Pool päeva õues ringi jooksnud. Porine detsember on masendav. Soojakraadidest ja kihilisest riietusest hoolimata hakkab natukene külm, samas saab nahk märjaks ja mäe otsas on tuul ja… noh, loodan mitte haigeks jääda.
Väsinud ka. Nii sellest ringi jooksmisest, tööde-tegemiste kuhjumisest kui ka väiksest magamatusest. Kuidas ja miks ma üldse saan ärgata, kui hommikud on niiiii hallid, et kübetki valgust ei ole silma tungimas ega unisust peletamas?!? Parem olgu siis pidev öö ja tuled põlemas.
Jaah, ma tean, et üks soovitab mulle rohkem positiivsust. Et võiks mõelda headele asjadele ja mitte nii palju muretseda. Ma ei jaksa hetkel eriti. Natuke tuleb augus passida, siis ehk suudan uuesti edasi minna. Aasta lõpus nagu kuhjuks terve aasta mured ja probleemid ja tegematajätmised ja väsimus ja muu…
Süüa ja magada, palun-aitäh!
Süüa ja magada, palun. Tee seda nädalavahetusel. Minu eest ka. Sest Rakveres ma vaevalt magada saan.
Siltsukene, täna ma magasin tõesti nii, et maa must. See oli vähemalt kahe inimese uni.
Mõtlesin pluusi triikides su peale. Et sa ju GC-l koos Karliga ja et kindlasti on seal äge. :)