täna saab otsa ja algab homme, mis on tglt järjekordne uus täna. ja niimoodi kõik kulgebki. vanast saab uus vana. ja uuest saab vana uus. ja sinna vahele jääb tükk maad matemaatikat. meie vahele ka. matemaatika on see, millest kõik koosneb. kaasaarvatud m e i e. [grisu]
Irw 2
Eilsed naermised sai uue hoo sisse koduteel, sõjakoolist möödudes. Kadettidel oli vist tantsutund lõppenud ja nad saatsid oma neiusid käevangus koju. Ja siis tuli kümme ja üks asja meelde ja ma naersin omaette. No et need samad kadetid midagi ei kahtlustaks. Nalja sai (minul küll).
Enne koju jõudmist mõtlesin, kas keegi on ka niimoodi naernud, et vajab pärast esmaabi. Näiteks kõhulihaste või näolihaste krampide leevendamiseks või naeru kätte lämbumise puhul. Mis sa arvad, kas ma suutsin mitte muiata selle mõtte peale?
Täna jätkus mõnus muigamine Daki sissekannet lugedes ja Andrise display-pilti nähes. Andke andeks, aga ägedad olete ju! (Või olen ma ise natuke opakas viimastel päevadel.)
Kui ma täna õhtul pittu lähen, siis on kindel, et ka seal saab meeletult naerda. Lõbus on igal juhul. Kui sul ka soov täna mõnusalt lõõgastuda ja hommikuni tantsida, siis võta alljärgnev teatavaks:
Loomulikult toimub ka sel aastal traditsiooniline bioloogide Valge reps, kuhu ootame kõiki meie armsa teaduskonna inimesi! Miina Härma Gümnaasiumi uksed avatakse juba sel
reedel, 25.novembril kl 20. Teid ootab meeleolukas jalakeerutamine ansambli “Plingers” rokiliku muusika taktis, kummalised etteasted noorte ja veelgi nooremate bioloogide
esituses, rikkalik BAAR ja palju toredaid inimesi. Ja mis oleks üks korralik pidu ilma üllatuseta?
Pilet maksab 50 raha ja baaris on joogid tublisti odavamad kui kesklinna pubides. Tavaliselt on see kõige lahedam pidu, mida bioloogid ja muud -loogid korraldavad. Minu kohalolek selgub lähimate tundide jooksul, ma arvan. Eks näeb.
Toimetaja veerg: ikkagi pittu minek. :D
Irw
Ma naersin Kristeliga linnas käies täna päris silmatorkavalt ja kuuldavalt. Endal kah varsti häbi, kui nii edasi läheb. Ta suudab mingi pisiasjaga mu totaalselt kõkutama panna, irvan kõht kõveras ja suu kõrvuni. Oeh, Kristel on parim kõhulihaste treener!
Ja kaubamajas käisime juba kolmandat korda sel nädalal ürdisaia otsimas. Ja jälle otsas! Mingi kala selle saiaga, alati otsas, kui me tahame. Peab vist mingil päevasemal ajal vaatama minema. Tegu olevat hea saiaga, ja Kristelit ma juba usaldan. Täna ostis tema hoopis Tutti Frutti kummikomme ja mina Lioni shokolaadi.
Tänavune jõulukuusk on täitsa kobe, meenutab natuke möödunud aasta puud. Tulud külge ja rõõmu kui palju. Tegelikult saab neid tulusid igale poole juba natuke liiga palju. Ilus on jah, aga ööd muutuvad liialt valgeks. Taevast ja tähti ei näe kesklinnas juba ammu. Hoovi peal näen tähistaevast kõige paremini. Õhtuti koju jõudes, passingi, pea kuklas, vaadata. Kui on, mida vaadata. Eiffelit ikka näeb, kui muud ei näe.
Olge muidu lahedad ja jooge glögi! ;)
Ööd on meil siin lumised
Wii-wii, lumi! Hommikul kardinaid akna eest tõmmates avanes oh-kui-ilus pilt: valge maailm. Ja mis siis, et lund on vaid õrnõhuke kiht sadanud, ilus on ikka.
Talvetunne hakkab juba tulema. Mõtlen iga kord, kui nina õue pistan, kuidas ma küll talve üle elan. Praegugi on külm, mis siis veel päristalvel saab. Aastad on näidanud, et kuidagi ikka ma selle külmaga ellu jään. Tuleb rohkem riideid selga ajada või kiiremini kõndida. Soojad ja armsad mõtted teevad seest kah soojemaks. Tegelikult on talv ilus (kui korralik lumi maas), mina ise olen külmavares. :P
Lumi on palju asju. Lumi on kui esimene armastus, teine armastus, kui elu, aeg, lootus, sõprus, See Inimene ja See Suhe, mälestused, kogemused, tarkus, ime… Võiks ka seletada, kuidas ja miks ta on need ja nood, aga küllap sa leiad isegi seosed. Või veel midagi. Lumi on võrratu.
Plörtsti
Käis miski plärts mu parema kõrva ääres, aga midagi polnud näha. Pärast ikka nägin – kapuutsi äärel oli hall lärakas. Küllap mõni lind pillas kogemata maha. Ma jään nüüd oma õnne ja rikkust ootama. :D
Nädalate vahetumine
Käisin eile L-il külas. Mõnus oli. Meenutasime vanu aegu ja vestlesime ülemere elava sõbrannaga ja olime muidu toredad. Jäin ööseks sinna, jagasin Harriga aset. Algul ta magas voodi teises otsas, siis käis vahepeal ära, magas mu kaisus ja lõpuks veel erinevates asendites minu peal. Ta oli mõnusalt soe ja pehme, kõditas oma pehmete karvadega mu nägu ja nurrus kui propeller. Jaah, Harri on kass. Mis sa siis arvasid? :D
Hommikul sain varakult jalule (muud võimalust mul polnudki) ning transporditi linna tagasi. Uskumatult hea oli hommikul ärgata! Keskpäevaks jõudsin lehed loetud, oma toa kraamitud, söödud ja kümme pisiasja tehtud. Premeerisin end “Gilmore’i tüdrukutega”. Pärast pusisin b-tööd teha, aga lõin käega, pakkisin asjad ja tulin instituuti, et ikka asjatundjama inimese käest küsida, mis ja kuidas. Sain targemaks küll. Suur töö on sel nädalal ees. Tuleb tublim olla kui varem. :)
Peab mainima, et nädal on üllatavalt hästi alanud. Palju rõõmu teigi ka eilne õhtu, aga ka tänased kirjakesed ja jutuajamised. Ma tahan ise ka nüüd teistele head meelt teha ja saadan mõned kirjad laiali. Saagu rõõmu kui palju!
Vaikne laupäev
Külm viineripirukas, juba-ma-ei-tea-mitmendat korda Darren Hayes ja “So beatiful“, natuke unine, jutud.
Ma saan sel aastal auhinna Aasta Põruja 2005, zürii koosseisus mina, ma ja ise otsustas nii.
Fox ütles, et life is a beautiful bitch, ja tal on õigus.
Õhtul söön banaani-shokolaadijäätist või siis joon teed, loen raamatut või ajakirju, mis õde tõi. Asjalikkust pole minus täna grammigi. Loodan homsele, jälle. Ma tean, ma tean… (Kui sa tahtsid midagi noomivat öelda või näppu viibutada.)
Endiselt ei saa üle ega ümber esimese lume teemast. Ikka on see õige lumi veel sadamata. Ilus oleks ju õhtul kõndida ja valgusvihus helbeid keerlemas näha. Tasa-tasakesi… naeratades :)
Midagi hingele
Vaadake ilusat hetke. Ma ei saanud oma silmi (neid pruune ikka) kuidagi sellelt pildilt pööratud. Aitäh pildi tegijale! :)
Midagi läheb ka täppi
| Your Eyes Should Be Brown |
 Your eyes reflect: Depth and wisdom What’s hidden behind your eyes: A tender heart |
Kui vana poiss valida?
Eesti meeste keskmine eluiga on 10 aastat vähem kui naistel. Selleks, et elada oma mehega “kuni surm teid lahutab”, tuleks abielluda endast 10 aastat noorema mehega. Mis tähendab seda, et minuvanuste neidude tulevased abikaasad on praegu 12-aastased poisiklutid. Kuna nende täisealiseks saamiseni kulub veel 8 aastat, tuleb sama kaua oodata. Muidugi, vahepeal võib omavanuste või vanemate meestega koos olla või vallalisepõlve nautida.
Kui on ka soov ühiseid lapsi saada, avaneb esimene võimalus alles 30ndate alguses. Esimene laps sellises vanuses saada on natuke kummaline, võiks ju ikka enne 30ndat vähemalt üks laps olla. Siis peaks lapse saama mõne omavanuse või vanema mehega, kellega kuni tolle noore poisi suureks saamiseni koos ollakse. Või lihtsalt valida võimalikult heade omadustega isakandidaat (loodetavasti võtab osa ka lapse kasvatmisest hiljem). Kui nüüd noore abikaasaga veel lapsi soovitakse, tuleb kähku tegutseda, mis aga ei jäta aega teineteist põhjalikumalt tundma õppida (inimese tundmaõppimiseks kuluvat 5 aastat) või siis riskida ja hiljem sünnitada või üldse mitte sünnitada.
Kokkuvõtlikult: 8 aastat oodata tulevase mehe täisealiseks saamiseni + 5 aastat teineteise tundmaõppimine = esimene (?) laps 35-aastaselt, järgmised soovitatavalt paari aasta jooksul. Happily ever after?