Kolmapäevases trennis ilmselt tegin harjutusi valesti ja vigastasin end. Neljapäeval ärkasin kange kaela ja valusate lihastega. Reedeks polnud olukord paranenud, vaid hullemaks läinud. Valu oli selline, et tõi pisarad silma. Läksin perearsti juurde. Ta kirjutas retseptiravimi välja, soovitas puhata ja end soojas hoida. Täna on peaaegu kõik korras. Natukene annab selg tunda, paremat kätt ei saa igas suunas hästi liigutada, kuid oluliselt parem on olla.

Sellised ootamatused löövad meeleolu ka rivist välja. Tuleb kuidagi hakkama saada.