Tallinn oli seekord hea mu vastu, parem kui varem. Üht koma teist sellest käigust.

Kõnnin üksinda vanalinnas. Tead küll, munakivid ja keskaegsed majad? Seal kõrvaltänavas, vist linnamüüri juures, põlesid laternad kollakasoranžilt, taevas oli pilveloorine, linnud trillerdasid. Nagu vara-varahommikul, kuigi on õhtu. Filmilik hetk.
Ei taha üksi olla, aga olen. Hetkel. Mõttepaus? Natukene ju sellepärast siia ju tulingi.
Mõtlen, kuidas sajandeid tagasi linnapreilid kleitide sahinal (otsapidi poris) siin kunagi kõndisid. Liiga palju kujutlusvõimet vajab see. Ei jaksa.

Esimesed korrad.
Passisin tõelises pealinna ummikus.
Sõitsin esimest, teist ja kolmandat korda elus trammiga.
Käisin Kadriorus, nägin esimest korda presidendilossi („Nii väike ongi või?”).
Vanalinnas uidates nägin ära Patkuli vaateplatvormilt avanenva panoraamvaate („Vau!”, lisaks lotsof treppe – mõnus oli ronida neist), riigikoguhoone, Toompea kogu hiilguses.

Asfalt sööb tenniseid. Ühes kohas on peagi küllaltki tallatu olukord. Kolm nädalat, kõigest kolm nädalt olen ma nendega käinud. Vähemalt on Daki siin (mõtteliselt).

Leidsin 10 senti, seekord korjasin üles ka. Külm on, kindaid tahaks.

Veidrad hetked.
Turistilõksudes ehk Mere keskuses ja muudel suveniiriturgudel peeti mind ja M.-i turistideks, igasugust kraami üritati meile müüa. Tegime kiiret minekut.
Trollis ostetakse piletit mingi kummalise luugi kaudu.
Raekoja platsil põrkasin peaaegu kokku lendu tõusnud tuviga. (Pealinnas on üldse ülbed tuvid.)
Ei eksinud niimoodi ära, et ei oskaks tagasi minna. Väga oluline punkt, sest tavaliselt ma eksin Tallinnas vähemalt korra kuhugi ära. Vanalinnas jalutasin täiesti suvalt ringi ja sain isegi aru, kus ma olen.
Leidsin Russalka juurest kuuese sireliõie.
Sõitsin väga palju ühistranspordiga (aga teisiti polekski saanud). Kokku umbes 3,5 tundi (Tln-Trt sõidab tund vähem).

Meri oli ilus ja päikeseloojang… aah! Seltsiline oli väga tore. ;)

Inimesed.
Andrisega saime mäkdonaldsi juures kokku, aga sööma ja juttu ajama läksime hoopis St. Patricku pubisse. Viisin talle kaualubatud kommi kah. Las maiustab end õnnelikuks.
Mikk (sõjard) tuli Paldiskist. Ta selline vähese jutuga mees, rohkem laseb asju õhku ja nii.
Mikk (jesjes) leidis hoolimata paaniliselt kiirest päevaplaanist nii palju aega, et mind mere äärde viia. Jalutasime pargis, sõnu oli rohkem kui astutud samme. Hästi tore! Me like it.
Arniga jõime kolmapäeval (hommiku)teed. Meerikamaa reisijuht omast käest võtta, kui vaja. Lendaks kohe NY-sse.

Ma kahtlustan, et CityTouri bussid muudavad nendega sõitavd inimesed nähtamatuks. Sest bussid sõidavad alati tühjalt ringi, kuigi algpeatuses lausa massid bussi astuvad.

Kirjad seintel.
Sinise koera silmad.
Du bist meine Liebe.

Tallinnat sai palju, aga see-eest armsasti. Nüüd tallan tuttavat Tartu asfalti, kuid tunnen puudust merest ja päikesest ja vaadetest. Ja vahvatest vestlustest. Aga – heam on (: Tähh!