Mul on täna täiesti ettekavatsematu päev. Parim sõbranna ja isetehtud pitsa ja vein ja küünlad. Ja sõbranna mees kah. Noh, teda ei saa ju tema enda kodust ära saata. Aga see on tavaline teisipäev, mil ma lihtsalt oma kalli sõbrantsiga aega veedan. Pitsale! Jee!
Tervitan kõiki, kes tervitust saada tahavad!
Hakkan ahju kütma. Ja olen väike ja armas, just nii, et hea kaissu võtta. Keeran end kesköö paiku teki sisse nagu kookonisse ja magan omad uned täis. Iseenda kaisus.
Alates reedest on üks paberitega sõdur. Soovisin talle õnne. Ta tänas.
Daki andis mulle raamatu lugeda. Tolle Undi oma. Ma loen seda ja üht teist kah. Ja Daki loeb raamatut, mis ma talle kinkisin. Tass teed ja teine veel… Kirjutan ka, Okale. Kohe varsti.
Reede ja laupäev möödusid Daki späeva tähe all. Minu lemmikpidu sel aastal. Seltskond, vein, mõnus meeleolu, naeratav Daki – suurepärane! Head ja veel paremat, nalju ja jutte oli palju, kõike ei suuda korraga meenutadagi. Aeg-ajalt turtsatan naerma, sest kellegi sõnad või mis iganes tulevad meelde. Nii lahe oli! :)
Neljapäeva õhtu möödus Rokiklubis. MDJ Taat mängis mõnusaid lugusid, valik oli ühest rokiseinast teise rokiseina. Kartus, et meeletu hevimetal või muu säärane kõlareist kostub, osutus alusetuks. Mina, Mannu ja Katz ajasime juttu, libistasime õllet ja siidrit ning üritasime jahedusest mitte välja teha. Tõdesime, et koht on hubane, kui vaid soojem oleks. Puusa sai nõksutatud vaid ühe loo ajal, selleks oli venekeelne “Buratino”. Õhtu lõppes varakult, sest Mannut ootas varane ärkamine ja mina olin muidu vässa. A muidu on rokenroll.
Kolmapäeva õhtul jätkus rokkimine ettekavatsematult Club Tallinnas. Piir-poiss helistas, et ta sõpradega Tartus ja lähevad klubisse ning kutsus kaasa. Läksin.
Teine kaotus: nööp, kadus teine teel klubisse mu jaki küljest.
Klubisse jõudsin 23.30, rahvast oli vähe, aga omad olid kohal ja juba hoos. Vahetasime Piiriga uudiseid ja jututasime niisama. Aeg-ajalt naersime ta pisut purjakil sõprade üle, kes korralikult möllasid. Mõned stiilinäited: õlleklaasi tühjendamine rahva sekka, diivanile magama jäämine, kahe tšikki korraga sebimine. Härra uinuv kaunitar oli õhtu staar, jäädes nii mööduvate neiude kui ka noormeeste huviorbiiti, paar korda ka fotokaamera ette. Sai naerda ja sai tantsida, nii et nahk märg.
Oli nö. kulissidetagune pidu, sest pesitsesime diskoripuldi juures, suure kõlari taga. Oligi rohkem ruumi ja vähem rahvast. Aa, keegi suvaline tüüp tantsis sealsamas nii ägedalt, et radikas kukkus seina küljest maha, lisaks üritati seal õllepudeliga jalakat mängida. Kell 3 jäi meie uinuv kaunitar turvamehele vahele ja nii me tulime tulema. Vot see oli rokkimine!
P.S. Kuidas saab aru, kui tüdruk sind vaatab, sellise teistmoodi pilguga?
Sadamateater on mõnusalt soe. Maandun teisel korrusel, kust saalile hea ülevaade. Rahvast on vähe, võiks kordi rohkem olla, aga kuna juba viimane bänd lavale läheb, siis arusaadav.
Esimene kaotus: münt ja kivi mu teksade küljest. Krt küll! Minu ilusad teksad polegi varsti enam nii ilusad, kui niimoodi edasi läheb.
Pisar (kujutletav). Viha, mida toidab must meel ja tühi kõht. Rsk! Ikka need mured painavad. Kõik on valesti. Ja s**** muudkui tuleb. Nutaks, vihaga kohe.
Viimane bänd rokib, aga rokib mu läbi. (<--- Mida iganes ma selle lausega mõtlesin.) Müra on veel ees: eelmise aasta parim bänd Analysis ja selle aasta parim bänd. Vaheaeg. Kohviletis palun tassi kakaod ja pannkoogid moosiga. Saan tassi kohvi ja pannkoogid moosiga. Kas kakao kõlab nagu kohvi? Kriban pahameele väljaelamiseks ja esmaste muljete jäädvustamiseks segase käekirjaga midagi paberilipikule. Aa, nt "Viimane lugu oli hea. Natuke vaeva ja sellest saaks hittlugu. Ma kuulaks küll miskit säärast." ja "Nunnukas poiss kaks lauda edasi. Naeratus. Paber otsas. Tahaks laulusõnu kirjutada." Tagasi saalis. Rokib Analysis. Hästi rokib, aga heli võiks sutsu parem olla. Mõned tüdrikud lähevad lava ette hüppama. Keha läbivad müravärinad aitavad pinget pisut maandada. Kutt kella 10 suunas: müts, prillid, pusa, teksad (a la teatud keegi). Me like it. Me want him. Silmanurgast vaatan uut silmarõõmu, samal ajal naudin musa. Bänd otsas, kuulutatakse võitjaid. Parim bänd 2006 on Ruupor, kes end laval valmis seab ja uuesti laulma hakkab. Nad on head. Mu lemmik läheb minema, kitarr õlal. Natu kurb. A parem olla kui päeval. See on ka hea.
Homme siis järgmisele rokkimisele.
Prsse, ma ütlen! Juhendaja võttis heaks arvata, et ma võiks oma töös kümme asja ümber ja siis veel kümme asja juurde teha. Statistikat ja andmeanalüüsi!!! Rsk, ma ei jaga seda värki ja nüüd hakka veel otsast peale sellega tegelema. Tere külmad õhtud insta arvutiklassis! Välja ei paista, aga ma olen pahane. See võtab aega, aega, mõistust ja närvirakke. Küllap keksin rohkem kui korra nagu pesueht blondiin ühe õppejõu ukse taha abi paluma. Neli aastat alma materis ja null teadmist andmeanalüüsist. No on nii, noh! Krdile! Rsk! Ja muud krõbedad sõnad…
Täna ma lähen hoopis rokkima. Sadamateatris on WintFest täies hoos juba. Mõtsin, et kaen ise need senitundmata bändid üle. Äkki leiab mõne uue lemmiku. Vähemalt saab muusikat kuulata. Kui sul huvi, siis kell 20 peaks festivali parim bänd lavale tulema. Sissepääs tasuta.
Rokkimine jätkub homme Rokiklubis (jaa, Daki, jaa :). Kursaõe sõbrants tuleb Tartusse, lähme kolmekesi rokkima. Kell 19, MDJ Taat, kah tasuta. Ja siis reedel teadagi-mis ja laupäeval vist L-i juurde maale naabrist paremat mängima. Kunagi peaks seda va bacat kah tegema… :S
Ma võiks veel tonnide kaupa hädaldada ja vinguda ja kurta. Ja õigustatult, sest ei ole mul praegu kerge elu. Kogu see moos, mis ei tapa, aga teeb tugevaks… Mul peaks olema juba terasest närvid, kuid tunnen, et needki hakkavad katkema. Kes kannatab, see kaua elab. Oi, rsk, siis ma peaks väga kaua elama. 103 aastat vähemalt. Nii palju on mul plaanis küll.
Lõuad pidada ja muusikat kuulama!
Tõsiselt hea irw.
Mõnikord lihtsalt peab naerma. Minul tekkis eile õhtul hüsteeriline naeruhoog, nagu mul aeg-ajalt juhtub. Naerma ei ajanud midagi konkreetset, tuju oli selline, et hakkasin valjuhäälselt kõkutama. Aga sain enne pidama, kui õde mu pahameelega üle kallas. Avalikult ma ei julgeks oma hüsteerilist naeru demonstreerida, peletan inimesed eemale. Ent profülaktika mõttes on hea ülepeakaela naermisse kinni jääda ja mitte pidama saada. Kõhulihased saavad trenni ja heade hormoonide tase veres suureneb.
Minu (neli) kaks töökohta:
koristaja
elektriküünalde müüja
Neli filmi, mida võiksin ikka uuesti vaadata:
”Before sunrise”
“Breakfast at Tiffany`s”
“Sleepless in Seattle”
“Siin me oleme”
(Neli) Üks koht, kus elanud olen:
Tartu
Neli teleseriaali, mis meeldivad (-sid):
”Gilmore’i tüdrukud”
“Black Books”
“Felicity”
“Kolmas kivi päikesest”
Neli kohta, kus olen käinud puhkamas:
Nigula LKA
Lüllemäe ja Karula RP
Piusa koopad
Häädemeeste linnupüügijaam
Neli lemmiktoitu:
porgandisalat
frikadellisupp
kana köögiviljaseguga
kook ja kohvi
Neli veebisaiti, mida külastan iga päev:
everyday.ee
blog.tr.ee
neti.ee
hotmail.com
Neli kohta, kus just praegu oleks parema meelega:
kaisus
Star Hollow`s Luke`i kohvikus
vabaõhu rock-kontsertil
Kõpu poolsaarel, varbad suvesoojas meres
Miks mul oli hommikul tunne, nagu oleksin öö otsa aerutanud? (Rinnalihased olid valusad.)
Miks unes küsiti mu käest, mitu sentimeetrit on keskmise angerja läbimõõt? (Puiklesin vastamisest kõrvale, aga pakkusin kahtlevalt vastuseks 5 cm.)
Kaua ma kavatsen kuuseoksi vaasis hoida? (Ilmselt sünnipäevani, siis on lillede jaoks vaasi vaja.)
Miks ma laupäeva öösel kella kolmeni igasugust kräppi kirjutasin? Magada ei oska vä? (Tuhin tuli peale. Kehva une periood jälle.)