?”
Pealt kuuldud 21. aprill 2010 Tartu Raekoja platsil.
ja ei
ma ootan
ja vaatan
ja loodan
ja ootan
ja püüan mitte
ent midagi ei juhtu
Aga…
Alati on kuskil mõni aga.
Stseen filmist “You’ve got mail” http://www.youtube.com/watch?v=jHPykeQPPpk.
Uuesti koolis
Ilmselgelt on mu viimasest raamatukogu külastusest liiga palju aega möödas. Nii palju on uut: uus mööbel, ruumide ümberpaigutus, isegi valgus tundub teistmoodi olevat. Isegi raamatukogu koduleht on vahepeal meeldiavalt uuenenud ning lahtioleku aega pikendanud. Natuke on häbi küll, et sedasi on juhtunud. Parandan nüüd oma viga hoolega.
Ja ma ei lase end enam tögamisest mõjutada! :P
The Frühling
Kevad on Eestimaalgi õhus. Poeb läbi naha kehassegi. Sellist kevadpäeva, nagu nädal tagasi Rootsis tundsin, pole veel siiski olnud. Küll jõuab. Igal juhul tunnen, et minu aeg on kohe käes. Ja kui ma oma Aipid ka kätte jalga saan… Toomemägi on siinsamas ja rajad ootavad tallamist. Unistav õhkamine.
Kirjutada on vaja. Tahaks üht, kuid vaja on teist. See peab mu viimane ülikoolikevad olema. Vähemalt mõneks ajaks. Muidu ei saa muudes tegemistes edasi minna.
Nii, kaevungi tähtsatesse dokumentidesse.
Varsti
Ma ei tea, kas see kedagi üldse huvitab, et ma viimasel ajal väga harva siia midagi postitan, kuid see on ilmselge märk. Märk mitmest muust aspektist mu elus. Näiteks:
- mul pole enam vaja siia kirjutada,
- mul pole suurt midagi öelda,
- ma ei viitsi/taha/oska enam blogida,
- mul pole aega blogida, sest tegelen “päriselu” elamisega (sh palju töötamist),
- võib olla ma kirjutan küll, aga mitte siin(?).
Valige ise, mis võiks sobiv variant olla. Mina ei ütle, mis on või ei ole. Sest ma ei pruugi isegi kindlalt teada :P
Ma võin tegelikult öelda seda, et teist blogi pean küll. Ainult et minu kohta pole seal sõnakestki. Seal kirjutan raamatutest ja lugemisaastast ja lugemisviktoriinist, mida me töökaaslasega vabast tahtest õpilastele korraldame. Nii et TLM lugemispäevik on puhtalt töölõbu :) (Marta vist hiljuti küsis, mis raamatuid keegi parasjagu loeb. Vot lugemispäevikus nimetatud raamatuid loengi.)
Muidu, tänan küsimast, läks pisut ületöötamise taktis, kuid lähiajal on paar muudatust tulemas, nii et kõik saab heaks. Pealegi tuleb varsti kevad koos heleroheliste kaskede, kollaste tulpide ja kirjude kleitidega :)
Tõsilugu
