Ma ei oskagi sulle midagi uut kirjutada. Sest ütlesin juba põhilise ära.

Mul on kaksipidised mõtted-tunded praegu toimuva suhtes. Üks pool loodab ja hüüab, kisab lausa Tema järele. Teine pool ütleb “Rumal tüdruk, mis mõttega sa end piinad. Unusta ära kõik.”

Temast lahti lasta pole teps mitte kerge. Isegi ei tea, miks. Ju ta siis ikka on nii hinge läinud. Kuigi ma ei tunne teda nii hästi, ma pigem tean teda hästi. Aga piisab Tema nägemisest või Temaga rääkimisest, siis on jälle päike väljas ja lilled ja liblikad. Aga järgmisel hetkel võib ka maru puhkeda, taevas mustaks minna ja (tunnete)keeris puhkeda.  Ma ju ütlen, rumal tüdruk.

Põikpäine olen ka. Ei lase lahti enne, kui keegi mind lahti ei rebi selle küljest. Ei saanud ma Intsustki ju päris niisama üle. Tulid teised tegelased, kes näitasid, et meres on veel väärt kalu. Ma ei teagi, kas oleks praegu sama vaja: kedagi uut Tema asemele. Jestas, nagu mingi kiindumusmaniaki jutt. Äkki olengi? Vajan inimest, kellesse kiinduda? Lolliks lännu… :P

Ah, mis ma siin ikka kurdan ja vesistan. Ise, ainult ise teen seda endale. Küll ma kunagi korda saan jälle. Kui ta 14.juuli aega teenima läheb, ehk siis saab selle ära lõpetada.

Kui ma tüütuks muutun selle halaga, siis viruta mulle. Julgelt kohe.

Sinu segaduses Evu

Ma tunnen täna, et hakkan vaikselt valutama. Rõõm saab otsa. Ja see hea tunne ka. Rõõmroosade tunnete asemele hakkavad pugema kahtlused; see vastik nukker igatsus, mis ajab sõnumeid saatama; tunne, et kõik ilus oli vaid ettekujutus minus eneses. Ma isegi ei tea, kas neil tunnetel on alust, aga nad hiilivad ligi, tahavad end närida mu hinge sisse. Kuidas neid eemale peletada?

Keegi ei saa teisele öelda, mida peab tundma – ütleb Riina MSNi kasutajanimi. Eks ta nii ongi. Me ei saa omi tundeid sundida, veel vähem teiste omi. Aga tahaks, oi kuidas tahaks teada sedagi, mida ta tunneb. Mida ta tunneb tegelikult minu vastu. Kas see, mis oli, oli lihtsalt niisama (joogine jne) või oli tal sarnane motiiv sedasi käituda kui mul? Kui niisama, siis palun-palun, ära tee seda. Ära vasta mu käitumisele nii, nagu ma ootan. Ära ole viisakas, ära kallista, sest mina kallistan. Kui tunned, siis käitu vastavalt. Kui ei tunne, ära tee midagi. Minul ja ka sinul oleks lihtsam.

Aga…. ma ei saa mainimata jätta…. Klp

Baaris istudes hakkas see jälle pihta: kõik teised olid duublid, mina ainuke singel. No tegelikult on Ste ka singel, aga tema ei lähe arvesse :P  Sees hakkas taas ühe nime, ühe inimese järele kisendama. Mitte nii meeletult, aga siiski. Tuli tahtmine talle sõnum saata, aga… Aga kogemus näitab, et ma ei saa vastust. Ma ei tea üldse, kuidas ta sellistele öistele sõnumitele reageerinud on. Sellised hetked on vastikud: teistel on, minul mitte. Nagu võõrkeha oleks seltskonnas. Kõik küll suhtlevad omavahel ja nii, mitte ei ripu oma teise poole küljes, ent teadmine… Sa vist saad aru, mida ma mõtlen? Kui saad, siis räägime sellest. Kui tahad. Ja siis valutame ja nukrutseme natuke koos. Ja ei saada koos neid sõnumeid.