Täna võiks juba läbi saada

Kas kahenädalane puhkus aitabki vaid kaks nädalat vastu pidada?

Tundub, et see inimese tunne ja värskus on kadumas. Täna on väsinud, ärev ja närviline olla. Kuidas juba on käes jaanuari keskpaik? Kuidas mul on ikka nii palju eelmise aasta tegemata asju tegemata (millega ma olen üldse tegelenud?)? Kas ma olen hoopis haigusepisiku külge saanud? Või on need lihtsalt need mõttetud mõtted, mida ma peas muudkui ketran ja millega iseendale liiga teen?

Vahel on tõesti parem inimestele mitte rääkida, mis su elus toimub. Sest siis ka ei küsita midagi ning ei ole vaja mingeid teemasid ikka ja jälle vaja puudutada. Mida ei tea, seda pole olemas?

Ma vist ikka pole teflonist tüdruk …

Introvert

Ma arvan, et olen suurema osa oma teadlikust või täiskasvanuea elust teadnud, et olen introvert.

Vana aasta lõpus lugesin juhuslikult raamatutoast leitud ja ostetud raamatut “Introvert. Hääletu revolutsioon” ning iga natukese aja tagant noogutasin raamatus olevatele sõnadele, lausetele, ridadele kaasa “Jaa, nii on.” Tundsin end paljudes kirjeldustes ära, nii mõnigi seik enda kohta sai selgemaks, kuid oli ka väiteid, mis polnud päris minu kohta.

Eks ma olen aastate jooksul õppinud esinema ja näitama end ekstravertsemana, kui tegelikult olen. Kogu elu väljaspool kodu – tööl, trennis, hobidega tegeledes, sõprade-tuttavate suheldes – on teatud rollide täitmine. Küllap olen aastatega lihtsalt saanud osavamaks ja kogenumaks nende rollide esitamises, pisut on siiski ka julgust juurde tulnud.

Raamatus oli ka test introvertsuse-ekstravertsuse kohta. Minu tulemus täna oli “väga tugev introvertsus”. Võib olla et olen ka viimase kahe nädala jooksul, mis veedetud peamiselt koduseinte vahel ja inimesi vältides, veel rohkem introvertsusele kalduv. Inimesed lihtsalt pole praegu mu lemmikinimesed. (Huvitav, kas ka see veider stamplause viitab mu introvertsusele?)

Ma ei lase igaüht ligi ega enda mulli. Seepärast pole mul ka palju (lähedasi) sõpru, viimastel aastatel on tekkinud pigem palju tuttavaid. Iseasi, kui palju nad tegelikku mind teavad-tunnevad. Ega mulle väga meeldigi end igaühele laiali jagada. Mis siis mulle endale jääb?

Võimalik, et 2025 tulebki introvertne aasta. Hoian end endale, olen rohkem sissepoole suunatud. Ja mis selles siis halba?

2014

2014. aasta saab kohe läbi. See oli mu jaoks raske aasta. Kaotasin nii mõndagi, ka iseenda. Kõikide nende suurte ja väikeste mõõnade ja kaotuste vahel oli siiski ka häid hetki.

  • Burleskitarid. Ma ei tea, kas see oli juhus või saatus, et ma 2013. aastal burleskitrenni läksin, aga ma ei kahetse sugugi. Sain seal tuttavaks imetoredate naistega. Kohtume kaks korda nädalas trennis ja see on alati tore. Maikuus toimunud esinemine oli väga lahe! Nii trenn ise kui ka need naised aitavad mõneks ajaks kõik mured unustada.
  • Swingtants. Septembris otsustasin katsetada järjekordset tantsustiili. Mulle hakkas see kohe meeldima ning nüüd oskan jälle midagi uut. Ka seal tantsukursusel on tore seltskond ning sõbralikud treenerid. Ja tantsida on hea!
  • Jooksmine. Seni olin vaid mõelnud, kuid tänavu tegin ära. Hakkasin suvel jooksmas käima. Kui endale sobiva rütmi sisse sain, siis oli see üsna mõnus enda jaoks võetud aeg. Aega läks, aga asja sai.
  • Sõbrad. Võib olla ma ei oska eriti hästi sõber olla või sõprust vastu võtta, kui mul endal raske, aga tegelikult on mul ikkagi head sõbrad olemas. Mõne inimese toetav sõna on päris oluliseks muutunud. Jajaa, ma mõtlen sind ka.
  • Üks mereäärne aed. Aasta esimeses pooles oli mul aeg-ajalt võimalus põgeneda ühte mereäärsesse aeda. Sain seal rahulikult olla ja vastu kive loksuvaid laineid vaadata. Tõsi, nüüd on selles aias veedetud aega liiga hingekriipiv meenutada.
  • Tööalaselt on ka mõned õnnestumised: rahvusvahelise projekti lõpetamine, mõned õnnestunud sündmused, toredate vabatahtlike seltskond, noore looduskaitsja märgi saanud endised õpilased (käisid mul jõulupühade ajal külas ka), et veel ikka töökoht olemas on.

Täna olen üksinda kodus nagu jõululaupäevalgi. Ainult et täna on mul kehv olla, endiselt köhin ja väike palavik on ka. Loodan, et uus aasta toob mulle rohkem tervist. Muus osas ma ei oska midagi arvata. Tuleb kuidagi hakkama saada.

Rahulikku aastavahetust!