Eilne külaskäik M.-i juurde venis taas poole ööni. Aga see oli seda väärt. M. sai eile osad Egiptuse-reisi pildid kätte. Vapustav maa, aga veel vapustavamad olid mehed, kellega koos ta pilte tegi. Muidugi pole kõik mehed seal silmarõõmud, aga parimatel piltidel oli tal kolm superkena egiptuse meest!

Üks poepidaja oli eriti nunnukas: pruun nagu shokolaad, särav ja ülisõbralik naeratus, pruunid rosinasilmad. Sellist pilku nagu tol kutil, pole ma veel mitte ühelgi teisel meesterahval näinud: nii armas, särav, rõõmus. Totaalne vau! Ausõna, kui me Eestist omale meest ei leia, lähme mina ja M. mõnele kobedale egiptlasele. ;-)  Selles leppisime juba kokku. Kujutlege vaid, millised armsad shokolaadibeebid siis sünniksid. Lapsed olevat seal küll hästi armsad.

Muide, seesama nunnukas poepidaja tahtis M.-i ära kosida. Pakkus M.-i emale 10 kaamlit, aga kaup jäi katki. Ja üldse on heleda nahaga naised seal meeste tähelepanu keskpunktis. Igast suunast sajab komplimente kenade silmade kohta. Kui siin oled vaid müürililleke, siis seal oled nr 1naine maailmas. Ja kes ei tahaks olla see kõige-kõigem? ;-)

Eile oli mul põnev õhtu: käisin paari kursakaaslasega Club Tallinnas tantsimas. Mängiti house`i ja drum`n`bass`i. Ma olin esimest korda teadlikult house`i ja d`n`b peol. Üllatavalt hea muusika oli ja väga tantsitav. Poleks uskunud, et see mulle nii hästi meeldib. Veetsime tubli kolm tundi tantsupõrandal. Täna olen küll väsinud, sest sain vaid neli tundi magada, kuid tuju on hea. Äge, järgmine kord jälle (ehk). :-)

Üks tähelepanek veel selle muusika kohta: kui muusika ei lõppeks, võiks end surnuks tantsida. See muusika tekitas sõltuvust. Sõltuvust se`s mõttes, et tantsimist ei saa järele jätta. Miski sunnib muudkui veel ja veel ja veel edasi tantsima. Aga … tantsima ju peab! ;-)

Eile õhtul oli pidu, ikka sellesamuse sünna puhul. Palju rahvast käis, suurem osa muidugi lahkus poole peo ajal. Aga tore oli. Inimesed rõõmustasid mind oma kohaloleku, lillede ja super heade kingitustega. Sain omale karvased sussid, triibulised varvassokid, lõhna, imeilusa lauakella (nagu kalliskivi), mänguga mobiil-võtmehoidja (pidi hea pohmelli ajal mängida olema), kaks hõbedast käeketti (Janno Slovakkiast tõi), raamatu rabataimedest, kibuvitsateed, kaks õuna, shokolaadi, vahukommi, vahvlit. Super vahva oli! Tantsisin vendade Piiridega, Jannoga, Temaga (jaa, Tema oli ka kohal, tõi punase roosi mulle :-) ja tüdrukutega; ajasin oma kallite külalistega juttu ja särasin kui märtsipäike. Tuju oli kogu aeg hea, ei tekkinud hetkekski tunnet, et olen valel ajal vales kohas või et kogu see värk võiks olemata olla. Korraks olin kurb, kui Tema ära läks. Muidu käis kõik kui õlitatud kellavärk. :-D  Nalja tegi kõige enam see, kui tantsupõrandal üks keskealine meest mu õlale koputas ja ütles: “Kuule, su ema helistas. Sa pead kohe ära koju minema.”  Selle üle sai terve õhtu naerda. Aitäh, sõbrad teile hea peo eest! See oli kõige heam pidu. :-)

Ma olen rõõmus :-D Sellepärast, et eile õhtul helistas Tema mulle ning Kristel ja Lica ka pidasid mind meeles. Ja see rõõmustab mind väga, sest nad on mulle kõige kallimad. Kõige kõigemad.Üllatusi oli ka: Jumbu saatis mulle sõnumi ja mõned pooltundmatud isikud soovisid ka mulle õnne. See on tegelikult tore. On ju?! Ma üritan nüüd oma head tuju säilitada, vähemalt laupäevani, kui pidu on. Kümmekond inimest on kutsutud, kuid alati tuleb mõni lisaks. No ei saa vähemaga hakkama :-P Ma lähen nüüd oma naeratusega tuisutuult trotsima, lähen linna poode kammima. Koju tagasi jõudes tuleb tänav ja hoov lumest puhtaks rookida, muidu suman põlvini lumes (ilmselge liialdus, aga ilus ju oleks). Rõõmu teilegi!

Tähelepanek: õlapadjad on uue nime saanud – õlandid. Mulle tundub see naljakas nimi olevat. :-P 

Täitsa normaalselt on päev möödunud. Mõned vastikust tekitavad momendid olid, kuid mitte uue vanusega seoses. Tuju on hää ja olemine ka, kuigi sain alles kella 3 ajal magama ja juba 9.40 üles (ei suutnud seda hetke ära oodata, uni sai võitu). Esimesed õnnitlused saabusid täpselt 4.40 (!) Jannolt SMSiga. Mõnel inimesel olen veel meeles olnud, kuid suurem osa jätab soovid ja kallistused vist peoõhtuks. Või siis on nad üldse unustanud. Aga pole hullu. Hull lugu on siis, kui Lica ega Kristel mind täna meeles ei pea. Seni pole neilt midagi, annan veel aega. Aga saan väga kurvaks, kui nad sama moodi jätkavad. Kokku võttes on täitsa hea sünna, kuigi seda ärevat tunnet enam ei ole. Küllap on see normaalne nähe ;-) Head päeva teile kõigile!

You Are In a Fantastic Mood

You’re confident, focused, and on top of your game. People are attracted to your energy right now. This is the time to go for it – you’re likely to get what you want!

—–

No mis ma nüüd siis teen? Kristel ja Rikardo tahavad homme õhtul teha üllatusvisiidi Jannole. Mind tahetakse muidugi kaasa võtta. Janno on selline looder, et ta pole kunagi sünnipäevapidu teinud ja nüüd kavatsevad Kris ja Riks talt seda lihtsalt nõudma minna. Oleks siis, et Janno Tartus elaks; ta elab Aravetel, kus pole isegi kõrtsu. Algul olin ma selle plaaniga nõus, kuid nüüd on mul se`st suht suva. Ma ei viitsi minna. Lihtsalt ei viitsi. Las nemad lähevad, kui tahavad. Nagu ebaviisakas ka ju ette hoiatamata kellegi koju sisse sadada, pidu ja öömaja nõuda. Oh, pean midagi ruttu välja mõtlema.

Eile õhtul toksisin andmeid arvutisse, lõpetasin alles kell 3 öösel, hommikul lasin veel edasi. Ja seda toksimist on veel ja veel, peaks hoopis sellega tegelema. Ja mustmiljon asjatoimetust ja plaani käib veel päeva jooksul peast läbi, aga sinna nad jäävadki või kaovad sootuks. Teha on nii palju… Bläää! Praegu tahaks kõige rohkem magada, silmad on väsinud. Aga ma lähen nüüd Kristeli juurde ja arutan seda minekut. Kuulmiseni! 

Jaah, ma tahaks küll välja minna. Pole ammu käinud tantsimas (ja tantsida tahan kohe väga!) ega niisamagi. Kas sel nädalal õnnestub välja minna? Pikemat aega tiksub peas soov ja mõte Püssikasse minna, jube kaua on viimasest korrast möödas. Tunnen juba vanadest tuttavatest lugudest puudust (tegel`t mul majabändi live-salvestus plaatidel olemas, aga see pole see). Kuigi tundub, et parimad Püssika-päevad on läbi, meelitavad mälestused ja nostalgia ikka tagasi. Muidugi võiks Suudlevad Tudengid, Big Beni, Maailma, Ülikooli kohviku üle vaadata (uskumatu, aga seni pole veel neisse kohtadesse jõudnud), aga… Ma ei tea isegi, mis aga siin olema peaks. Ettevõtmise asi ainult ju. Kunagi varsti kindlasti.