Ma siis kriban ka midagi

Pealkirjade väljamõtlemine muutub aeg-ajalt keeruliseks, kõik oleks just kui juba ära pandud. Aga see selleks. Ma siis kriban midagi, kuigi pea on nagu tühi. Täna jälle muutub olemine järjest sürrimaks. Ma vihkan, et ma nii kaua magan iga päev. Tahaks, oi kuidas tahaks hommikul ärgata, mitte ennelõunal. Tee või tina, aga ei suuda. Korraks suudan, aga mitte nii palju, et voodist kah välja saaks. Tahtejõust jääb väheseks. Küllap kaua põõnamine ongi sürris päevas süüdi. Olen ju teiste ajast maas.

Referaat on pooleldi valmis. Nüüd on oma arvamus vaja kirja panna. Arvamus puudub, mitte täielikult, aga natuke. Mis ma ikka oskan arvata noorte tüdrukute (vanuses 15-19) parimate sõprussuhete, romantiliste suhete ja suurema suhtlusringkonna seostest. Kõik, mis uurimuses välja tuli, oli niigi ette aimatav. Mitte nii väga isiklike kogemuste, vaid filmide-sarjade põhjal. Küllap mul see arvamus ka tuleb. :P
Mul pole täna isu. Hommikul (sinul oli siis arvatavasti lõuna) sõin kalakastet ja jõin kohvi (täna jõin jah), aga kaste eriti alla ei läinud. Ja muud polegi söönud, miski ei tundu maitsevat. Jooks ainult. Mitte selles mõttes, et paneks tina. Oh ei! [Sinu rahustuseks nii palju, et ma ei saagi praegu alkoholi tarbida. Ja ma niikuinii võtan vähe, kui võtan.] Jooks vett, mahla, külma piima, ja kohe palju. Kusjuures, see on juba natukest aega nii olnud, isutus ja joogikas. Ja suunurk on kah lõhki, ei parane sugugi, kuivab teine, kuigi pidevalt Labellot peale määrin. Kas diabeet tahab kallale tulla? “Appi-appi,” ütleb Evu tuimalt ja kiretult.

Kursaõde sõidab varsti minema. Ta läheb terveks suveks Šotimaale tööle. Täna on ärasaatmispidu, õigemini olemine. Külla jõuab veel paar korda saata. Homme lähen ühe sõbrantsi sünnipäevale, arvatavasti vaatame Pattayas Eurovisiooni. Pidu-pidu, looder-looder. Nada utšit, devotška, ju nõu! Ai nõu, ai nõu.

Euroviisidest meeldis mulle “Vanaema lööb trummi”. Ainuke lugu, mis kohe pea nõksuma ja jala tatsuma pani. Aga Ronan Keating a la Denmark meeldis ka, niiiii nunnukas. Palun-aitäh, kinkige mulle selline kutt! ;) Kuulatavaid lugusid oli veelgi. Leidsin lausa 11 lugu, mis oleks võinud edasi saada, neist sai 7 edasi. Eurovisioon – rahvast/rahvaid ühendav meelelahutus kord aastas. Eks see paras karneval ja kabaree sel aastal on, aga no mis sa teed. Las inimesed möllavad. Show ju!

Vot tak! Ütle veel, et midagi kirjutada pole, teksti tuleb nagu muiste. Mitte nii palju, aga tühja pea kohta siiski. :P

mevusa :P

Täna oli sexexam (seksuaalkäitumise eksam), läks vist hästi. Nüüd on veel suht-psühh (suhtlemispsühholoogia) ja füss (bioloogiline füüsika) jäänud. Ja suht-psühhi referaat ka. Kui need tehtud, võtan uuesti b-töö (niigi selge, millega tegu) ette. Ja hakkan tööd otsima, poole silmaga otsin juba praegugi. Üsna aeganõudev tegevus. Nii viimane kui kõik kokku.

Madussid on ka täna. Teate ju küll Medusat, kel juuste asemel olid vonklevad maod. Täna on tuuline (miks hommikul keegi ei öelnud mulle? oleks juuksed kinni pannud) ning mu juuksed lendlevad nagu madu-ussid ümber pea, lähevad suhu ja silma ja varajavad vaadet. Käin nagu Medusa ringi.  :-P

Ma ei leia sobivat värvi ega tausta MSNis. Mis jama see on? Ei sobi sinine ega lilla ega roheline nagu tavaliselt. Tahaks mõnda kena background`i ka, aga ei leia meeleoluluga sobivat. Jõle probleem küll.  :-P

Mul on mõte. Mõte kirjutada asjadest, mida ma ikka veel pole Tartus teinud, ja kohtadest, kus ma ikka veel pole käinud. Ja just nimelt Tartuga seoses. Tartu ju kodulinn ja tudengilinn, mina siin 22 aastat elanud ja tudeng ka veel, nii et… Ma kogun veel veidi neid mõtteid ning panen varsti kirja. Kui mõne aja pärast sa midagi sellist siit lugeda ei saa, siis palun tuleta meelde, eks ju? Ma tahan kirjutada, lihtsalt vaja see ette võtta.

Aitäh

Kõik saab korda. Olen rääkinud mitme inimesega ja asja igatpidi kaalunud ning otsusele jõudnud. Aga sellest olen juba rääkinud (kes veel ei tea, siis jutt akadeemilisest). Kergem on olla ja tuju ka parem, sest pinge hakkab vaikselt kaduma ning mulle öeldakse häid ja toetavaid sõnu. Aitäh-aitäh! Parem üks rõõmus ja hilinenud lõpetaja kui õnnetu ja õigel ajal lõpetaja, või kuidas?! Ah jaa, selle koolijamaga seoses veel üks mõte: äkki sobib vabakutselisus mulle paremini? :-P

Täna õhtul lähen soolaleivapeole. Kursaõde kolis oma teisepoolega juba paar kuud tagasi kokku, aga täna saab pidu. Mõlema sünnipäevapidu on see ka tagantjärele. Näeb kursakaid ja inimesi. Tundub, et hakkan tagasi ellu astuma. Inimesed, sõbrad-tuttavad, suhtlemine, aeg iseendale ja palju muud – tunnen, et vajan seda. Aga kõik see hakkab käima käsikäes töö otsimisega ja ikkagi b-töö valmimisega ka.

Päikest ja rõõmu! Me saame kõigest üle. Võtku see siis rohkem või vähem aega. :-)

Suur segadus

Eile saabus taas paanika. Olen täiesti kindel, et alateadlikult olen oma otsuse teinud: võtta akadeemiline ja lõpetada koos teiste armaste “luuseritest” kursakaaslastega. Aega on liiga vähe jäänud ja mul on liiga palju teha. Ma puhtfüüsiliselt ega vaimselt ei saa hakkama. Selline üritus lõppeks kas Maarjamõisas või Raja tänaval, vist.

Rääkisin just instituudi sekretäriga ja sain targemaks. On lootus siiski asjaga kevadel ühele poole saada, kui õppejõudude nõusolekul kaks eksamit pärast kaitsmist teha saan. Asi nõuab kiiret uurimist ning käbedat ajude liigutamist, et enne 20.maid kaks eksamit ära teha ja b-töö valmis küpsetada.

Palun-palun aidake mind (kui suudate)! Mida teha???

Copy ja paste, cut ja paste

Eile suurema osa päevast tegin mina: copy ja paste, copy ja paste …. ja nii umbes 300 korda. Õhtul (õigemini öösel, sest kella 24st 3ni on ju öö) tegin ma cut ja paste, ainult et kääride, paberi ja vana armsa kummiliimiga. Kleepsin kaks suurt arvude ja kriipsukeste tabelit kokku. See mul andmetöötluses vajalik. Vot nii siis teeb üks bioloogiatudeng oma bakatööd. :-P  Ja täna pole must eriti asja olnud, uni tikub kallale. Ja pisarad pole vist ka enam mägede taga. Aga Temaga rääkides hakkasid kõhus liblikad korraks tantsima. :-)

Kirjutan pikemalt, kui jõuan. Ja teie bloge loen ka põhjalikumalt kunagi varsti. Luban. A ma nüüd rampsi ja koju puhkama-kirjutama. Sauh!

A ma nüüd reedele, st koju puhkama. Ja homme uue hooga *** kallale. Mõnusat ja ilusat kevadõhtut! Ja kellel homme kirjand, neile pliiats pooleks! :-)

P.S. Liblikaid täna ei näinud. :-(  See-eest on bot-aias ilus. Minge-tulge jalutama sinna. :-)

Tsenseeritud

Tegelen tsenseeritud asjaga. Ka mu mõtted vajavad tsensuuri. Kui ma kõik välja ütleks, oleks see nagu … ma ei teagi…. kriminaalne komöödiafilm, kus iga teine sõna algab f-ga. No minu peas algavad need sõnad igasuguste tähtedega, mitte ainult f-ga. Näiteks k-ga (kurat on ilus sõna tegelikult).

Matsutan hetkel riisisalatit ja linaseemnepikukest. Kirsikompott kakaokreemiga on ka mul. Just tõin poest. Viimane söögikord oli hommikul kell 8 midagi. Plaan on nii kaua, kui vaja instas olla ja arvutit numbrite ja liikidenimedega piinata. Kui kell õhtu-öö läbi kesklinna koju jalutan, saab jälle tänavamõtteid mõelda ja Tartut imetleda. Kõlab kenasti, eks ole?!

Ma teen nüüd midagi. Sina tee, mida vaja või mida tahad. Kuidas ise soovid :-)

Rahvas, minge õue jalutama

Jälle möödus/möödub reede mul asjalikkuse tähe all. Loeng, kursaõele materjalide ja infi jagamine, eksamiks kordamine, eksam (10 minutit ja valma), andmetega tegelemine, netis tuhnimine. Õhtul vist väike väljaminek ka Kristeli ja Kristiga, eks näis. Jalutama tahan küll minna, ilm on super. Jalutan kas või tund aega koju, et ilma nautida.

Kus krt mu flopi on, mille pealt ma hommikul faili saatsin? Kas jätsin arvutisse? Vist küll. Ei mäletagi, millise arvuti taga hommikul olin. Tavaliselt ma ei unusta flopisid arvutisse, aga viimasel ajal nii kui nii (kas see kirjutatakse lahku või kokku?) mul mälulüngad. Hm, kas kõrvallaual olev flopi on minu oma? Üks neiu istub seal ja teeb ka tööd arvutis, kirjutab midagi. Võib olla on see tema oma? Ta võiks lahkuda minutiks, et ma saaks järele tsekata, mis failid seal peal on… No olen ikka, võiks ju küsida ka. Mind küll. :-P

Ja mida need inimesed üldse reede pärastlõunal arvuti taga passivad? Minge välja ilma nautima ja puhake. Nädalavahetus algab ju. Aga: tundub, et kõik tegelevad lõputöö kirjutamisega. Välja arvatud mina, kes ma mõnuga bloogi kirjutan. Ja flopit luurab.

Eile sain teada, et praegu on pop haige või tõbine olla. Mul endal vist ikka väike palavik, pole kraadinud eile-täna. Rivist väljas on veel kaks kursaõde, üks grupitöö kaaslane, Bobik (nii ta mulle eile ütles), keegi oli veel… (Andke andeks, aga jälle mälukas.) Kas kevad ongi nii võimas, et murrab kõiki? Murrab rohkem kui talv? Kõikvõimas päike ja soojus :-P

Aprill-aprill! Keegi pole mulle täna tünga eriti teinud. Vanamees ütles, et mul jalg verine; vaatasin küll, et misasja, aga ei olnud naljakas. Ma ise ka ei ole sigadusi korraldanud ega valesid tõe pähe rääkinud tänasel päeval. Ma ei oska selliseid asju väljagi mõelda. Ma ei oska valetada. No väikeste valgete hädavaledega saan hakkama, aga mitte suurte valedega. Tavaliselt hakkan ma valetades naerma. Nii et, kui kuulete mind midagi uskumatut rääkivat ja ma samal ajal naeru tagasi hoian, siis ma võin vabalt valetada. Olen lihtsalt nii heausklik; eeldan, et teised inimesed mulle ei valeta, ja ei valeta ise ka. Seega on mind kerge lohku tõmmata ;-)


 

Lugesin Rohelise Värava uudiseid ja otsisin libauudiseid, tulemust vaata kommidest (kommentaaridest, kommid on mul kõhus ja paberihunnik laua peal ;-). Muide, Sadamalinna Seikleja, sul mõned minule vajalikud lingid (need rohelisemad) blogis olemas. Tänks, kuluvad ära!

Nii, see flopi seal lauanurgal oligi minu oma. Vähemalt sain ma selle tagasi, kuigi töö jäi tegemata, mis plaanis oli. Tahtsin kodutöö ümber teha, aga kõik failid olid kadunud flopil (tegelt on nad alles). Eks siis teen kodus homme ära :-P

Kõik kuus inimest, kes enne agaralt klahve klõbistasid on kadunud, st minema lännud. Ise teen ka kohe varsti vehkat. Jalutan koju ja õhtul siis ikka ka välja. Päike veel paistab, nii et jõuan päeva nautida. Mõnusat reedet! :-D

you’re out of my list, honey!

Siin on lõik seksuaalkäitumise grupitööst. Töö ise seisneb selles, et iga grupp tõlgib ühe inglisekeelse testi eesti keelde ja siis need eestikeelsed väited uuesti inglise keelde. Tähelepanu köitis viimane kommentaar, mis käib eestikeelse lause 3.b. kohta.

3. a. I like a man who has some sexual experience.

b. Sexual experience is not a relevant factor in my choice of a male partner.

3. a. Mulle meeldib mees, kes on seksuaalselt (mõningal määral) kogenud.

b. Mehe seksuaalsed kogemused ei ole minu jaoks partneri valikul (määravaks) oluliseks faktoriks.

3. a. I like men who are sexually experienced (in some degree) (to a degree).

b. For me a man’s sexual experience is not a decive factor in choosing a partner.

S: Võib-olla hoopis nii, sest, kuigi määrav on sarnane, tundus mulle nii mõttega originaalile lähedasem. Oluliseks, sest määrav tähendab ju seda, et kui vastavat omadust ple, siis jääb asi katki…”a virgin?!?…you’re out of my list, honey!”

Kas sa oled veripunaseid silmi näinud?

Mul on hetkel sellised silmad. Olen liiga mitmeks tunniks arvuti taha jäänud. Aga tegin palju vajalikku ära: otsisin lõputöö jaoks infi (raamatukogust sain kaks head raamatut kah), hankisin eksamimaterjalid (nendega oli ilge häda) ja veel nipet-näpet. Ja mu silmad on nüüd valusad ja veresoonekestest tulvil. Punased nagu mõnel elajal. Tahaks pisaraid, aga nad ei tule. Mitte veel. Mõtleks, mõni võiks tänaval arvata, et ma nutan, aga silmad on lihtsalt kurnatud.  

Ta oli, läks, tuli ja läks uuesti. Ma tahtsin Temaga rääkida, aga midagi ei tulnud pähe. Paar lauset siiski vahetasime. Seoses Tema-teemaga: ma kardan kevadet. Ma ei taha, et see ilus, kõik-hakkab-kohe-õitsema-kevad tuleb. Kardan, et see oleks mulle raske, liiga keeruline hetkel niigi kiirel ja pingelisel ajal. Kui suudaksin end 100% töösse uputada… Nii, et muudeks mõteteks aega ei jääks. Et ärkan ja hingan vaid lõpetamise nimel, et mõtted on vaid sellega seotud. Kui saaks nii, oleks palju kergem kevadet taluda. Teisalt mul hea meel, et pikk talv läbi ja soojaks läheb. Aga kevadet hinges, südames ja peas ma pelgan. Mis siis, kui ma oma mõtete ja tunnetega iseendale haiget teen?