Tegemisi töö-, lisatöö-, huvialade ja isikliku elu rindel jagub küll ja küll. Muidugi, ma ei kasuta ära kõiki võimalusi, mis valikus, sest seda oleks liiga palju. Õnneks ei tunne ma aga sellist stressi nagu varem. Kui midagi tunnen, siis pigem väsimust, mis tuleneb mu enese suutmatusest ranget ja mõistlikku unerežiimi pidada. Mingi sisemine motivatsioon või püüdlikkus on ka natukene kõndima läinud ja jätnud mu mitte loorberitele, vaid kergekujulisele laiskusele lebama. Nii et ma võiks märksa rohkem iseenda seatud ülesandeid täita, kuid ikka leian vabandusi või avastan enne uinumist, et näed, see jäi jälle tegemata… Vanusega kaasnev las-siis-minna nähe?

Ah, ma lõpetan oma argise soigumise ja püüan midagi ära teha :) No et päkapikk lõpuks mu sussi üles leiaks.