Pidevalt lagunen, kukun kildudeks, lähen katki, murdun, pudisen tolmuks, ei pea enam vastu, annan alla, löön käega, tunnen lootusetust, ei jaksa, olen väsinud, emotsioonid on otsas, sees on tühjus, olen nõrk, tahaks kõik sinnapaika jätta…
Iga natukese aja tagant juhtub midagi, mis mind lammutab. Lammutab maatasa, nii et ei teki pisimatki tahtmist uuesti jalule tõusta. Aga peab kuidagi edasi saama. Läbi sopa roomama. Peab, sest on kohustused, mida kuhugi ega kellelegi lükata pole, millest taganemisteed ei ole. Kuidas ma veel suudan?
Kõik, mis ei tapa, teeb tugevaks? Kui niimoodi jätkub, kannan varsti maailma turjal nagu Atlas.
“You never hesitate to tackle the most difficult problems” ütles Orkuti today’s fortune. Näib, nagu miskit muud üle ei jää, kui kõik raskused ära kannatada.
Mul ei ole kindlat seljatagust, kuigi mu selle nädala kollane öö-T-särk seda väidab. Olen täiesti üksi. Loota pole kellelegi, iseendalegi mitte ei julge enam loota. Keegi ei lohuta, ei kallista, ei tule õhtul kontorisse järele, ei pühi ära pisaraid, mida viimase poole aasta jooksul on voolanud rohkem kui mõne viimase aasta peale kokku.
Ühtegi happy place’i ka ei ole, kuhu mõtetes pageda. Viimanegi võeti ära.
Kolm nädalat on veel ees…
pai sulle.
ma vist ei satu tartusse. aga võin sättida millalgi äkki. et tuleks ja noh, võtaks veini või miskit. kui tahad :)
Oled rohkem väärt kui need sündmused/inimesed, mille pärast Sa praegu kurvastad – üks kõige sümpaatsemaid noori inimesi/blogijaid, keda olen kohanud siinses virtuaalmaailmas (kui ma oleksin hulga noorem, loodaksin Sinuga kindlasti ‘plaani pidama’ hakata :)!) Ära alahinda ennast.
Ma tuleks ja lohutaks, aga on vaja Haapsallu minna hoopis. Sel nädalavahetusel.
Pea püsti, läheb mööda, võtab aega, aga läheb.
Ja kui sa vaatad näoga päikese poole, jäävad varjud selja taha…
Kullake, meie oleme ka olemas :) Kui tahad, põgene siia.
Tead, seda vana tõde, et peale vihma tuleb alati päike. Usu sellesse!
Juba on parem. Päike paistab, isegi kohvikus ja jalutamas käisin (tänan, Arabella, kiire reageerimise eest!).
Tänasel matkal olid lapsed kah enam-vähem, midagi ei juhtunud. Küll läheb kuidagi.