Peaaegu, peaaegu. Kümme kahtlast kirjandusallikat kontrollida, tiitelleht, sisukord (homme aega küll), lisad, kokku keevitada. Parasjagu nii palju, et esmaspäeva hommikul köitma minna. Praegu lähen ma Foxiga siidrit jooma.

Segajad ja soodustajad

Juba kolmandat korda sõidab tuututav pulmarong botaiast mööda. Kas nad tõesti peavad just täna abielluma ja just siit mööda sõitma? Ja signaalitama, mis mind natukene häirib. Rohkem häirib pidev vappumine ja vibratsioon, mida autod üleüldiselt Laial tänaval tekitavad. Ja kerigu põrgu oma ideega muuta Lai tänav kahesuunaliseks ja ehitada Raudsilla asemele autosild!

Õnneks sajab täna vihma ja on muidu nigel ilm, mis aitab töösse süveneda. Ainult et… jalad saavad märjaks väljas liikudes (ülla-ülla, papud lekivad). Ja seda ka, et ma kannan taas mütsi ja sõrmikuid. Nii jahe on.

Tahtsin MSNi ka segajate hulka panna, aga nüüd meenus, et hoopis vaja online olla. Sest Arabellaga vaja konsulteerida ja nii. Ja Dakiga ka. Kes aitab tõlkida, kes keelepedetseda. Vot nii see lõpp läheneb.

Mis tehtud, mis veel teha

Arvuti on vähemalt neli korda kokku jooksnud. Joonist kopeerisin-kleepisin ka vähemalt viis korda tööse, enne kui õnnestus. Kirjanduse loetelu kontrollimiine käib täie hooga. Raske on mõne raamatu või raamatust võetud peatüki viidet õigesti panna. Ladinakeelsete taimenimede kontroll tekstis sai eile tehtud, täna tuleb lisad ette võtta. Siis veel sisukord (sellega saab palju jamamist olema), leheküljenumbrid, summary, kogu moos kokku keevitada… Ühe analüüsiga on ka veel nats kehvasti. Aga ma ei oska teha selliselt nagu juhendaja tahab! Bluffides ehk jah… Mis veel? Praegu ei meenu rohkem. Aga peaks. Kindlasti peaks.

Ma ei nuta ämbrit täis…

On inimesed, kes suitsetavad, ja inimesed, kes kohvi joovad. Ja inimene/inimesed, kes saurusele pai teevad. Esimesse gruppi ma ei kuulu, teiste gruppi kuulun natukene ja kolmandasse kuulun täiega. Aga sakid segavad ja pai on kare. Ja siis on veel inimesed, kes on ilusad. Väidetavalt mul selles kategoorias probleeme pole. :D

Kui ma maikuu lõpus pealinna peaksin jõudma, tuleb kommikott kaasa võtta. Ei, ma ei hakka päkapikuks. Või noh, teatud moel siiski. Andrisele viin kommid. Ta mul sada ja üks asja korda teinud, parandanud, nippe jaganud, aidanud ja mida veel. Ilus tulevik, selline magus, kaspole?

Ma lähen enne koju, kui väga jahedaks muutub. Ma suutsin täna end liiga väheste riietega varustada. Minu puhul üllatav, kuna ma valmistun alati külmaks ilmaks ju. Aga tea, et Tartus liigub ringi üks eksootiline meesterahvas. Istus päev otsa kah instas arvuti taga, vahepeal vestles mõne õppejõuga ja pikemalt ühe kraadiõppuriga. Huvitav oli kuulata, sest inglise-hispaaniakeelne vestlus oli. Ja portugali keel pole sama mis hispaania keel. Vot igast asju sain teada. Headaega!

Aga ma teen head nägu

Ma tahaksin jalgu trampida,
karjuda,
midagi vastu seina puruks visata,
isiku jhnd. mudamülkasse saata.

Isik jhnd. muudkui muudab oma sõnu ja arvamust ja mõtteid.
Ja mina muudkui pean ümber tegema, uuesti kujundama, juurde kirjutama, kustutama, välja mõtlema, aru saama mõistetamatust.
Ja aega on vähe, kuigi kaks päeva rohkem kui ametlikult kirjas.

Saab natukene parem, kui ketran Ursulat ja Three Dog Night’i.
Vaatan, kuidas kuu üle taeva õhtust öösse kulgeb.
Jalutan kevadsoojas õhtus, rohetama läinud alleedel, endise kooli statal plastpudelit väravasse löön.
Ennastunustavalt magan.

Tudengipäevitamisest eletrilampide valguses ja riiulite alleel

Mis on väljas? – Muidugi kevad, soe kevad, tudengipäevad ja palju inimesi (sh kindlasti ka tuttavaid).

Mis on sees? – Riiulid, raamatud ja Minaise mõne ingliskeelse artikliga, mida on vaja lugeda, tõlkida ja lõpuks iva leida. Soovitatavalt iva, mida annab seostada mainitud isiku bacatöö tulemustega. Seda kõike viimase veerandi ehk viimase suure peatüki jaoks nimega Arutelu. Peatükk Tulemused nõuab ikka veel (!) kohendamist ja pisut täiendamist, Arutelu alustamist. Ja kolm korda võid arvata, kes seda kupatust juba enda postkastist leida tahab. Õige – juhendaja.

Kas Minaisel on inspiratsiooni, motivatsiooni, viitsimist tekstide-tabelite-jooniste loomiseks? – Ei, ei, ei. Minaise peesitaks parema meelega Pirogovis, sööks juustu-tillikat ja Kama komme, vestleks sinuga ega muretseks grammigi tuleviku pärast.

Mis siiski sunnib Minaiset raamatukogus kopitama? – Südametunnistus, kohusetunne, uusaastalubadus ülikool sel aastal lõpetada. Pluss leidis Minaise eile kaubamajast kleidi, mida võiks lõpuaktusel kanda. Aga kui ei pole bacat, pole ka lõpuaktust ega kleiti.

Bacasaurus

See on minu bacasaurus. Ästi suur. Sööb porgandit. Praegu on ta sõbraliku olemisega, laseb pai teha, aga võib ette hoiatamata kurjaks saada ning ammustada või sabaga lüüa. (Klõpsa pildid, siis näed suuremalt.)
Ma katsun temaga nüüd kenasti läbi saada.

Bacasaurus

Käisin rampsis. Võtsin kaks raamatut (rmt üks ja rmt kaks), kingituseks saadud raamat (rmt kolm) saab kohe-kohe läbi. Mul on tekkinud lugemismaania. Rmt üks on rohkem lastele mõeldud ja kuigi olen seda aastaid tagasi korduvalt lugenud, tuli mul tahtmine õhtujutuks just dondijutte lugeda. Need on armsad ja südamlikud, aga ka põnevad lood. Rmt kahte luges mõni aeg tagasi Daki. Ja kui tema juba midagi loeb, siis see on tavaliselt ka hea. Nii et otsus riiulist just see teos haarata sündis kõhkluseta. Rmt kolm meeldib mulle, inimlik romaan mitte just kõige meeldivamatest naabritest ja kokkupuudetest nendega. Peategelases Sonias olen leidnud endaga sarnaseid jooni, mis annab plusspunkte juurde.

———

Õppejõud: “Sa oled varsti stabiilseim ja järjekindlaim asi siin majas.”
Evu: “On see hea või halb?”
Õppejõud: “Mõnes mõttes hea, sest…” (Lause lõpp läks meelest. Umbes et keegi/mina vähemalt teeb midagi või nii.)

Peaks vähem ringi kolistama.

Tam-di-dam

“Evu!” hõikas Daki täna Magasini tänaval ja ruttas mulle järele. Sadas laia lund. Eile ilmus ta rampsis mu kõrvale. Tal on uus ilus soeng ja mp3-mängija, kuhu enam kaks albumit Foo Fighters’it ära ei mahtunud. Ta sõitis rongiga Tallinnasse. Talle meeldib rongiga sõita, marvan.

Teen saurusele pai ja annan talle porgandit närida. Võrdlev tabel sootaimeliikide kohta pooleldi valmis. Sammalde osa veel teha. Liiga keerukaid protsesse ei suuda unisuse tõttu ette võtta. Liiga palju aega kulus ka blogides tuhnides. Khm.

Düsgraaf või düsgraafik. Ikka düsgraafik, aga mõned düsgraafiku kasutavad sõna düsgraaf. Eesti keele üle arutasid siinkirjutaja ja Mikk. Mikk pani kaks uut Three Dog Night’i lugu radioblogi üles, kuid mulle pole hetkel kuulamiseks vajalikke asjandusi. Peaks kõrvaklapid ostma, eluliselt vajalikud varsti.

Bääd hair day. Tahaks jälle juuksurisse minna. Juuksed hoiavad nii, nagu ise tahavad. Võiks kuidagi normaalses soengus nad püsida. Nagu ma viitsiks neid geelide ja lakkide ja teabmillega sättida. :P Achjaa, mul ju kõrvaaugud nüüd.

MH. Teine melanhoor on jõudnud VR-i kaante vahele. Esimene oli kriips. Minul on mõlemad numbrid, kui lugeda soovid.

Tõmba aga. Tuleb pilte, sünnipäevapilte. Muusikat saab ka, Mikk hoolitseb selle eest. Päeva lemmikinimene ;)

Uuesti saurusele pai tegema. Porgand otsas [loe: kartulisalat otsas].

Päike kütab läbi akna parema poole kuumaks, tekitab unisust ja head meelt, et taevas pole lumepilvedest hall. Natuke kevadet on õhus. Seda natukest on ainult päikese käes, sest varjulises kohas vilistab vaid jahe tuul, meenutades talve jätkuvat kohalolu. Aias on lumi põlvini, seega esimesi lumikellukesi on täiesti mõttetu otsima minna.

Juhendajaga jõudsime järeldusele, et ANOVA tulemust ei anna ning töösse läheb sisse ikka minu esialgne PCA. Tore lugu küll. Vähemalt on see saaga lõpule jõudmas. Tähtaeg on 20. mai ja kaitsmised 1.-2. juuni. Kaks kuud ja ma saan baca kätte.

Ootan ja kardan kevadväsimust. Haiguse ajal magasin palju, aga uned pole ikka täis magatud. Täna nägin endist kooli unes. Jooksin kooli staadionil ja unustasin pärast kekaõpsile öelda, et ma jooksmas käisin. Koridorid olid käratsevaid õpilasi täis. Ootasin kedagi vana kunstiõpetuse klassi juures. Mul oli käes ajakiri, kus oli juttu Phil Collinsist. Kuskilt kostis üks tema lauludest, mida ma tasakesi kaasa laulsin. Silitasin heldimusega Collinsi pilti ajakirjas. Mäletan veel, et jooksin korduvalt kolmanda ja teise korruse vahet. Põhjus ei meenu. Midagi ma seal asjatasin. Ma pole viis aastat oma koolimajas käinud.

Haa, otsustasin end viimase aja Eesti muusikaga kurssi viia. Laenasin rampsist selle tarvis Ursula plaadi. Kui õde S. kuulis, mis plaati ma kuulama kavatsen hakata, kukkus ta protestima. Kunagi mainis ta midagi “Tifferi” kohta, et närvidele käib või nii. Mingi kala tal selle looga. Aga ma kuulan Ursulat ikkagi. Ja muid kah.