Hästi tore ja kasulik oleks, kui mu pea täna hiljemalt keskööl patja puudutab. Liiga palju öid liiga hilise uinumise ja vähese unega on selja taga. Ei mõista magada, ei mõista. Ikka vaja ju midagi muud teha või mõelda või und näha…
Category Archives: Uneteadus
Good night and good luck!
Ajatundetu
Hea härra Kuu!
Ma tean, et sa täna seal oled ja näed, et kell on juba üle kesköö, kuid ma ikka veel ei ole unedemaal. Ma olen juba päris vana, kuid endiselt ei taju aega ega tunne kella ega oska mõistlikul ajal magama minna. Miks sa ei ütle midagi?! Miks sa mind magama ei kamanda? Sa ju tead, et mul on head und vaja ja et ma eelistan pikalt uneleda. Mul on unevalvurit vaja. Üht head ja sõbralikku unevalvurit…
Rahulikku ööd sulle seal kaugel.
Öös on rahutust
Ma ei maga. Mõtlesin küll, et puhkuse ajal püüan unerütmi korda saada, kuid sellest plaanist pole asja saanud.
Ma ei maga, sest suur rahutus närib hinge. Hing kisub siit minema, tahaks olla kuskil mujal kui üksinda siin kivises toas. Millegipärast näen vaimusilmas Käsmu randa. Kisub kuhugi metsa ja mere äärde. Mitte turistina, lihtsalt jalutama, mõtisklema, miks mitte ka midagi looma. Kas peaksingi minema, et tõeliselt puhata?
Kommst du mit?
Ma igatsen Midagi.
Kellakeeramise mõjust
Mina ei tea ega saa aru, kas kellakeeramine mind kuidagi mõjutab. Talve- ja suveajale üleminek toimub alati ööl vastu pühapäeva ning ma magan pühapäevadel nii kaua, kuni und jagub. Seega pole eriti oluline, mis kell ärkan. Isegi kui järgmisel päeval on keerulisem ärgata, on see sageli lihtsamalt seletatav mingi muu asjaoluga seoses.
Seekord olin kellakeeramise öö täiesti ärkvel. Öö oli tunnikese jagu lühem, kuigi aru sellest ei saanud (vt ka eelmine postitus). Magasin poole päevani (pärastlõuanani) ja päev oli nagu päev ikka.
Veider oli see, et täna kiskusid silmad lahti juba enne kella 7. Arvasin, et kell on 8 saamas, sest selleks ajaks olin äratuse pannud. Imestus oli suur, kui ilusalt punaselt seinakellalt lugesin välja, et kell alles tunnikese võrra vähem. Jee, veel sai magada! Tavaliselt ma iseenesest nii vara ei ärka. Kell 8 õnnestus end äratuse peale ikka üles ajada, et ühistu esimees ja termopildistaja vastu võtta.
Hommik oli karge ja päikseline.
Õudne hommik
Täna ärkasin iseeneslikult kella 8 ajal. Mis on ju tore, arvesse võttes fakte, et magama läksin umbes kell 2 ja täna on esmaspäev.
Tore polnud põhjus, miks ma ärkasin ja enam viimase minutini magada ei julenud. See oli unenägu. Olin koos ühe mehega lodjasarnase laeva pardal. Mees hoidis mind kinni ja üritas mind teelusikaga (!) pussitada ning mu südame välja koukida. Öäk! Õnneks ma jäin ellu, kuid vastik tunne on siiani sees.
Õudusunenäod ei ole toredad, isegi kui neid haruharva näeb.
Ülesmittetõusmispühad
Ülestõusmispühade 1. püha puhul ei tahtnud minu kehakene sugugi üles tõusta. Abi polnud ka mobiiltelefoni äratusest. Igal juhul puudub mul mälestus, et ma seda hommikul kell 9 kuulnud oleksin. Nii ma siis tõusingi üles alles kell 14.35. Selle nädalavahetuse ja ka muidu pika aja peale uus rekord.
Kuidas vähemalt-umbes 10-tunniste ööde peale esmaspäeval kella 8 ajal ärgata? Ma veel ei tea, kuid loodan parimat. Kusjuures, hiliste ärkamiste põhjus pole olnud poole ööni pidutsemine või midagi muud säärast. Lihtsalt olengi kaua maganud. Loomulikust intelligentsist. Ja magada mulle meeldib. Kuigi mitte nii kaua, et keha kange, näos on padjamuster ja pea valutab. Sedagi juhtunud.
Huvitav vastuolu: mulle meeldib magada, eriti just hommikuti, teisalt oleks ju nii mõnus ärgata kell 7 ning enne tööle minekut juba sada pluss kümme asja ära teha. Reaalsus kipub siiski olema esimene versioon: magan viimase minutini, kiirelt pestud-riidesse ja tööle. Ei korralikku hommikusööki ega Terevisooni ega midagi. Kui Naabripoisiga veel koos elasin, olid hommikused ärkamised lihtsamad, sest tema juba askeldas ja no kuidas sa siis veel edasi magad? Või kui käiakse ukse taga sind äratamas naljakat häält tehes?
Hiliste magamaminekute ja ärkamiste põhjuseks loen ise veel seinakella puudumist. Kuna kellaaeg pole pidevalt silme ees, siis ajataju on teine. Käekellalt, mobiiltelefonilt või arvutiekraanilt kellaaega vaadata on tülikam, sest selleks peab lisaliigutuse tegema ja samuti pole ükski neist mul pidevalt silme ees. Nii et korralik seinakell või veel parem – suur äratuskell kuluks ära. Või lausa kellraadio, mis ärataks mitte vastiku pininaga, vaid hakkaks äratuseks mõnd raadiojaama mängima.
Ideepoolest: kui kellelgi on mõni nimetatud kelladest üle, siis ma pakuks sellele uut kodu.
Tõsilugu
Ööd ei ole magamiseks
Viimasel ajal kimbutab mind uneprobleem. Eks see pingeline puhkus mängib oma osa. Puhkus küll, aga ikkagi tegelen kooli- ja tööasjadega ning järgmiste päevade jooksul vahetan veel elukohta ka. Paras muutuste pillerkaar.
Nii ma ei uinugi enne sügavat ööd ja venitan oma une poolvägivaldselt allalõunani*. Eile olin küll väsinud ja silmad vajusid pooleldi kinni, ent voodisse vajudes ei jäänud ikkagi magama, sest kuskilt kostus jutukõminat ja ma ei suutnud seda ignoreerida. Ah, küllap see uni ka ükskord tuleb, kui vahekohast välja saan.
* Ole lahke, Gjerninger :)
—
Palavikku pole. Kuigi natuke lausa võiks olla. Enesetunne on küll vastav: teist päeva järjest uimane olla, peavalu kipub ligi hiilima, paar korda olen aevastanud, jahe on. Ja totaalne ei-viitsi on peal. Mine võta kinni, kas endiselt esmaspäevasest üritusest taastumata, vitamiinipuudus koos algava kevadväsimusega või on hoopis vaimne-emotsionaalne väsimus kallal.
Veidi haige olla poleks sugugi vastumeelt. Saaks mõne päeva kodus olla ja mitte midagi teha. Peidaks end teki sisse ja magaks maailma mööda. Kujutleks end kõige paremasse kaissu ja ei tulekski unelmast välja.
Jah, öölõhnalisse voodisse peitu ära.
Veel üks superb nädalavahetus
Kartuses sisse magada ei maganud ma ööl vastu laupäeva peaaegu üldse. Poolunes suigutud kaks tundi ei saanud ka lisa bussisõidul Tartust Tallinnasse, sest kõrval istuv kolleeg suvatses aeg-ajalt jälle vestlust arendada. Mina enamjaolt mhmitasin ja ja-jahitasin ta jutu peale. Lapsed õnneks olid ka hommikuselt uimased ega lärmanud.
