Täitsa oma elu ja tuba
Ma olen nii tubli ja koristasin täna esiku ära. Pühkisin tolmud, tegin korda kapi ja sahtlid, sorteerisin asju, kontrollisin suitsuandurit, tõmbasin põranda ja porivaiba mitu korda tolmuimejaga üle.
Perfektsionist minus arvab, et oleks saanud pareminigi (nt kõik seinad õlilapiga üle tõmmata jne), aga tegelikult sai juba väga palju parem võrreldes varasemaga. On hea tunne, et midagi on tehtud. Ja kena on vaadata, et kuskil on kord ja selgus. Kui see tõusulaine nüüd jätkuks!
Sügis on kohal, ta on igal pool. Nii õues kui toas, nii argistes tegemistes kui ka meeleolus.
Kas olen siis saanud teha seda, millest kuu aega tagasi mõtlesin? Jah, olen küll.
On uusi raamatuid, mis ootavad lugemist. (Tänan siinkohal Tartu linnavalitsust, kes mind lisaks muuseumitöötaja tänukirjale ka raamatupoe kinkekaartidega tunnustas.) Täna hakkasin lugema meenutusi Urmas Alenderist.
Paar nädalat tagasi pesin ka köögiakna ära.
Ostsin uued teksapüksid. Selgus, et skinny jeans ja slim lõige ei sobi mulle üldse. Sobivaim lõige on straight. Aitäh emale, kes vahel aitab sobivad rõivad välja valida!
Uue jaki ostsin ka. Tumepunane kunstnahast jakk, sobib suurepäraselt mu punaste saabastega.
Oktoobris hakkasin uuesti trennis käima. Praegu kaks korda nädalas, aeroobika pluss lihastrenn. Järgmisest nädalast lähen seltskonnatantsu kursusele. Ainult kümme aastat võttis aega, et selleks tantsupartner leida!
Kinos olen käinud lausa kolm korda.
Ühe korra vedasin end ka muusikaõhtule.
Massaaži olen saanud kaks korda. Seljavalude leevendamise eesmärgil.
Ainult et nüüd on tekkinud uus terviseprobleem, millele loodetavasti perearst seletuse leiab ning ravi ka.
Kui veel sooja pesa ka leiaks, oleks täitsa hästi.