Piisab ühest Su sõnast, et ma jälle naerataksin

Posted on by

 

Paha, kui pisiasjad närvi ajavad. Pole ju tegelikult põhjust, aga näed, lihtsalt ajavad. Ja siis ma jälle turtsun ja pahurdan. Eile juhtus ka natuke nii, aga siis rääkisn paar sõna Itimehega ja tuju oli jälle hea. :-D Kuidas ma saan mitte naeratada, kui ta mulle kallijapai saadab? Aga täna tuleb ise sellest üle saada. Eks ma lihtsalt meenutan eilseid häid sõnu.

Õhtul lähen Mari-Liisi juurde. Me harjutame oma kaitsekõnesid. Homme on see jube ja närveldav päev siis. Palun ärge kuulama tulge! Aga pöialt võite mulle hoida küll. Sauh! :-)

Väga ebainimlik on alustada loengut kell 8.15 hommikul

Posted on by

 

Ma olen nii unine veel, sest tõusin täna kell 7, et loengusse jõuda. Ma olen harjunud kell 8 tõusma, see on minu jaoks kõige varasem aeg, mil ma suudan normaalselt ärgata.
Eile oli hea päev. Ma rääkisin Itimehega peaaegu kolm tundi MSN-is. Ta on nii armas! Olen temast täiesti vaimustuses. Ja vist armumas ka… Ainult, et ma pole kindel, mida tema mõtleb või tunneb. Tema jutust (õigemini tekstist) võib nii ja naa aru saada. Kõige armsam oli see, kui ta rääkis, et tahab järgmisel suvel Ernale minna, vaatab, kas tuleb tagasi. Ma ütlesin talle, et mina küll ootan teda sealt tagasi. Tema vastas, et siis peab küll tagasi tulema. :-)  No on lugu, ma olen sellises ninnu-nännu tujus jälle, et endal ajab ka varsti südame pahaks. :-P  Aga nüüd ma arvan, et parim aeg armuda on hoopis talv, mitte kevad. Sest talv on palju romantilisem ja soodustab soojade tunnete tekkimist. Ja muidugi kogu see ilu: lumi, tähed taevas, õhtune linn laternate säras… Tundub, et paremat aega ei saa ollagi. Paremaks läheks kogu lugu siis, kui me kokku saaksime ja ka kokku jääksime. (siin kujutage ette mu õnnest säravat nägu)  :-)

 

Paanika osakond jälle töös! :-P

Posted on by

 

Ma veel kindlalt ei tea, mis täna õhtust saab, aga tundub, et see retk @ club tallinn tuleb ikka ette võtta, sest närv on sees. Selline pikka-aega-pole-väljas-käinud-närv, mis enne minekut mul vahel tekib, kuid lõpuks peomelus kaob. Mari-Liis sõitis kahjuks eile koju, aga Marika juba uuris, kas täna välja kah lähme. Tema tuttavad ka tahavad teda klubisse vedada. Ja muidugi tahan ma oma Itimeest näha ja kuna ta mainis, et võib olla tuleb täna ct-sse, siis ….. Marikaga lubasime veel helistada ja arutada seda asja, eks vaatab. Ei taha midagi ära sõnuda. :-P 

Ja homme hakkan siis oma kaitsekõne ette valmistama, kuna juba esmaspäeval kell 13.05 on minu kord Vaga audikas see viimane kadalipp läbi teha.

Unine hurraa……..!

Posted on by

Ma sain oma töö täna valmis. Kolmkümmend üheksa lehte on välja prinditud, augustatud, kiirköitjasse pandud ja instituudi sekretärile viidud. Ja mis hinnaga ma selle saavutsin? Magamata öid on rohkem kui 15 (ma korrutaks selle arvu julgelt kolmega), ma pole mitu nädalat korrapäraselt söönud, olen pidevalt arvuti taga istunud, une- ja elurütm on sassis. Kõige tipuks olen juba umbes 27 tundi magamata. Just nimelt! istusin eile öö läbi arvuti taga ja kirjutasin viimaseid peatükke ning panin kokku kasutatud kirjanduse nimekirja. Öösel ma väsinud ei olnudki, aga nüüd tunnen, et olen omadega läbi. Ega`s muud kui koju magama. Ja kolmapäeval lähen oma parima kaaskannataja ja kaasvõitleja Mari-Liisiga Club tallinnasse tantsima. Et lõpuks ometi end natuke liigutada ja võib olla ka oma itimeest kohata… ;-)

Loeme sõõrikut ja sööme bloge :-P

Posted on by

 

istun üksinda instituudi arvutiklassis ja kirjutan arutelu. kui see valmis saab, siis on jäävad veel kokkuvõtted (eesti ja inglise keeles, kuni üks lehekülg), üldine sissejuhatus, kasutatud kirjanduse loetelu, sisukord ja tiitelleht teha. ja muidugi vead parandada ja viited kontrollida. aga küllap ma selle kõik esmaspäevaks ikka valmis saan.

kirjutamise ajal olen nii palju näpukaid teinud, et võin end juba tegijaks sõnameistriks pidada. vaata kas või mu pealkirja, see istus mu peas ja kõlas väga loogiliselt. ja kas sa tead, mis tähendab okaskuu osakala? see on mu lemmikväljend, mille ma tippisin (tippima on ka äge sõna, kahjuks mitte minu välja mõeldud). tegelikult on see okaspuu osakaal. :-)  edu teile, mu kaasblogijad, ja topelt mulle!

Nutma ajab see värk

Posted on by

Ma pole veel kunagi oma kooliaastate jooksul nii palju vaeva näinud kui praegu. Täna on totaalne nullpunkt: mõte ei liigu, mudu on kah paha olla, juhendaja muudkui nõuab paranduste tegmist ja uusi osasid. Aga ma ei jõua, lihtsalt ei jõua. Valmis ma selle töö teen, nüüd on juba hilja alla anda, kuid see võtab mu täiesti läbi. Raske on, järjekordselt on väga raske…

…sometime everything is wrong…

Posted on by

Eile tekkis väike paanika hinges, sest avastasin, et kursatöö esitamiseni on jäänud vaid 12 päeva. Ja mul on veel nii palju teha!!! Kas ma seekord ikka saan valmis? Pean saama, kuid millise hinnaga? Appi!!! Eks ma siis võtan end nüüd kokku ja kirjutan tulemuste osa valmis (või nii palju, kui jõuan).

Here without you…

Posted on by

Äkitselt ei-tea-millest tuli igatsus peale. Igatsus oma itimehe järele. Võib olla seepärast, et pole teda täna MSNis näinud. Ega me alati ei räägigi, kui samal ajal online oleme, aga juba tema nime nägemine online-listis toob naeratuse suule. :-)Naljakas: me pole paar (veel???, pigem nagu sõbrad), aga ma ütlen Tema kohta oma. Ma vist hakkangi Teda oma itimeheks kutsuma. See Tema on ikka L. Ma ei saa temast enam üle ega ümber. Ja see on päris armas tunne. Ja veel: paar päeva tagasi, kui me MSNis vestlesime, siis ta ütles mulle lõpetuseks “kalli ja pai“. Mina aga kurtsin jälle oma arvutimuret (helikaart ei funka) ning peitsin sellesse konteksti mõned fraasid, mis annavad tegelikult kokku omaette konteksti. Ütlesin talle, et “no näed, ma ikka ei saa ilma sinuta hakkama” ja “mida ma küll ilma sinuta teeksin?” ja “miks sa nii hea oled? tõeline ingel“. Kui ta sai asjale pihta, siis võtku heaks või pangu pahaks, aga mina tahtsin kõike seda talle öelda.