15. juunil käisin Käsmus Jaan Tätte kontserdil. (Väga tore üritus oli.) Pärast kontserdi leidsin tee pealt naistekäekella. Korjasin selle üles, kuid ei osanud kellegi kätte anda ega midagi teha. Niisiis reisis kell koos minuga Tartusse. Panin internetis paaris kohas teate üles leitud kella kohta, sest tahtsin kella omanikule tagastada.

Aeg möödus. Juba arvasin, et ei leiagi omanikku. Ent täna sain kirja, kus kella kaotanud naisterahva telefoninumber. Helistasin ja omanik oligi leitud! Hurraa! Nii et homme sõidan Tallinnasse ja tagastan kella õigele inimesele.

Hea tunne on :)

Kui mul fotokaamera oleks, teeksin pilti, kuidas ma musta-punase-valge-kirjus suvekleidis ja paljajalu keset voodit troonin ja maasikatega maiustan.

Kuna mul fotokaamerat ei ole, siis pilti ei saa.  Maasikaid on palju, terve kastitäis. Kaks kilo kopikatega. Eile ostisin turult üle poole kilo, muist söödud, ja täna sain kolleegilt umbes 2,5 kilo. Nämm! Maasikad paljalt (nii- ja naapidi mõistetavalt) ning jäätisega - nämm!

Hm, jäätist on tarvis varuda. Ega nalja saa siis teha. Kui on kaks kilo maasikaid, siis on rohkelt jäätist ka vaja. Erinevalt paljudest seksikatest soovitustest süüa maasikaid vahukoorega, ma ei tee seda. Mulle vahukoor väga ei maitse . Ma võin seda süüa, aga peamiselt vastlakukli koostisosana.

Liis soovitas üht huvitavat ja iseäratavat retsepti, kus maasikas ja vahukoor koos. Kui suudan poes käia ja vajalikud komponendid osta ning vahustamisvahendi leida, siis täitsa prooviks.

Seda ma tean, et ma ei hakka maasikaid moosikeetmisega raiskama. Minu moosikeetmise kogemused piirduvad pliidi ääres ema moositegu pealt vaatamise (segamise) ja riisutud vahu limpsimisega. Ja moosi söömisega. Võiks proovida, ent kunagi tulevikus.

Nii, kus need maasud ongi?!

* Maasika vili ei ole mari. Botaaniliselt on maasika viljad pähklikesed.

Jaanilaupäev möödus Põlva- ja Võrumaal tuuritades, erinevatel külapidudel käies, juttu ajades, muusikat nautides ja ilma nautides. Kolmteist tundi sõitu ja seltskonda. Koduteel oli saatjaks päikesetõus.

Homsest algab puhkus. Suvi on tõepoolest alanud.

Kõik algas juba varem, ent teoks sai reede õhtul. Silmis oleva une kiuste sai kleit selga ja kingad jalgad, et siis üle Toome tippida.

Kuulasin lugusid, laulsin kaasa, tantsisin päris üksinda ja rahva seas, üksi ja partneriga. Salamisi imetlesin üht teist paari , kel sammud selged ja hoogsaid tantsutiire üle põranda keerutas. Oh, kuidas tahaks samamoodi osata! Lõpuks sai ka rohkem keerutatud, kui samba-salsa sugemetega lood kõlasid. Ja muidugi juuste lehvides hüpatud, kui tantsuõhtu “Tsirkusega” päädis.

Laupäeval olid valmis vaim ja keha, et kolm tundi salsat tantsida. Pidasingi vastu. Kuuba salsa, rueda de casino ja bachata - igas tantsus sain selgeks midagi uut ja kinnistasin midagi vana. Ja hoolimata varvastesse soonivatest võrksukkadest pidasid jalad vastu. Poolteist tundi puhkuseaega, et siis veel mitu tundi peol salsatada.

Tants on mu ikkagi omale saanud.

Laupäeval ärkasin võimsa mürina peale. Nagu oleksid rongid mu akna all üksteisele sisse sõitnud. Tegu oli siiski vaid taevase müristamsiega.

Pühapäeval ärkasin Eesti hümni peale. Üle tee monumendi juures oli leinapäeva teenistus. Lauldi isamaalisi laule ja peeti kõnesid.

Laupäeva õhtul oli akna all laulupeo paraad, täpsemalt rongkäigu tagumine ots. Kah laulsid ja huilgasid.

Peamiselt Bioneeri näpunäidete järgi. Tõstan kraami külmkapist välja, tõmban juhtme seinast välja, jätan külmkambriukse ja külmkapiukse lahti. Sulavee kogumiseks sätin juurviljakasti riiulile otse sulaveeaugu alla. Nii see kapp sulab, kuni jää kadunud.

Puhastamiseks kasutan kogunenud vett, kuhu sortsutan veidi äädikat sisse.  Selles vees niisutatud pehme lapiga tõmban kapi üle nii seest kui väljast. Siis lasen korralikult kuivada. Muidu hakkab jälle hallitamine pihta, kui niiskus sisse jääb.

Kui kapp puhas, laon kraami tagasi ja pistan juhtme seina. Lihtne.

Panin külmkapi eile õhtul sulama. Jälle oli märkimisväärne hulk alkoholi see, mis sai välja tõstetud. Ei, ei, ära saa valesti aru! Sellele on lihtne selgitus: sulatan külmkappi tavaliselt siis, kui seal toidukraami eriti pole. Seega ongi peamiselt alkohol, mis seisab mul aegu. Hetkel punavein ja šampanja.

Muidugi hakkasid veed tulema siis, kui magama läksin. Nii et aeg-ajalt oli segavat solinat ja sulajää kukkumist kuulda. Naljakas oli :D

Võib olla sa mõtled, miks ma seda räägin. Lihtsalt. Et kogemust jagada, et end tublina tunda (mul pikaajalisem suurpuhastus käsil), et midagi kirjutada. Ja noh, ma olen sellises tujus, et külmkappi puhastamisest kirjutada.

Mul on soovitus-meeldetuletus nii selle kui ka teiste blogide lugejatele ja kommenteerijatele.

Kui sulle millegipärast on vastumeelt minu või kellegi teise blogis avaldatud mõtted, siis palun ära loe.

Milleks sa ärritad ennast? Soovitan sul eemale hoida ja mitte tegemist teha inimestega, kes sulle ei meeldi, kes sind häirivad, kellesse sa pahasti suhtud. Ära kuluta oma närvirakke! Kasuta oma aega mõistlikumalt. Soovitus on sinu heaolu huvides antud.

Mina olen selles osas õppetunni juba saanud ja püüan kui vähegi võimalik mitte tegemist teha või kokku puutuda inimestega, kes mingil põhjusel mulle vastumeelsed on. See töötab - palju parem, rahulikum ja rõõmsam on olla.

Olge positiivsed! :)

Tänaseni polnud ma tõepoolest-ei-mäleta-mis ajast niisama kaubanduskeskustes käinud. Umbes paar kuud ehk tõstsin jalga kaubanduskeskusesse toidu või paari vajaliku asja pärast. Seega otsustasin täna minna ostuööle. Pealegi oli sügisene ostuöö üsna tore üritus, kuigi peamiselt tänu heale seltskonnale.

Jõudsin kaubamajja 21 paiku ja tulin ära alles kolmveerand kaheteistkümne ajal. Uskumatu, kui lennukalt aeg kuskil kinnises kastis möödub! Mingit suurt ostlemist mul plaanis polnud. Tahtsin näha, mis elu seal üldse käib.

Käis tavapärane ostumelu. Tõsi, tundus, et pisut tagasihoidlikum kui veel aasta tagasi. Muidu olid inimesed nagu poodlejad ikka: lasid iga asja eraldi kotti panna, seisid järjekorras, kasutasid ära soodsaid pakkumisi ja maitsesid Katzi juures lihatooteid.

Natuke piilusin, kas kuskilt võiks leida uusi peokingi ja musta pidulikku seelikut, sest neid tahaks ja oleks vaja ka. Ei leidnud.
Muidugi ei saanud üle ega ümber raamatupoest. Seal oli olukord minu poolt: sain 111 krooni eest kaks Pegasuse väikese sarja raamatut. Kui sa veel ei tea ega taibanud, siis tegu mu lemmikraamatusarjaga.
Kiusatus raha poodi jätta oli ka filmi- ja muusikapoodides. Suutsin ka seekord siiski vastu panna. Kui mõni film või plaat ikka üldse rahu ei anna, eks ma ta kunagi ära ostan.
Voodipesu ja käterätte käisin ka vaatamas. Ostuhimu taltsutas hind. Pluss on kapp neid juba pilgeni täis.
Lisaks ostsin porgandit, mahekohupiima, maherosinaid ning kaks patsikummi.

Ostuööl käimine tuletas meelde, et poodides on tegelikult väga palju asju, mida me ei vaja. Seepärast oli ka täitsa hea tunne ära tulla kümnete ostukottideta. Tõesti hea tunne on mitte osta asju kokku! Veel parem on, kui kaubamajades üldse ei ringi uita (välja arvatud raamatupoed, sest raamatuid niisama sirvida on ka tore).

Minge poodlemise asemel parem jalutama! :)

Tundub, et veel mitte. Läheb ikkagi rohkem aega vaja. Mis omakorda tähendab, et saab paremini teha. Kuni hoog sees, jätkan. Kuni valmis saab.