No mis ma nüüd siis teen? Kristel ja Rikardo tahavad homme õhtul teha üllatusvisiidi Jannole. Mind tahetakse muidugi kaasa võtta. Janno on selline looder, et ta pole kunagi sünnipäevapidu teinud ja nüüd kavatsevad Kris ja Riks talt seda lihtsalt nõudma minna. Oleks siis, et Janno Tartus elaks; ta elab Aravetel, kus pole isegi kõrtsu. Algul olin ma selle plaaniga nõus, kuid nüüd on mul se`st suht suva. Ma ei viitsi minna. Lihtsalt ei viitsi. Las nemad lähevad, kui tahavad. Nagu ebaviisakas ka ju ette hoiatamata kellegi koju sisse sadada, pidu ja öömaja nõuda. Oh, pean midagi ruttu välja mõtlema.

Eile õhtul toksisin andmeid arvutisse, lõpetasin alles kell 3 öösel, hommikul lasin veel edasi. Ja seda toksimist on veel ja veel, peaks hoopis sellega tegelema. Ja mustmiljon asjatoimetust ja plaani käib veel päeva jooksul peast läbi, aga sinna nad jäävadki või kaovad sootuks. Teha on nii palju… Bläää! Praegu tahaks kõige rohkem magada, silmad on väsinud. Aga ma lähen nüüd Kristeli juurde ja arutan seda minekut. Kuulmiseni!