Ööline

Mõned öösel magatud tunnid, varane ärkamine, siis veel paar tundi poolunes. Päeval tegin ka nagu midagi, muu hulgas võtsin teie kõnesid vastu :) ja sõin kindlasti ka. Paari tunni pärast sünnale. Kas tantsida ka saab? Kas ma üldse suudan seltskondlik olla? Uni on. Hea meelega magaks oma elu maha. Vähemalt järgmised tunnid küll. Küll saab korda, lihtsalt keha on väsinud. Üks kõne on veel puudu, et päev kordaläinuks lugeda.

pole just kõige toredam, kui rosin kuhugi jalge vahele veereb :-P

Hommik algas kehvemini, kui oleks võinud. Olin unine ja jälle mitte omas kehas, omas mõtetes. Nüüd olen tagasi. Jah, uni on hää ja teda on oi-kui-vähe! Selle kohta loe siit ka (eriline tähelepanu punktile 28), mina naersin ja olin asjaga täitsa nõus. 24h ikka liiga vähe ja päev ööga ära vahetada oleks täitsa bro (või kuidas iganes seda kirjutatakse). Elame öösel ja magame päeval! Öö niikuinii põnevam, sest öös on asju.

Ma täna enne ööd koju. Olge paid! :) Kunagi jälle.

Kevad murrab

Neljapäeva õhtul käisin kursaõe M. juures. Ta naases hiljuti Egiptusest ning rääkis muljetest (neid jätkus kella 4ni hommikul), täna sai ta pildid ka kätte, pärast lähen neid kaema. Ta oli reisist nii vaimustuses, et mul tekkis ka tahtmine sinna minna. Kunagi kindlasti. Suveks läheb M. Šotimaale kuhugi farmi tööle. Oleksin isegi mineja, kuid sel ajal tegelen veel lõputöö kaitsmise ja muu värgiga. :-(  M.-ga koos oleks hästi lõbus ükskõik kuhu maailma otsa tööle või puhkama minna, ma täitsa usun seda.

Üldiselt on lood nii, et olen oma bioloogilise kella taas ära rikkunud. Pole ju eriti normaalne ega tervislik poole ööni üleval (kella 1-2ni) passida ja siis pärastlõunal (vahemikus 12-14) ärgata. Aga tee, mis sa teed, vähemalt 10 tundi magan nagu tellitult täis. Ja ülejäänud päeva veedan nagu zombi, uimane ja haigutav. Õhtul tuleb väike eluvaim sisse, siis üritan veidi sissejuhatust kirjutada ning kell normaalsed-inimesed-lähevad-magama hakkan ma telekat vaatama. Appi, ma ei taha nii! Kuidas sellest nõiaringist välja saada? Kevad murrab ja uimastab.

Vahva on jälgida, kuidas iga päevaga tänavad üha enam kuivemaks ja lume- ning jäävabamaks saavad. Aga teatud kohtades, näiteks hoovis, läheb järjest porisemaks. Ülesanne: vali lume, vee, jää ja pori hulgast vähemalt kolm tegurit ning moodusta neist kõikvõimalikke kombinatsioone; tulemuseks saad Eestimaa kevade.

Esmaspäevad on tõesti vahel sinised

No jah, mu eelmine sissekanne läks kõige kaduva teed. Las olla siis. Lühikokkuvõte sellest:

Mul on endiselt nohu, täna eriti kohe. Juba kolmandat nädalat, lahti ei saa. :-(

Homme algavad loengud. Viimane semester ülikoolis. Raske, tegemisterohke, otsustav. Täna veel saan luuserdada. :-P

Homme vastlad ja mul pole mingeid plaane. Tahaks uisutama minna. Kelgutama võib ka, aga siis külmetamise oht nagu suurem või nii. Ja –  kellega, kuhu, millega? Eks näeb, mis homne päev toob.

Natuke nukker täna ja kuidagi üksi jälle. Väsinud ka, magaks kogu aeg, kui saaks. Pean oma unerütmi korda saama, praegu täitsa sassis. Täna öösel nägin nõmedat ja vastikut und, ärkasin mitu korda. Pole ju normaalne, kui näen unes mingeid indialasi või mis iganes rahvusest inimesi, kes karjakaupa endal mõne kehaosa nagu muuseas küljest lõikavad või end roojaga kokku määrivad, et jumalatele meelepärane olla. Öäk! Puhka end siis välja…

Homseks kõigile head liugu! Et pikad linad tuleksid või juuksed kasvaksid! Ja mugige vastlakukleid mõistlikes kogustes. Hõissa vastlad!

Jõulukuused vihmasajus

Kurb on vaadata laternasäras kuuski sellises vihmasajus. Ise ka kurb ja nukker, sest ei leidnud oma garderoobile täna täiendust (aga vähemalt jäi rahanatuke alles :-) ning silmad on valusad, nagu oleks päev otsa nutnud. Arvatavasti on nad vihmast ja kuvarile vaatamisest väsinud.

Räägin Liikaga hetkel MSNis. Temal ka murekene oma tuleviku pärast: ta tahaks mõned riigieksamid uuesti teha ning uuesti sisse astuda, kuid töö kõrvalt ei jää aega ja oh-mis-kõik-veel. Ent temal on olemas töökoht, oma kodu ja kallis mehakene. Samas – viimasel ajal täheldan, et paljudel tuttavatel on mure oma tuleviku pärast. Kes tahab midagi võimatut; kes ei tea, mida tahab; kellel on valikuvõimalusi nii palju, et ei oska valida… Seega pole ma ainuke, kellele 2005 tähendab eneseotsimise ja loodetavasti ka eneseleidmise aastat. Jah, ega keegi öelnudki, et elu peab kerge olema.

Seda ka, et nägin unes oma vana sõpra ja kallist inimest. Me pole oma kaks aastat suhelnud, unes ka pole teda ammu-ammu näinud. Miks siis nüüd? Me leidsime teineteise kalli olevat, unes muidugi. See oli kummaline, ääretult kummaline. On sel mingi sügavam tähendus ka? Mangi ennustuses oli midagi vanast armastusest, kes suvel naaseb ja toetust palub. Mingi veider värk.

Ok, ärge tormi kätte jääge. Kallad. :-)

… day and night, earth and sky …

No on ikka värk küll! Instituudi arvutites on millegipärast Rate.ee järsku blokeeritud. Aga mul on suur tahtmine just sinna antud hetkel vaadata. Ja siis läks üks tähtis meesterahvas mööda ja soovis jõudu, päris, kas kõik teevad tööd ning lisas, et esimene september ei ole veel käes. Mis tööd!? Ei kavatse end enne septembrit küll liigutada, kui just ei sunnita. Kui ta hoolikamalt oleks piilunud, oleks ta märganud, et ma siin niisama istun ja teiste b:logardeid loen. Iseasi, kas ta üldse teab, mis need on. :-P

Tänanae päevalaul on Soul Asylum`i “Runaway train”. Mitte, et mul vastav tuju on (natike vist ikka on ka), vaid seepärast, et käisin kaubamaja plaadiosakonnas üht imehead cd-d kuulamas ning juhuslikult valitud looks osutus just see laul. Plaat, millega tegu, on parimate rockballaadide kogumik. Alati, kui kaubakasse satun, kuulan sealt ühe juhuslikult valitud loo. Olen ju vaene tudeng ega saa raha plaatide peale raisata. Kui õnnestub, siis lasen kellelgi omale samad lood toorikule kõrvetada, sama õnn vähema raha eest. :-P

Huvitav, millal ma siis metsa pean minema? Juhendaja mainis, et läheme 23.-25.august, kuid eilseks polnud ma saanud mineku kohta ei kirja, teadet ega midagi muud. Ka täna pole veel ta mulle märku andnud. Loodan, et nädalavahetusel ei pea minema, sest laupäeval tahan ma Streetrave`le minna. Olgugi, et ma sellist musa ei kuula, on seal ikka huvitav olla. Alati näeb seal vanu ja uusi tuttavaid, endisi koolikaaslasi ja muidu imelikke inimesi. Lõbu peaks laialt olema.

Ootan kannatamatult ka homset, sest siis saab Kristelilt uudiseid kuulda. Ma nägin täna öösel juba unes, kuidas ma Tallinnas juhuslikult `Karliga´ kokku sain. Ma olin miskis kaubamajas ja imetelsin üht sõrmust, kuid mul polnud raha seda osta. Ta oli ka parasjagu seal ning ostis mulle selle sõrmuse salaja ära. Pärast läksime kuhugi kenasse kohta pitsat sööma ja ta andis selle sõrmuse mulle. Edasi läks kõik juba romantilisemaks: kõrvuti istumine ja käest kinni hoidmine jne. Lahkudes olime mõlemad kurvad ning otsustasime teistele sellest loost mitte rääkida. Kahjuks oli kõik see vaid uni. :-(   Jaah, seda ma oskan – unistustes elada. Minu kahjuks tuleb see vahel paremini välja, kui reaalsuses hakkama saamine.

Ega`s midagi, kena päikeselist päeva kõigile! :-)