Ajatundetu

Hea härra Kuu!

Ma tean, et sa täna seal oled ja näed, et kell on juba üle kesköö, kuid ma ikka veel ei ole unedemaal. Ma olen juba päris vana, kuid endiselt ei taju aega ega tunne kella ega oska mõistlikul ajal magama minna. Miks sa ei ütle midagi?! Miks sa mind magama ei kamanda? Sa ju tead, et mul on head und vaja ja et ma eelistan pikalt uneleda. Mul on unevalvurit vaja. Üht head ja sõbralikku unevalvurit…

Rahulikku ööd sulle seal kaugel.

Jäi silma

Jäin mõtlema.

Androloog-uroloog Olev Poolamets meeste keskeakriisist juuni Psühholoogia Sinule ajakirjas:

“Kriisist on väljapääs, kui sellele tähelepanu pöörata. Kriis paneb otsima lahendusi, et areneda, et leida sobilikud meetodid endaga tegelemiseks. Ent mõnikord on mehel lihtsam vahetada kõiki toiminguid (sealhulgas partnerit), et eluga edasi minna. Siiski minu meelest pole keskeas või ea tõustes enamasti tegu kriisiga, vaid arenguga.”

Millal?

Millal ükskord kõik korda ja heaks saab?

Selline kuhi kuhja otsas elamine ei vii mitte kuhugi. Lihtsalt lämmatab, muudab ükskõikseks ja tuimaks. Väsitav ja tüütu on selles seisu olla, aga välja tulla ka ei oska, ei jaksa ega teagi, mille nimel veel pingutada on. Olen kui magneti eemaletõukav pool.

Ja küünarnuki lõin ka ära. Valus on.

Elu on kirju

Elu on kirju. Väga kirju. Nukker-mõtlik tõdemus. Inimesed, sh mina ise, üllatavad mind üht-ja teistmoodi. Inimeste arvamused, nägemused ja mõtted samast asjast võivad erineda nagu kuu ja päike. Kirjud-mirjud mõtted mitmest teemast korraga.

Vahel olen öösiti ärkvel

Kui väljas on hämar

Ja maja on vaikne

Miks ma ei maga?

Just und on ju vaja!

Midagi puudu, midagi häda?

Oh, mõtlen vaid ilmast

Ja sinust ja minust

Ja pooleli töödest

Ja nendest öödest

Mis akna taga

Mööduvad minuta